Languedoc-Roussillon — endine Prantsuse regioon, nüüd osa Occitanie

Languedoc-Roussillon — endine Prantsuse lõunapiirkond, nüüd osa Occitanie: ajalugu, geograafia, Montpellier, Aude, Gard, Hérault, Lozère ja Pyrénées-Orientales ning piirid Hispaania ja Andorraga.

Languedoc-Roussillon (oktsitaani keeles: Lengadòc-Rosselhon; katalaani keeles: Llenguadoc-Rosselló) on endine halduspiirkond Prantsusmaal. Praegu on see osa Occitanie halduspiirkonnast. See on Mandri-Prantsusmaa kõige lõunapoolsem piirkond, mis piirneb lõunas Hispaaniaga ja Andorraga.

Piirkonna viis departemangu olid Aude, Gard, Hérault, Lozère ja Pyrénées-Orientales.

Selle suurim linn oli Montpellier. Prantsuse keeles on piirkonna elanike nimi Languedocien-Roussillonnais.

Asukoht ja maastik

Languedoc-Roussillon ulatus Vahemere rannikult sisealade künklikele ja mägistele piirkondadele. Rannikualad on valdavalt Vahemere kliimaga, kuigi Lozère ja osa Audeʼist ning Pyrénées-Orientalesʼist on mägisemad ja jahedamad. Piirkonnas asuvad mitmed looduslikult mitmekesised alad: Camargue soised tasandikud ja ranniku laguunid, Cévennesʼi mäestiku metsad ning Pyreneede jalamil laiuvad orud.

Ajalugu

Historically Languedoc kuulus suurel määral oktsitaani keele- ja kultuuriruumi, Roussillon aga on ajalooliselt olnud tihedalt seotud Katalooniaga — Roussillon liideti Prantsusmaaga 17. sajandil pärast Treaty of the Pyrenees. Keskajal oli piirkond osa Languedoc´i provintsist, kus arenes välja oma õigus- ja kultuurikorraldus ning oktsitaani kirjandus (troubadourʼid). 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses kujunes Languedoc-Roussillonist ametlik haldusüksus kuni regionaalreformini.

Administratsioon ja reform

Administratiivselt koosnes piirkond viiest departemangust (loetletud ülal). Rahvusvahelise haldusreformi tulemusel liideti Languedoc-Roussillon 1. jaanuaril 2016 naaberpiirkonnaga Midi-Pyrénées, moodustades suurema haldusüksuse, mille ametlikuks nimeks sai Occitanie (nimi kinnitati 28. septembril 2016). Seda reformi tehtiin haldamise tõhustamiseks ja regionaalse koordineerimise parandamiseks.

Majandus

Piirkonna majandus põhines mitmel harul. Languedoc on üks Prantsusmaa tähtsamaid veinitootmise piirkondi — siit pärineb suur osa riigi laiaulatuslikust veinitoodangust, alates liitveinidest kuni kvaliteetbrändideni. Lisaks veinile on olulised põllumajandus (oliivid, taimed, teravili), turism (rannik, ajaloolised linnad ja looduspargid), kalandus ja toiduainetööstus. Mõned linnad on ka olulised tööstuse ja teeninduse keskused ning Montpellierist on kujunenud tähtis ülikoolilinn ja teaduskeskus.

Kultuur ja keel

Piirkonna kultuur on rikas ja mitmekesine. Oktsitaani keel (mõnes kohas nimetatakse ka lenga dʼòc) on ajalooline mitmekesise kirjandus- ja rahvakultuuripärandiga keel, mida räägiti laialdaselt Languedocis. Roussilloni lääneosas on tugev katalaani kultuurimõju ning katalaani keel on kohaliku identiteedi osa. Piirkonnas on palju ajaloolisi pärandeid — kindlused, linnused, keskaegsed lossid, kirikud ning rooma-aegsed ehitised (näiteks lähedal asuvad rooma pärandid nagu Pont du Gard Gardʼi departemangis).

Peamised linnad ja vaatamisväärsused

• Montpellier – piirkonna suurim linn, tähtis ülikoolikeskus ja kultuurikeskus.
• Nîmes – tuntud rooma-aegsete monumentide ja areeniga.
• Perpignan – Pyrénées-Orientalesʼi pealinn, millel on selge katalaani pärand.
• Béziers, Sète, Aigues-Mortes – ajaloolised sadama- ja linnakesed rannikul.
• Cévennes ja Lozère – mägised alad, sobivad matkamiseks ning rahvuspargile iseloomulike maastike nautimiseks.

Transport

Piirkond on hästi ühendatud raudtee- ja maanteevõrgustikuga: TGV-liinid ühendavad Montpellierʼi ja Nîmesʼi Pariisi ja muu Prantsusmaaga. Rannikul on mitu väiksemat lennujaama (näiteks Montpellier-Méditerranée, Béziers Cap d'Agde, Perpignan), samuti toimivad sadamad ja laevatransport Vahemere liinidel. Sisemaa mägisemates osades on teed kohati kitsa ja kurvilised.

Turism

Turism on piirkonna tähtis tuluallikas — külastajaid meelitavad päikeserannad, veiniturism ja kulinaaria, ajaloolised paigad ning looduspargid. Suvekuudel on rannaalad eriti külastatud, samas talvel pöörduvad tähelepanu mägipiirkonnad ja matkamisvõimalused.

Kokkuvõte: Languedoc-Roussillon oli ajalooline ja kultuuriliselt rikas Prantsuse regioon, mis tänu geograafilisele mitmekesisusele, tugevale veinitootmise traditsioonile ning piirialadele Hispaania ja Andorraga on olnud oluline nii majanduslikult kui kultuuriliselt. Alates 2016. aastast on see piirkond ametlikult osa suuremast Occitanie haldusüksusest.

Demograafia

Languedoc-Roussillon'i piirkonna rahvaarv oli 2012. aastal 2 700 266, mis tähendab, et rahvastikutihedus on 98,6 elanikku/km . ²

Piirkonna 10 kõige olulisemat linna on järgmised:

Linn	Rahvastik (2012)	Départment
Montpellier	268456	Hérault
Nîmes	146,709	Gard
Perpignan	120,489	Pyrénées-Orientales
Béziers	72,970	Hérault
Narbonne	51,869	Aude
Carcassonne	47,068	Aude
Sète	44,558	Hérault
Alès	41,031	Gard
Lunel	25,405	Hérault
Agde	24,651	Hérault

Saint-Pierre'i katedraal, Montpellier

Küsimused ja vastused

K: Mis on Languedoc-Roussillon?

K: Kus asub Languedoc-Roussillon?

K: Millised on selle piirkonna viis departemangu?

K: Milline linn oli Languedoc-Roussillon'i pealinn?

K: Kuidas öeldakse prantsuse keeles selle piirkonna elanikud?

K: Mis keelt räägib enamik selle piirkonna elanikest?

Otsing