Latakia kubermang (araabia keeles مُحافظة اللاذقية / ALA-LC: Muḥāfaẓat al-Lādhiqīyah) on üks Süüria neljateistkümnest kubermangust (provintsist). See asub Lääne-Süürias, piirnedes Türgiga. Selle teatatud pindala varieerub eri allikates 2297 km²-st 2437 km²-ni. Kubermangu elanike arv on 991 000 (2010. aasta hinnangul). Kubermangu enamuse moodustavad alaaviitide sekti liikmed, kuigi Kessabi, Jabal Turkmani ja Jabal al-Akradi piirkondades on enamuses armeenlased, türkmeenid ja sünftid kurdid. Latakia pealinnas oli 2010. aasta hinnangul 400 000 elanikku, kellest 50% olid alaviidid, 30% sunniidid ja 20% kristlased.

Geograafia ja loodus

Latakia kubermang paikneb Vahemere rannikul ja hõlmab nii mereäärset tasandikku kui ka lähimaid mäeahelikke, mis kuuluvad Süüria kaldamäestikku. Kubermangu läänepiiriks on Vahemeri ning põhjas piirneb see Türgi provintsidega. Idas ja lõunas piirneb Latakia teiste Süüria kubermangudega (nt Tartus, Hama ja Idlibi piirkondadega). Rannikualadel on lõunamediterrane kliima: kuivad, soojad suved ja niiskemad, leebemad talved; sisealadel ja kõrgematel mägedel võib talvel esineda lund ja oluliselt jahedamat ilma.

Halduse ja asustus

Kubermang jaguneb mitmeks ringkonnaks (mantiqah), millest tuntumad on Latakia, Jableh, Qardaha ja al-Haffah. Pealinnaks on Latakia linn, mis on ka olulisim sadama- ja kaubanduskeskus. Teised suuremad asulad hõlmavad Jablehi, Qardahat ja al-Haffahit ning rannikul asuvaid väiksemaid kalurikülasid ja kuurorte.

Majandus

Majandus on mitmekesine: tähtsal kohal on sadamategevus (Latakia sadam on üks riigi tähtsamaid meresadamaid), kalandus, põllumajandus (nt oliivid, tsitrused, köögiviljad) ja metsandus mägialadel. Kuivatusmeetoditega tunnustatud Latakia tubakas (tunnetatud eriti tubakapõletusmaitses) pärineb nimetuselt sellest piirkonnast. Turism (rannakuurordid, ajaloolised ja looduskaitsealad) ning teenindussektor on samuti kohal, kuigi sõjaline ja poliitiline ebastabiilsus on alates 2011. aastast majandustegevust mõjutanud.

Ajalugu ja kultuur

Piirkonna ajalugu on väga rikkalik: siit on leitud arheoloogilisi paiku nagu Ugarit (Ras Shamra) – oluline muistne linn-riik, kus avastati tähtsaid savitahvleid ja kirjanduslikke leide. Rannikualadel on olnud tugevad fenoolia, kreeka ja rooma mõjud, hiljem kuulus ala osmanite impeeriumi ja 20. sajandi alguses Prantsuse mandaadi alla. Qardaha ja selle ümbrus on tuntud kui ühe mõjukama perekonna päritolu – see on oluline osa kaasaegsest poliitilisest ajaloost.

Rahvastik ja religioon

Latakia kubermangu rahvastik on etniliselt ja usuliselt mitmekesine. Enamikku moodustavad alaaviidid, kuid märkimisväärsed on ka sunniidid, erinevad kristlikud kogukonnad ja vähemusrahvused nagu armeenlased, türkmenid ja kurdid. Mõned piirkonnad, näiteks Kessab (armenlaste asula), Jabal Turkmani ja Jabal al-Akrad, omavad selgelt eripärast etnilist koosseisu.

Taristud ja ühendused

Latakia linnas asub rahvusvaheline lennujaam (Bassel al-Assad International Airport) ning piirkonda läbib Vahemere rannikutee, mis ühendab sadamat teiste Süüria linnade ja Türgi suunaga. Sadama tähtsus võimaldab impordi-eksporti ja rahvusvahelist meretransporti.

Turismi- ja kultuurimärgid

  • Muinaslinn Ugarit (Ras Shamra) — oluline arheoloogiline leiukoht.
  • Rannikualade randu ja väiksemaid kuurorte, mis meeldivad suvist vabaaega veetvatele külastajatele.
  • Keskaegsed linnuse- ja lossimälestised, sealhulgas piirkonna kuppel- ja kindlused mägedes.
  • Kessabi ajalooline armeenia kogukond ja selle kultuuripärand.

Oluline märkus

Sõltuvalt allikast võivad pindala- ja rahvastikunäitajad eri aegadel erineda ning viimaste aastate poliitiline olukord (Süüria kodusõda ja sellega seotud ränne) on andmeid mõjutanud. Ülal toodud arvud (pindala 2297–2437 km² ja rahvaarv umbes 991 000, 2010. aasta hinnang) peegeldavad varasemaid statistilisi hinnanguid.