Latakia kubermang [[Latakia kubermang]]

Latakia kubermang (araabia keeles مُحافظة اللاذقية / ALA-LC: Muḥāfaẓat al-Lādhiqīyah) on üks Süüria neljateistkümnest kubermangust (provintsist). See asub Lääne-Süürias, piirnedes Türgiga. Selle teatatud pindala varieerub eri allikates 2297 km²-st 2437 km²-ni. Kubermangu elanike arv on 991 000 (2010. aasta hinnangul). Kubermangu enamuse moodustavad alaaviitide sekti liikmed, kuigi Kessabi, Jabal Turkmani ja Jabal al-Akradi piirkondades on enamuses armeenlased, türkmeenid ja sunniitidest kurdid. Latakia pealinnas oli 2010. aasta hinnangul 400 000 elanikku, kellest 50% olid alaviidid, 30% sunniidid ja 20% kristlased.

Geograafia

Latakia kubermang piirneb põhjas Türgiga, lõunas Tartousiga, idas Hama ja Idlibiga ning läänes Vahemerega. Kuigi kubermangu lääneosa koosneb peamiselt rannikutasandikest, on selle idaosa mägine, kus paralleelselt rannikutasandikega kulgeb põhjast lõunasse Süüria rannikumägede mäestik. Selle kõrgeim tipp, Nabi Yunis, on 1562 meetri kõrgune, kusjuures keskmine kõrgus on vaid umbes 1200 meetrit. Kubermangu läänepoolsed alad saavad Vahemerelt niiskust täis tuuled ja on seetõttu viljakamad ja tihedamini asustatud kui idapoolsed nõlvad.

Orontese jõgi voolab põhja pool mäeaheliku idaserval Ghabi orus, mis on 64 kilomeetri pikkune kraav, ja voolab seejärel ümber mäeaheliku põhjaserva, et suubuda Vahemerre. Teine oluline jõgi on Nahr al-Kabir al-Shamali, mis voolab Türgi piirilt edelasse, et suubuda Vahemerre. 16 Tishreeni tammi, mis on üks tähtsamaid selles piirkonnas, on ehitatud jõe energiatootmiseks, vihma- ja jõevee säilitamiseks ning Mashqita järve loomiseks.

Kliima

Kliimaandmed Latakia kohta (1961-1990, ekstreemsed näitajad 1928 - praegu)

Kuu

Jan

veebruar

Mar

Apr

Mai

Jun

juuli

august

Sep

Oktoober

Nov

detsember

Aasta

Rekordkõrgeim temperatuur °C (°F)

24.4
(75.9)

26.3
(79.3)

32.6
(90.7)

35.6
(96.1)

38.8
(101.8)

38.4
(101.1)

36.2
(97.2)

38.4
(101.1)

38.2
(100.8)

39.0
(102.2)

32.6
(90.7)

28.0
(82.4)

39.0
(102.2)

Keskmine kõrgeim temperatuur °C (°F)

15.4
(59.7)

16.4
(61.5)

18.3
(64.9)

21.5
(70.7)

24.1
(75.4)

25.8
(78.4)

28.8
(83.8)

29.6
(85.3)

29.0
(84.2)

26.3
(79.3)

21.9
(71.4)

17.6
(63.7)

22.9
(73.2)

Päevane keskmine °C (°F)

11.6
(52.9)

12.6
(54.7)

14.8
(58.6)

17.8
(64.0)

20.7
(69.3)

23.8
(74.8)

26.3
(79.3)

27.0
(80.6)

25.6
(78.1)

22.3
(72.1)

17.5
(63.5)

13.3
(55.9)

19.4
(66.9)

Keskmine madal temperatuur °C (°F)

8.4
(47.1)

9.1
(48.4)

11.0
(51.8)

14.0
(57.2)

17.0
(62.6)

20.7
(69.3)

23.7
(74.7)

24.3
(75.7)

21.9
(71.4)

18.2
(64.8)

13.8
(56.8)

10.1
(50.2)

16.0
(60.8)

Rekordiliselt madal °C (°F)

-1.6
(29.1)

-0.5
(31.1)

-0.6
(30.9)

3.9
(39.0)

10.6
(51.1)

11.7
(53.1)

17.8
(64.0)

17.2
(63.0)

12.4
(54.3)

8.9
(48.0)

0.0
(32.0)

0.0
(32.0)

-1.6
(29.1)

Keskmine sademete hulk mm (tolli)

185.2
(7.29)

97.0
(3.82)

91.5
(3.60)

48.5
(1.91)

22.4
(0.88)

5.2
(0.20)

1.3
(0.05)

2.3
(0.09)

8.0
(0.31)

69.3
(2.73)

95.5
(3.76)

185.2
(7.29)

811.4
(31.94)

Keskmine sademete hulk (≥ 1,0 mm)

11.3

9.3

8.4

4.6

2.7

1.0

0.3

0.3

1.0

5.2

6.6

11.0

61.7

Keskmine suhteline õhuniiskus (%)

63

62

65

68

72

74

74

73

68

62

57

65

67

Keskmine kuu keskmine päikesepaisteline tundide arv

136.4

148.4

198.4

225.0

297.6

321.0

325.5

316.2

288.0

248.0

192.0

151.9

2,848.4

Keskmine päevane päikesepaisteline tundide arv

4.4

5.3

6.4

7.5

9.6

10.7

10.5

10.2

9.6

8.0

6.4

4.9

7.8

Allikas nr 1: NOAA

Allikas #2: Deutscher Wetterdienst (õhuniiskus, 1966-1978), Meteo Climat (rekordilised kõrg- ja madalseisud).

 

Kliimaandmed Jableh kohta

Kuu

Jan

veebruar

Mar

Apr

Mai

Jun

juuli

august

Sep

Oktoober

Nov

detsember

Aasta

Keskmine kõrgeim temperatuur °C (°F)

12.8
(55.0)

14.0
(57.2)

17.7
(63.9)

21.4
(70.5)

25.0
(77.0)

28.3
(82.9)

30.0
(86.0)

28.8
(83.8)

27.6
(81.7)

26.5
(79.7)

21.5
(70.7)

15.5
(59.9)

22.4
(72.4)

Päevane keskmine °C (°F)

10.1
(50.2)

10.9
(51.6)

13.8
(56.8)

16.9
(62.4)

20.3
(68.5)

23.9
(75.0)

26.1
(79.0)

25.6
(78.1)

23.7
(74.7)

21.6
(70.9)

16.9
(62.4)

12.2
(54.0)

18.5
(65.3)

Keskmine madal temperatuur °C (°F)

7.3
(45.1)

7.8
(46.0)

9.9
(49.8)

12.4
(54.3)

15.5
(59.9)

19.4
(66.9)

22.2
(72.0)

22.3
(72.1)

19.8
(67.6)

16.7
(62.1)

12.3
(54.1)

8.9
(48.0)

14.5
(58.2)

Keskmine sademete hulk mm (tolli)

159
(6.3)

130
(5.1)

109
(4.3)

50
(2.0)

28
(1.1)

4
(0.2)

1
(0.0)

1
(0.0)

15
(0.6)

52
(2.0)

89
(3.5)

190
(7.5)

828
(32.6)

Keskmised vihmaperioodid (≥ 1 mm)

14

12

11

8

4

1

1

1

2

6

9

12

81

Allikas nr 1: http://www.worldweatheronline.com/jableh-weather-averages/al-ladhiqiyah/sy.aspx

Allikas #2: http://en.climate-data.org/location/47687/

 

Kliimaandmed Qardaha kohta

Kuu

Jan

veebruar

Mar

Apr

Mai

Jun

juuli

august

Sep

Oktoober

Nov

detsember

Aasta

Keskmine kõrgeim temperatuur °C (°F)

7
(45)

11
(52)

15
(59)

19
(66)

24
(75)

28
(82)

29
(84)

28
(82)

26
(79)

23
(73)

17
(63)

10
(50)

20
(68)

Keskmine madal temperatuur °C (°F)

3
(37)

6
(43)

6
(43)

8
(46)

13
(55)

17
(63)

20
(68)

20
(68)

17
(63)

15
(59)

9
(48)

5
(41)

12
(53)

Keskmine sademete hulk mm (tolli)

182
(7.2)

119
(4.7)

63
(2.5)

40
(1.6)

29
(1.1)

6
(0.2)

4
(0.2)

1
(0.0)

37
(1.5)

79
(3.1)

90
(3.5)

178
(7.0)

828
(32.6)

Keskmised vihmaperioodid (≥ 1 mm)

16

14

11

8

4

1

1

1

4

7

11

14

92

Keskmine lumerohke päevade arv (≥ 1 cm)

3

1

0

0

0

0

0

0

0

0

0

1

5

Allikas: []
Slinfah, Süüria kuulsaim mägikuurort. Pildil on näha Süüria rannikumäed.Zoom
Slinfah, Süüria kuulsaim mägikuurort. Pildil on näha Süüria rannikumäed.

Linnad

Järgmised linnad on Latakia kubermangu piirkondade halduskeskused (rahvaarv põhineb 2004. aasta ametlikul rahvaloendusel):

Linn

Rahvastik

Latakia

383,786

Jableh

80,000

Qardaha

8,671

al-Haffa

4,298

Piirkonnad

Mall:Latakia märgistatud kaart

Kubermang on jagatud neljaks piirkonnaks (manatiq):

  • Al-Haffah
  • Jableh
  • Latakia
  • Qardaha

Need jagunevad omakorda 22 alampiirkonnaks (nawahi).

Economy

Kubermang asub Vahemere ääres, mis andis talle suure majandusliku tähtsuse, eelkõige kubermangu pealinn Latakia, mis on mitte ainult kubermangu, vaid ka Süüria peamine sadam. Selle sadam rajati 12. veebruaril 1950.

Sadama imporditud lasti hulka kuuluvad rõivad, ehitusmaterjalid, sõidukid, mööbel, mineraalid, tubakas, puuvill ja toidukaubad, nagu lint, sibul, nisu, oder, datlid, terad ja viigimarjad. 2008. aastal käideldi sadamas umbes 8 miljonit tonni kaupa.

Kubermang on ka turismisihtkoht paljude Süüria elanike jaoks, Latakia Cote d'Azur Beach on Süüria peamine rannikukuurort, kus pakutakse veesuusatamist, jet-suusatamist ja purjelauasõitu. Linnas on kaheksa hotelli, millest kahel on viie tärni reiting; nii Cote d'Azur de Chami hotell kui ka Lé Meridien Lattiquie hotell asuvad 6 kilomeetrit linnast põhja pool, Cote d'Azuril. Viimases hotellis on 274 tuba ja see on ainus rahvusvaheline hotell linnas.

Latakias peetakse lemmikajaviiteks ka aknapoodlemist ja õhtuseid jalutuskäike turgudel. 8 Azari tänava ääres on arvukalt disainerite kaubamärke ning linna osturajooni südameks on 8 Azari tänava, Yarmouki tänava ja Saad Zaghlouli tänava poolt piiratud kvartalite rida kesklinnas. Latakia kinod on Ugariti kino, al-Kindi ja väiksem kino al-Moutanabbi tänava ääres.

Latakia sadam, Süüria peamine meresadamZoom
Latakia sadam, Süüria peamine meresadam

Demograafia

Latakia kubermangu usuline koosseis

Alawitid

 

48%

Kristlased

 

10%

Sunniitlikud moslemid

 

35%

Ismailis

 

2%

2010. aastal oli Latakia linnas 50% alaaviitidest, 40% sunniitidest ja 10% kristlastest, kuid maapiirkondade sisemaal on umbes 70% alaaviitidest, 14% kristlastest, 12% sunniitidest ja 2% ismailiitidest. Latakia linn, kubermangu keskus, on alaaviitide pealinn ja selle religiooni peamine kultuurikeskus. Kristlased moodustavad enamuse kubermangu põhjaosas, Kessabi linnas ja paljudes Latakia linnaosades, näiteks Ameerika tänaval.

Keeled

Provintsi peamised keeled on araabia, armeenia ja türgi keel. Araabia keelt räägitakse kõigis kubermangu rajoonikeskustes ja enamikus, kui mitte kõigis neid ümbritsevates linnades ja külades, kusjuures enamasti kasutatakse Põhja-Levanti murret, välja arvatud Kessabi linnas, mis on ajalooliselt armeenlaste poolt asustatud linn, kus armeenia keel on peamine keel, ja ümbritsevates külades, nagu Sev Aghpyur, Esguran ja Duzaghaj, ning Türkmeni mägedes, kus räägitakse peamiselt turkmeenia keelt.

Kubermangu kurdi vähemus on viimastel aastatel enamasti üle läinud araabia keele kõnelemisele, kuid sellest hoolimata kasutavad need, kes räägivad kurdi keelt, selle keele kurmanji murret, peamiselt Jabal al-Akradis.


AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3