Latakia kubermang (Süüria) – geograafia, rahvastik ja faktid

Latakia kubermang (araabia keeles مُحافظة اللاذقية / ALA-LC: Muḥāfaẓat al-Lādhiqīyah) on üks Süüria neljateistkümnest kubermangust (provintsist). See asub Lääne-Süürias, piirnedes Türgiga. Selle teatatud pindala varieerub eri allikates 2297 km²-st 2437 km²-ni. Kubermangu elanike arv on 991 000 (2010. aasta hinnangul). Kubermangu enamuse moodustavad alaaviitide sekti liikmed, kuigi Kessabi, Jabal Turkmani ja Jabal al-Akradi piirkondades on enamuses armeenlased, türkmeenid ja sünftid kurdid. Latakia pealinnas oli 2010. aasta hinnangul 400 000 elanikku, kellest 50% olid alaviidid, 30% sunniidid ja 20% kristlased.

Geograafia ja loodus

Latakia kubermang paikneb Vahemere rannikul ja hõlmab nii mereäärset tasandikku kui ka lähimaid mäeahelikke, mis kuuluvad Süüria kaldamäestikku. Kubermangu läänepiiriks on Vahemeri ning põhjas piirneb see Türgi provintsidega. Idas ja lõunas piirneb Latakia teiste Süüria kubermangudega (nt Tartus, Hama ja Idlibi piirkondadega). Rannikualadel on lõunamediterrane kliima: kuivad, soojad suved ja niiskemad, leebemad talved; sisealadel ja kõrgematel mägedel võib talvel esineda lund ja oluliselt jahedamat ilma.

Halduse ja asustus

Kubermang jaguneb mitmeks ringkonnaks (mantiqah), millest tuntumad on Latakia, Jableh, Qardaha ja al-Haffah. Pealinnaks on Latakia linn, mis on ka olulisim sadama- ja kaubanduskeskus. Teised suuremad asulad hõlmavad Jablehi, Qardahat ja al-Haffahit ning rannikul asuvaid väiksemaid kalurikülasid ja kuurorte.

Majandus

Majandus on mitmekesine: tähtsal kohal on sadamategevus (Latakia sadam on üks riigi tähtsamaid meresadamaid), kalandus, põllumajandus (nt oliivid, tsitrused, köögiviljad) ja metsandus mägialadel. Kuivatusmeetoditega tunnustatud Latakia tubakas (tunnetatud eriti tubakapõletusmaitses) pärineb nimetuselt sellest piirkonnast. Turism (rannakuurordid, ajaloolised ja looduskaitsealad) ning teenindussektor on samuti kohal, kuigi sõjaline ja poliitiline ebastabiilsus on alates 2011. aastast majandustegevust mõjutanud.

Ajalugu ja kultuur

Piirkonna ajalugu on väga rikkalik: siit on leitud arheoloogilisi paiku nagu Ugarit (Ras Shamra) – oluline muistne linn-riik, kus avastati tähtsaid savitahvleid ja kirjanduslikke leide. Rannikualadel on olnud tugevad fenoolia, kreeka ja rooma mõjud, hiljem kuulus ala osmanite impeeriumi ja 20. sajandi alguses Prantsuse mandaadi alla. Qardaha ja selle ümbrus on tuntud kui ühe mõjukama perekonna päritolu – see on oluline osa kaasaegsest poliitilisest ajaloost.

Rahvastik ja religioon

Latakia kubermangu rahvastik on etniliselt ja usuliselt mitmekesine. Enamikku moodustavad alaaviidid, kuid märkimisväärsed on ka sunniidid, erinevad kristlikud kogukonnad ja vähemusrahvused nagu armeenlased, türkmenid ja kurdid. Mõned piirkonnad, näiteks Kessab (armenlaste asula), Jabal Turkmani ja Jabal al-Akrad, omavad selgelt eripärast etnilist koosseisu.

Taristud ja ühendused

Latakia linnas asub rahvusvaheline lennujaam (Bassel al-Assad International Airport) ning piirkonda läbib Vahemere rannikutee, mis ühendab sadamat teiste Süüria linnade ja Türgi suunaga. Sadama tähtsus võimaldab impordi-eksporti ja rahvusvahelist meretransporti.

Turismi- ja kultuurimärgid

  • Muinaslinn Ugarit (Ras Shamra) — oluline arheoloogiline leiukoht.
  • Rannikualade randu ja väiksemaid kuurorte, mis meeldivad suvist vabaaega veetvatele külastajatele.
  • Keskaegsed linnuse- ja lossimälestised, sealhulgas piirkonna kuppel- ja kindlused mägedes.
  • Kessabi ajalooline armeenia kogukond ja selle kultuuripärand.

Oluline märkus

Sõltuvalt allikast võivad pindala- ja rahvastikunäitajad eri aegadel erineda ning viimaste aastate poliitiline olukord (Süüria kodusõda ja sellega seotud ränne) on andmeid mõjutanud. Ülal toodud arvud (pindala 2297–2437 km² ja rahvaarv umbes 991 000, 2010. aasta hinnang) peegeldavad varasemaid statistilisi hinnanguid.

Geograafia

Latakia kubermang piirneb põhjas Türgiga, lõunas Tartousiga, idas Hama ja Idlibiga ning läänes Vahemerega. Kuigi kubermangu lääneosa koosneb peamiselt rannikutasandikest, on selle idaosa mägine, kus paralleelselt rannikutasandikega kulgeb põhjast lõunasse Süüria rannikumägede mäestik. Selle kõrgeim tipp, Nabi Yunis, on 1562 meetri kõrgune, kusjuures keskmine kõrgus on vaid umbes 1200 meetrit. Kubermangu läänepoolsed alad saavad Vahemerelt niiskust täis tuuled ja on seetõttu viljakamad ja tihedamini asustatud kui idapoolsed nõlvad.

Orontese jõgi voolab põhja pool mäeaheliku idaserval Ghabi orus, mis on 64 kilomeetri pikkune kraav, ja voolab seejärel ümber mäeaheliku põhjaserva, et suubuda Vahemerre. Teine oluline jõgi on Nahr al-Kabir al-Shamali, mis voolab Türgi piirilt edelasse, et suubuda Vahemerre. 16 Tishreeni tammi, mis on üks tähtsamaid selles piirkonnas, on ehitatud jõe energiatootmiseks, vihma- ja jõevee säilitamiseks ning Mashqita järve loomiseks.

Kliima

Kliimaandmed Latakia kohta (1961-1990, ekstreemsed näitajad 1928 - praegu)

Kuu

Jan

veebruar

Mar

Apr

Mai

Jun

juuli

august

Sep

Oktoober

Nov

detsember

Aasta

Rekordkõrgeim temperatuur °C (°F)

24.4
(75.9)

26.3
(79.3)

32.6
(90.7)

35.6
(96.1)

38.8
(101.8)

38.4
(101.1)

36.2
(97.2)

38.4
(101.1)

38.2
(100.8)

39.0
(102.2)

32.6
(90.7)

28.0
(82.4)

39.0
(102.2)

Keskmine kõrgeim temperatuur °C (°F)

15.4
(59.7)

16.4
(61.5)

18.3
(64.9)

21.5
(70.7)

24.1
(75.4)

25.8
(78.4)

28.8
(83.8)

29.6
(85.3)

29.0
(84.2)

26.3
(79.3)

21.9
(71.4)

17.6
(63.7)

22.9
(73.2)

Päevane keskmine °C (°F)

11.6
(52.9)

12.6
(54.7)

14.8
(58.6)

17.8
(64.0)

20.7
(69.3)

23.8
(74.8)

26.3
(79.3)

27.0
(80.6)

25.6
(78.1)

22.3
(72.1)

17.5
(63.5)

13.3
(55.9)

19.4
(66.9)

Keskmine madal temperatuur °C (°F)

8.4
(47.1)

9.1
(48.4)

11.0
(51.8)

14.0
(57.2)

17.0
(62.6)

20.7
(69.3)

23.7
(74.7)

24.3
(75.7)

21.9
(71.4)

18.2
(64.8)

13.8
(56.8)

10.1
(50.2)

16.0
(60.8)

Rekordiliselt madal °C (°F)

-1.6
(29.1)

-0.5
(31.1)

-0.6
(30.9)

3.9
(39.0)

10.6
(51.1)

11.7
(53.1)

17.8
(64.0)

17.2
(63.0)

12.4
(54.3)

8.9
(48.0)

0.0
(32.0)

0.0
(32.0)

-1.6
(29.1)

Keskmine sademete hulk mm (tolli)

185.2
(7.29)

97.0
(3.82)

91.5
(3.60)

48.5
(1.91)

22.4
(0.88)

5.2
(0.20)

1.3
(0.05)

2.3
(0.09)

8.0
(0.31)

69.3
(2.73)

95.5
(3.76)

185.2
(7.29)

811.4
(31.94)

Keskmine sademete hulk (≥ 1,0 mm)

11.3

9.3

8.4

4.6

2.7

1.0

0.3

0.3

1.0

5.2

6.6

11.0

61.7

Keskmine suhteline õhuniiskus (%)

63

62

65

68

72

74

74

73

68

62

57

65

67

Keskmine kuu keskmine päikesepaisteline tundide arv

136.4

148.4

198.4

225.0

297.6

321.0

325.5

316.2

288.0

248.0

192.0

151.9

2,848.4

Keskmine päevane päikesepaisteline tundide arv

4.4

5.3

6.4

7.5

9.6

10.7

10.5

10.2

9.6

8.0

6.4

4.9

7.8

Allikas nr 1: NOAA

Allikas #2: Deutscher Wetterdienst (õhuniiskus, 1966-1978), Meteo Climat (rekordilised kõrg- ja madalseisud).

 

Kliimaandmed Jableh kohta

Kuu

Jan

veebruar

Mar

Apr

Mai

Jun

juuli

august

Sep

Oktoober

Nov

detsember

Aasta

Keskmine kõrgeim temperatuur °C (°F)

12.8
(55.0)

14.0
(57.2)

17.7
(63.9)

21.4
(70.5)

25.0
(77.0)

28.3
(82.9)

30.0
(86.0)

28.8
(83.8)

27.6
(81.7)

26.5
(79.7)

21.5
(70.7)

15.5
(59.9)

22.4
(72.4)

Päevane keskmine °C (°F)

10.1
(50.2)

10.9
(51.6)

13.8
(56.8)

16.9
(62.4)

20.3
(68.5)

23.9
(75.0)

26.1
(79.0)

25.6
(78.1)

23.7
(74.7)

21.6
(70.9)

16.9
(62.4)

12.2
(54.0)

18.5
(65.3)

Keskmine madal temperatuur °C (°F)

7.3
(45.1)

7.8
(46.0)

9.9
(49.8)

12.4
(54.3)

15.5
(59.9)

19.4
(66.9)

22.2
(72.0)

22.3
(72.1)

19.8
(67.6)

16.7
(62.1)

12.3
(54.1)

8.9
(48.0)

14.5
(58.2)

Keskmine sademete hulk mm (tolli)

159
(6.3)

130
(5.1)

109
(4.3)

50
(2.0)

28
(1.1)

4
(0.2)

1
(0.0)

1
(0.0)

15
(0.6)

52
(2.0)

89
(3.5)

190
(7.5)

828
(32.6)

Keskmised vihmaperioodid (≥ 1 mm)

14

12

11

8

4

1

1

1

2

6

9

12

81

Allikas nr 1: http://www.worldweatheronline.com/jableh-weather-averages/al-ladhiqiyah/sy.aspx

Allikas #2: http://en.climate-data.org/location/47687/

 

Kliimaandmed Qardaha kohta

Kuu

Jan

veebruar

Mar

Apr

Mai

Jun

juuli

august

Sep

Oktoober

Nov

detsember

Aasta

Keskmine kõrgeim temperatuur °C (°F)

7
(45)

11
(52)

15
(59)

19
(66)

24
(75)

28
(82)

29
(84)

28
(82)

26
(79)

23
(73)

17
(63)

10
(50)

20
(68)

Keskmine madal temperatuur °C (°F)

3
(37)

6
(43)

6
(43)

8
(46)

13
(55)

17
(63)

20
(68)

20
(68)

17
(63)

15
(59)

9
(48)

5
(41)

12
(53)

Keskmine sademete hulk mm (tolli)

182
(7.2)

119
(4.7)

63
(2.5)

40
(1.6)

29
(1.1)

6
(0.2)

4
(0.2)

1
(0.0)

37
(1.5)

79
(3.1)

90
(3.5)

178
(7.0)

828
(32.6)

Keskmised vihmaperioodid (≥ 1 mm)

16

14

11

8

4

1

1

1

4

7

11

14

92

Keskmine lumerohke päevade arv (≥ 1 cm)

3

1

0

0

0

0

0

0

0

0

0

1

5

Allikas: []
Slinfah, Süüria kuulsaim mägikuurort. Pildil on näha Süüria rannikumäed.Zoom
Slinfah, Süüria kuulsaim mägikuurort. Pildil on näha Süüria rannikumäed.

Linnad

Järgmised linnad on Latakia kubermangu piirkondade halduskeskused (rahvaarv põhineb 2004. aasta ametlikul rahvaloendusel):

Linn

Rahvastik

Latakia

383,786

Jableh

80,000

Qardaha

8,671

al-Haffa

4,298

Piirkonnad

Mall:Latakia märgistatud kaart

Kubermang on jagatud neljaks piirkonnaks (manatiq):

  • Al-Haffah
  • Jableh
  • Latakia
  • Qardaha

Need jagunevad omakorda 22 alampiirkonnaks (nawahi).

Economy

Kubermang asub Vahemere ääres, mis andis talle suure majandusliku tähtsuse, eelkõige kubermangu pealinn Latakia, mis on mitte ainult kubermangu, vaid ka Süüria peamine sadam. Selle sadam rajati 12. veebruaril 1950.

Sadama imporditud lasti hulka kuuluvad rõivad, ehitusmaterjalid, sõidukid, mööbel, mineraalid, tubakas, puuvill ja toidukaubad, nagu lint, sibul, nisu, oder, datlid, terad ja viigimarjad. 2008. aastal käideldi sadamas umbes 8 miljonit tonni kaupa.

Kubermang on ka turismisihtkoht paljude Süüria elanike jaoks, Latakia Cote d'Azur Beach on Süüria peamine rannikukuurort, kus pakutakse veesuusatamist, jet-suusatamist ja purjelauasõitu. Linnas on kaheksa hotelli, millest kahel on viie tärni reiting; nii Cote d'Azur de Chami hotell kui ka Lé Meridien Lattiquie hotell asuvad 6 kilomeetrit linnast põhja pool, Cote d'Azuril. Viimases hotellis on 274 tuba ja see on ainus rahvusvaheline hotell linnas.

Latakias peetakse lemmikajaviiteks ka aknapoodlemist ja õhtuseid jalutuskäike turgudel. 8 Azari tänava ääres on arvukalt disainerite kaubamärke ning linna osturajooni südameks on 8 Azari tänava, Yarmouki tänava ja Saad Zaghlouli tänava poolt piiratud kvartalite rida kesklinnas. Latakia kinod on Ugariti kino, al-Kindi ja väiksem kino al-Moutanabbi tänava ääres.

Latakia sadam, Süüria peamine meresadamZoom
Latakia sadam, Süüria peamine meresadam

Demograafia

Latakia kubermangu usuline koosseis

Alawitid

 

48%

Kristlased

 

10%

Sunniitlikud moslemid

 

35%

Ismailis

 

2%

2010. aastal oli Latakia linnas 50% alaaviitidest, 40% sunniitidest ja 10% kristlastest, kuid maapiirkondade sisemaal on umbes 70% alaaviitidest, 14% kristlastest, 12% sunniitidest ja 2% ismailiitidest. Latakia linn, kubermangu keskus, on alaaviitide pealinn ja selle religiooni peamine kultuurikeskus. Kristlased moodustavad enamuse kubermangu põhjaosas, Kessabi linnas ja paljudes Latakia linnaosades, näiteks Ameerika tänaval.

Keeled

Provintsi peamised keeled on araabia, armeenia ja türgi keel. Araabia keelt räägitakse kõigis kubermangu rajoonikeskustes ja enamikus, kui mitte kõigis neid ümbritsevates linnades ja külades, kusjuures enamasti kasutatakse Põhja-Levanti murret, välja arvatud Kessabi linnas, mis on ajalooliselt armeenlaste poolt asustatud linn, kus armeenia keel on peamine keel, ja ümbritsevates külades, nagu Sev Aghpyur, Esguran ja Duzaghaj, ning Türkmeni mägedes, kus räägitakse peamiselt turkmeenia keelt.

Kubermangu kurdi vähemus on viimastel aastatel enamasti üle läinud araabia keele kõnelemisele, kuid sellest hoolimata kasutavad need, kes räägivad kurdi keelt, selle keele kurmanji murret, peamiselt Jabal al-Akradis.


AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3