Béziers (Prantsusmaa) — üks Prantsusmaa vanimaid linnu Oktsitaanias (Hérault)
Avasta Béziers — Oktsitaania (Hérault) ajalooline pärl: üks Prantsusmaa vanimaid linnu, kreeklaste rajatis 6. saj eKr, rikkalik ajalugu ja kultuur.
Béziers (oktsitaani keeles Besièrs) on vald Lõuna-Prantsusmaal Oktsitaania piirkonnas Hérault' departemangus. See on departemangu alamprefektuur ja ühtlasi samanimelise departemangu pealinn.
Béziers on üks Prantsusmaa vanimaid linnu. Uuringud näitavad, et Béziers'i ehitasid kreeklased 6. sajandil eKr. Mõned arheoloogid arvavad, et Béziers võib olla Prantsusmaa vanim linn, isegi enne Marseille'i.
Ajalugu
Béziersi ajalugu on väga pikk ja mitmekihiline: linn on olnud asustatud antiikajast alates, sellele järgnes rooma periood ning hilisem keskaeg, mil linn oli tähtis piirkondlik keskus. 13. sajandil mõjutas linna tugevalt albigenslaste sõda ja Albigensi sõjaväe tegevus, mis oli osa laiemast religioossest ning poliitilisest konfliktist. Béziersi ajalugu on nähtav nii kirikutes, kindlustes kui ka kitsastel vanalinna tänavatel.
Peamised vaatamisväärsused
Kaasaegne külastaja leiab Béziersist mitmeid huvipunkte:
- Cathédrale Saint-Nazaire – muljetavaldav gooti katedraal, mis asub kõrgendikul ja pakub vaateid kogu ümbrusele.
- Vanalinn – kitsad tänavad, ajaloolised majad ja väikesed väljakud kutsuvad jalutama.
- Canal du Midi – läbib piirkonda; UNESCO maailmapärandi nimekirjas, populaarne jalgratta- ja paadisõidu marsruut.
- Pont Vieux – vana sild üle Orb’i jõe, mis annab tuntud pildi linna siluetist.
- Feria de Béziers – iga-aastane suvine pidustus, mis meelitab palju külastajaid; festivalil on traditsiooniliselt tauraliikumisest ja rahvapidudest pärit elemente.
Majandus ja elanikud
Béziers on piirkondlik keskus, kus majandus põhineb teenindusel, turismil ja põllumajandusel — eriti veinikasvatusel ning viinamarjaistandustel, mis on Lõuna-Prantsusmaa olulised tööstusharud. Linnast ja selle ümbrusest pärinevad mitmed kohalikud veinipiirkonnad. Elanike arv on tänapäeval ligikaudu kümnetes tuhandetes; linn teenindab ka laiemat maapiirkonda ümber Hérault' mööda.
Transport ja ligipääs
Béziers on hästi ühendatud: rongiliinid ühendavad linna suuremate sadamalinnade ja sisealadega (nt Montpellier ja Toulouse), lähikonnas on kiirteeühendused ning lennujaam (Béziers Cap d'Agde) pakub hooaegade lõikes lende mõnele sise- ja rahvusvahelisele sihtkohale. Linnas saab liikumiseks kasutada jalutamist, jalgrattateid ning kohalikke busse.
Kultuur ja sündmused
Béziersis toimuvad läbi aasta erinevad kultuuri- ja rahvapidustused, kontserdid ning turud, mis peegeldavad Lõuna-Prantsusmaa elustiili ja gastronoomiat. Kohalikud toidud ja veinid on oluline osa piirkondlikust identiteedist ning turismiajastutel on restoranid ja turgud täis külastajaid.
Kui soovite külastada Béziersit, tasub planeerida aega vanalinna avastamiseks, Canal du Midi jalutuskäiguks ja kohaliku veinikultuuri maitsmiseks. Linna ajalooline atmosfäär ja Lõuna-Prantsusmaa päikeseline kliima teevad sellest hea peatuskoha nii lühemaks kui pikemaks puhkuseks.
Ajalugu
Koht, kus asub Béziers, on olnud asustatud juba neoliitikumist saadik, enne keltide saabumist. Rooma aegne Betarra asus maanteel, mis ühendas Provence'i Ibeeriaga. Roomlased rajasid linna 36-35 eKr uuesti veteranide uueks kohaks ja nimetasid selle Colonia Julia Baeterrae Septimanorumiks (Colonia Julia Baeterrae Septimanorum). Rooma amfiteatri kive kasutati 3. sajandil linnamüüri ehitamiseks. Aastatel 720-752 hõivasid linna maurid.
Béziers oli Languedoci katharismi tugipunkt, mille katoliku kirik mõistis hukka kui ketserluse ja mille katoliku väed hävitasid Albigensi ristisõja ajal.
Béziers oli esimene koht, mida rünnati. Ristisõdijad jõudsid linna 21. juulil 1209 ja põletasid Saint Nazaire'i katedraali. Mõned osad romaani katedraalist jäid alles ja 1215. aastal alustati remonti. Restaureerimine jätkus koos ülejäänud linna taastamisega kuni 15. sajandini.
Pärast Louis Napoléoni riigipööret 1851. aastal tapsid sõjaväelased Béziers's meeleavaldajaid. Teised mõisteti surma või viidi Guajaaniasse.
Vana sild
Geograafia
Linn asub departemangu kaguosas, Hérault' tasandikul (plaine héraultoise). See asub väikesel kaljusel Hérault'i jõe Orb'i lisajõe idaküljel.
Kommuuni pindala on 95,48 km2 (36,87 ruut mi), mis on suurim kommuun departemangus, ja see asub umbes 4-120 m kõrgusel merepinnast. Béziers asub Montpellier'st 75 km (47 mi) kaugusel kagus ja 12 km (7,5 mi) kaugusel Vahemerest.
Béziers' kommuun on ümbritsetud järgmiste kommuunidega: Boujan-sur-Libron, Maraussan, Lignan-sur-Orb, Villeneuve-lès-Béziers, Corneilhan, Sauvian, Colombiers, Cers, Montady, Maureilhan, Bassan ja Vendres.
| Béziers ja selle naaberomavalitsused |
|
|
| · v · t · e Béziers'ga külgnevad kohad | |||||||||
|
Kliima
Béziers' kliima on Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi Csa - kuumade suvedega vahemereline kliima.
Rahvastik
Béziers' elanikud on prantsuse keeles tuntud kui Biterrois (naised: Biterroises), mis tuleneb linna ladinakeelsest nimest Baeterrae.
75 701 elanikuga Béziers' asustustihedus on 793 elanikku/km . 2
Béziers'i elanikkonna areng
Béziers moodustab koos nelja teise omavalitsusüksusega Béziers' linnapiirkonna, kus elab 89 243 elanikku (2013) ja mille pindala on 135,6 km2 (52,4 ruut mi). See linnapiirkond on Béziers' suurlinnapiirkonna keskus, mis koosneb 40 kommuunist, mille elanike arv on 168 960 (2013) ja pindala 708,4 km2 (273,5 ruutmi).
Administratsioon
Béziers on Hérault' departemangu alamprefektuur, Béziers' departemangu pealinn ja kolme kantoni halduskeskus (prantsuse keeles chef-lieu): Béziers-1, Béziers-2 ja Béziers-3.
See on osa ühendusest Béziers Méditerranée (prantsuse keeles Communauté d'agglomération Béziers Méditerranée).
Sõpruslinnad
Béziers on sõpruslinn:
Chiclana de la Frontera, Cádiz, Andaluusia, Hispaania, alates 1993. aastast.
Heilbronn, Baden-Württemberg, Saksamaa, alates 1965. aastast
Stavropol, Stavropoli krai, Venemaa, alates 1982. aastast.
Stockport, Greater Manchester, Ühendkuningriik, alates 1972. aastast
Huvipakkuvad kohad
Galerii
· 
St Nazaire'i katedraal ja Pont Vieux.
· 
Saint-Nazaire'i katedraal.
· 
Canal du Midi, mis ületab Orb'i jõe Béziers'is.
· 
Béziers' raekoda.
Seotud leheküljed
- Béziers' piirkond
- Hérault' departemangu kommuunid
Küsimused ja vastused
K: Mis on Béziers?
V: Béziers on omavalitsusüksus Hérault' departemangus Oktsitaania piirkonnas Lõuna-Prantsusmaal. See on departemangu alamprefektuur ja ühtlasi samanimelise arrondissemendi pealinn.
K: Mis keelt räägitakse Béziers's?
V: Béziers' elanikud räägivad oktsitaani keelt.
K: Millal Béziers ehitati?
V: Uuringud näitavad, et Béziers'i ehitasid kreeklased 6. sajandil eKr.
K: Kas on võimalik, et Béziers võib olla vanem kui Marseille?
V: Mõned arheoloogid arvavad, et Béziers võib olla Prantsusmaa vanim linn, isegi enne Marseille'i.
K: Kus asub Béziers?
V: Béziers asub Lõuna-Prantsusmaal, Occitanie piirkonnas.
K: Mis tüüpi valitsus on Bézieris?
V: Bézier's on subprefektuurne valitsemisvorm, millel on ka oma arrondissement.
K: Kui kaua on möödunud sellest ajast, kui inimesed seda piirkonda esimest korda asustasid?
V: Uuringud näitavad, et inimesed on seda piirkonda asustanud vähemalt 2600 aastat, sest selle asutasid kreeklased 6. sajandil eKr.
Otsige