Hérault — Lõuna-Prantsusmaa jõgi, mis suubub Vahemerre
Hérault — Lõuna-Prantsusmaa jõgi, mis suubub Vahemerre. Avastage imelised maastikud, veematkad, ajaloolised külad ja Héraulti departemangi rikkalik loodus ning kultuur.
Koordinaadid: 43°16′57″N 3°26′38″E / 43.28250°N 3.44389°E / 43.28250; 3.44389
Hérault (oktsitaani keeles Erau) on jõgi Lõuna-Prantsusmaal, mis suubub Vahemerre. Selle jõe järgi on nime saanud Hérault' departemang.
Üldkirjeldus
Hérault on üks Lõuna-Prantsusmaa tähtsamaid väiksema vooluhulgaga jõgesid, mis voolab lõuna suunas Massif Central'i ja Cévennes'i aladelt kuni Vahemere rannikuni. Jõel on oluline roll nii piirkondlikus veeressursside halduses kui ka looduse ja turismi vaates — selle kallastel on mitmeid ürgorgusid, kaljuseid kuristikke ja ajaloolisi külakesi.
Allikas ja oja
Jõgi saab alguse kõrgemal paiknevatelt mäeaedadelt Cévennes'i ja Massif Central'i lähisteelt ning kulgeb seejärel läbi erinevate maastikuvööndite: mägisemast algosast, kitsastest kuristikest ja lõpuks madalikel tasandikel enne suubumist Vahemerele. Ülesvoolus moodustavad kivised ja metsased kallastikud populaarsed matkarajad ja vaatamisväärsused.
Maastik ja vaatamisväärsused
Hérault'i oru ja kanjonid on tuntud oma skulpturaalsete kaljude, sildade ja ajalooliste asulate poolest. Eriti kuulus on Pont du Diable (Kuradi sild) ning kitsad kaljuseinad, mida turistid külastavad matkamise, kanuusõidu ja kaljuronimise jaoks. Jõe alamjooksul lähevad voolu lähemale Vahemerele tasandikud ning seal paiknevad väikesed sadamad ja külakesed.
Tähtsamad linnad ja kasutus
Hérault'i kallastel asuvad mitmed linnad ja alevikud, kus jõgi on ajalooliselt olnud veevarustuse, väetiste ja kalanduse allikaks. Tänapäeval kasutatakse jõe vett nii põllumajanduses niisutamiseks kui ka vaba aja veetmiseks — ujumiseks, kanuusõiduks ja kalapüügiks. Samuti on jõe piirkonnas ehitatud tamme ja veehoidlaid veejuhtimise ning põllumajanduse toetamiseks.
Loodus ja keskkond
Hérault'i ökosüsteem sisaldab nii magevee kui Vahemere mõjutustega elupaiku: jõekobaraid, kaldaniite ja kaljuseid lõike. Alal elavad mitmed linnu-, kalu- ja taimeliigid, sealhulgas mitmed liigid, mis eelistavad Vahemere kliimat. Koha elustiku säilitamiseks on moodustatud kaitsealasid ning viiakse läbi taastamistöid, kuid jõe tervis on surve all — peamised ohud on veeressursside liigkasutamine, reostus ja kliimamuutusest tingitud veetaseme kõikumised.
Ajalugu ja kultuur
Hérault' jõe kallastel on elatud juba muistsetest aegadest alates ning piirkonnas on palju arheoloogilisi ja ajaloolisi jääke. Jõe ääres asuvad vanad sillad, veskitest pärinevad hooned ja traditsioonilised külad, mis peegeldavad Lõuna-Prantsusmaa kultuuripärandit. Jõgi on inspireerinud kunstnikke ja kirjanikke ning on osa piirkondlikust identiteedist.
Turism ja vaba aeg
Hérault on populaarne sihtkoht loodusmatkamiseks, kanuu- ja kajakisõiduks ning kalapüügiks. Paljud matkarajad ja vaatluspunktid pakuvad võimalusi jõe kanjonite ja orgude avastamiseks. Kohalik turismiorganisatsioon propageerib säästvat külastust, et vähendada inimtegevuse mõju jõe ökosüsteemile.
Kui soovite jõe kohta täpsemaid andmeid (pikkus, valglõigu suurus, vooluhulk) või nimekirja konkreetsestest linnadest ja lisaveekogudest, saan need andmed teie jaoks otsida ja lisada.
Geograafia
Hérault' jõe pikkus on 147,6 km ja valgala pindala 2 582 km22 , millest 64,8% on metsad ja 32,0% põllumajanduslikul otstarbel.
Selle keskmine aastane vooluhulk (jõeosa läbiv veekogus ajaühikus) on 41,9 3m/s Agde'i jõe suudme lähedal.
Kuu keskmine vooluhulk (3m/s) Agdenis
Kursus
Hérault algab Col de Prat Peyrot'l Mont Aigouali mäestikul, Cévennes'i kaguosas, Keskmassiivi krahvkonnas Valleraugue'i vallas Gard'i departemangus, umbes 1370 m kõrgusel.
Hérault voolab üldiselt lõuna suunas ja läbib Gardi ja Hérault'i, mis asuvad Oktsitaania piirkonnas, ning kokku 43 omavalitsusüksust, millest enamik asub Hérault' departemangus:
- Occitanie piirkond
- Gard: Notre-Dame-de-la-Rouvière, Roquedur, Saint-André-de-Majencoules, Saint-Julien-de-la-Nef, Valleraugue.
- Hérault: Agde, Agonès, Aniane, Argelliers, Aspiran, Bélarga, Bessan, Brissac, Campagnan, Canet, Castelnau-de-Guers, Causse-de-la-Selle, Cazilhac, Cazouls-d'Hérault, Florensac, Ganges, Gignac, Lagamas, Laroque, Lézignan-la-Cèbe, Montagnac, Paulhan, Pézenas, Le Pouget, Pouzols, Puéchabon, Saint-André-de-Sangonis, Saint-Bauzille-de-Putois,Saint-Guilhem-le-Désert, Saint-Jean-de-Fos, Saint-Pargoire, Saint-Pons-de-Mauchiens, Saint-Thibéry, Tressan, Usclas-d'Hérault.
Lõpuks suubub see Hérault' departemangus asuvas Agde'is Vahemerre.
Peamised lisajõed
Hérault'i jõe peamised lisajõed on järgmised:
| Vasakpoolsed lisajõed:
| Paremate lisajõgedega:
|
Hérault'i jõgi Agdenis
Galerii
· 
Saint-Guilhem-le-Désert - Pont du Diable keskajast.
· 
Gignac - XVIII sajandi sild.
· 
Agde - jõgi ja Saint-Étienne d'Agde'i katedraal.
· 
Hérault'i suu Vahemere ääres Agde'is.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Millised on Hérault'i jõe koordinaadid?
V: Hérault'i jõe koordinaadid on 43°16′57″N 3°26′38″E / 43.28250°N 3.44389°E / 43.28250; 3.44389.
Küsimus: Kus asub Hérault' jõgi?
V: Hérault' jõgi asub Lõuna-Prantsusmaal.
K: Kuhu suubub Hérault' jõgi?
V: Hérault' jõgi suubub Vahemerre.
K: Kuidas nimetatakse Hérault' jõe järgi nime saanud departemangu?
V: Hérault' departemangu nimi on Hérault' jõe järgi.
K: Mida tähendab "Erau" oktsitaani keeles, mis viitab Hérault' jõele?
V: Oktsitaani keeles viitab "Erau" Hérault' jõele.
K: Kas Hérault' jõgi voolab Prantsusmaa põhja- või lõunapoolses piirkonnas?
V: Hérault' jõgi voolab Prantsusmaa lõunapoolses piirkonnas.
Küsimus: Mis tüüpi veekogusse voolab Hérault' jõgi?
V: Hérault' jõgi voolab Vahemerre.
Otsige