High Plains: Suure tasandiku alampiirkond USA lääneosas
High Plains — Suure tasandiku lääneosa USA-s: geoloogia, ekstreemne kliima ja rekordilised temperatuurid, püsivad tuuled, tuuleparkide areng ja madal asustustihedus.
High Plains on Suure tasandiku läänepoolne alampiirkond Ameerika Ühendriikides, paiknedes enne Kaljumägede jalamit. See kuivem ja kõrgemate pinnastega osa erineb ida poolsetest madalamatest tasandikest ning ulatub mitmesse osariiki.
Asukoht
High Plains hõlmab osi järgmistest osariikidest: Wyomingi kagupoolsetest aladest, Lõuna-Dakota edelast, Nebraska lääneosast, Colorado idapoolsetest aladest, Kansase lääneosast, New Mexico idapoolsetest aladest, Oklahoma lääneosast ning Texase Panhandleist lõuna poole jäävatest aladest. Suurem osa asub Ameerika Ühendriikide lääneosas, kuid osa piirkonnast jääb ka Nebraska, Kansase ja Lõuna-Dakota keskläänest lääne suunas.
Geoloogia ja tekkeprotsessid
Geoloogiliselt on High Plains seotud sama plaattektoonilise perioodiga, mis tekitas Kaljumäed. Põhja-Ameerika placa liikumine ja Vaikse ookeani lähedal aset leidnud subduktsioon ning muud nihked põhjustasid mandri serva tõusu ja venimist, mis kujundasid ka praegust kõrgustikku. Selle protsessi tagajärjel on lääneosas pinnamood mägine ja idapoolsemad alad madalamad.
Pinnamood ja kõrgus
Idast läände liikudes tõuseb High Plains’i kõrgus järk-järgult – alad idas on mõnesaja meetri kõrgusel merepinnast, lääne poole liikudes võib kõrgus ulatuda üle 2 400 meetri Kaljumägede lähistel. See sammeline tõus mõjutab nii kliimat kui ka taimestikku.
Kliima
High Plains’i kliima on valdavalt külm poolkuiv (Köppen BSk): aastane sademete hulk on tavaliselt 10–20 tolli (250–510 mm). Vähene niiskus koos suurte kõrgustega põhjustab suureid temperatuurikõikumisi. Diurne temperatuurivahed (päevast ööse) on sageli suured — tavaliselt ligikaudu 17 °C (30 °F) või rohkem — ning äärmuslikud 24-tunnised muutused võivad ulatuda väga suurte väärtusteni.
Piirkonda iseloomustavad tugevad ja püsivad lääne- ning edelatuuled, mis süvendavad talvist tuulekülma ning võivad tekitada tuiskusid ja liustunud olusid. Selle tõttu on High Plains oluline piirkond ka tuuleparkide arendamiseks — tugevad tuuled ja avatud maastik soodustavad tuuleenergia tootmist.
Temperatuuri äärmuslikkus
Vähene niiskus ja suure amplitude tõttu esinevad piirkonnas sagedased ja mõnikord väga suured temperatuuri kõikumised. Ajalooliselt on tehtud mitmeid jämedaid temperatuuri registreeringuid ning piirkond on tuntud äärmuslike ilmastikunähtuste poolest (hädadest kõrgete tuulte ja äärmuslike külmade kuni teravate soojenemiste ette). Sellised äärmuslikud muutused mõjutavad elu- ja majapidamistingimusi ning põllumajandust.
Ökoloogia ja majandus
High Plains’il domineerivad kuivemad rohumaad ja stepid, kus looduslik taimestik püsib osaliselt tänu vähesele sademetehulgale. Põllumajanduses on piirkond tuntud nii kuivpõllumajanduse (dryland farming) kui ka intensiivse niisutuse läbi tehtava kasvatuse poolest. Üks olulisemaid veekogusid piirkonna majanduses on Ogallala-akvifer (muudetud veeallikas), mille vesi toidab ulatuslikku põllumajandust, kuid mille tarbimine on tekitanud muret veevarude jätkusuutlikkuse pärast.
Lisaks põllumajandusele on High Plains’is arendatud ka metsanduslikult vähem olulisi tegevusi nagu nafta- ja gaasitööstus ning üha kasvav tuuleenergia sektor. Ala hõredas asustuses ja soodsates tuuleoludes on tuuleparkide rajamine majandusliku arengu oluline suund.
Inimestearv ja rahvastikutihedus
High Plains on üks madalaima asustustihedusega piirkondi Ameerika mandril. Näiteks Wyoming on pärast Alaskat üks madalaimaid asustustihedusega osariike riigis. Madal rahvastikutihedus mõjutab teenuste kättesaadavust, transpordiühendusi ja majanduse eripära.
Kokkuvõte
High Plains on laialivalguv, kõrge ja suhteliselt kuiv alampiirkond Suure tasandiku lääneosas. Selle geoloogiline seos Kaljumägede tekkeprotsessidega, eripärane kliima, suured päevased ja aastased temperatuurikõikumised, madal asustustihedus ning tähtis roll põllumajanduses ja taastuvenergia arenduses teevad piirkonnast Ameerika Ühendriikide olulisemaid maastikualasid nii looduse kui ka majanduse seisukohalt.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kõrgussid?
V: High Plains on Suure tasandiku alampiirkond. See asub Wyomingi kaguosas, Lõuna-Dakota edelaosas, Nebraska lääneosas, Colorado idaosas, Kansase lääneosas, New Mexico idaosas, Oklahoma lääneosas ja Texase Panhandle'ist lõuna pool.
K: Millest tuleneb High Plains'i geograafia?
V: High Plains on põhjustatud samast protsessist, mis põhjustas Rockiesi. See protsess on tingitud sellest, et Põhja-Ameerika liikus Euraasiast lääne poole rohkem kui 100 miljonit aastat tagasi, mille tulemuseks on plaatide allasurumine tema läänekülje alla ja selle idakülje välja venitamine.
K: Millise kliimaga on High Plains?
V: High Plainsil on "külm poolkuiv" kliima - Köppen BSk -, mille keskmine aastane sademete hulk jääb vahemikku 10-20 tolli (250-510 mm).
K: Kui äärmuslikud võivad temperatuurid selles piirkonnas olla?
V: Temperatuurid võivad päevast kuni ööseni erineda 17 °C (30 °F) ja 24-tunnised temperatuurimuutused on võimalikud kuni 56 °C (100 °F). Browningis, Montana osariigis on 23. jaanuarist 1916 kuni 24. jaanuarini 1916 püstitatud maailma suurima temperatuurimuutuse rekord 24 tunni jooksul, kui temperatuur langes 44 °F-lt -56 °F-ni (7 °F-lt -49 °C-ni).
K: Millised on veel mõned selle piirkonnaga seotud omadused?
V: Piirkond on tuntud pideva ja mõnikord tugeva läänepoolse tuule poolest, mis lisab talvekuudel tuulekülma faktorit. Lisaks sellele on siin üks madalamaid asustustihedusi Ameerika Ühendriikide mandriosas, kusjuures Wyomingi asustustihedus on Alaska järel teisel kohal.
K: Kuidas on see piirkond mõjutanud majandusarengut?
V: Üks viimaseid majandusarengu valdkondi selles piirkonnas on olnud tuuleparkide arendamine.
Otsige