High Plains on Suure tasandiku läänepoolne alampiirkond Ameerika Ühendriikides, paiknedes enne Kaljumägede jalamit. See kuivem ja kõrgemate pinnastega osa erineb ida poolsetest madalamatest tasandikest ning ulatub mitmesse osariiki.

Asukoht

High Plains hõlmab osi järgmistest osariikidest: Wyomingi kagupoolsetest aladest, Lõuna-Dakota edelast, Nebraska lääneosast, Colorado idapoolsetest aladest, Kansase lääneosast, New Mexico idapoolsetest aladest, Oklahoma lääneosast ning Texase Panhandleist lõuna poole jäävatest aladest. Suurem osa asub Ameerika Ühendriikide lääneosas, kuid osa piirkonnast jääb ka Nebraska, Kansase ja Lõuna-Dakota keskläänest lääne suunas.

Geoloogia ja tekkeprotsessid

Geoloogiliselt on High Plains seotud sama plaattektoonilise perioodiga, mis tekitas Kaljumäed. Põhja-Ameerika placa liikumine ja Vaikse ookeani lähedal aset leidnud subduktsioon ning muud nihked põhjustasid mandri serva tõusu ja venimist, mis kujundasid ka praegust kõrgustikku. Selle protsessi tagajärjel on lääneosas pinnamood mägine ja idapoolsemad alad madalamad.

Pinnamood ja kõrgus

Idast läände liikudes tõuseb High Plains’i kõrgus järk-järgult – alad idas on mõnesaja meetri kõrgusel merepinnast, lääne poole liikudes võib kõrgus ulatuda üle 2 400 meetri Kaljumägede lähistel. See sammeline tõus mõjutab nii kliimat kui ka taimestikku.

Kliima

High Plains’i kliima on valdavalt külm poolkuiv (Köppen BSk): aastane sademete hulk on tavaliselt 10–20 tolli (250–510 mm). Vähene niiskus koos suurte kõrgustega põhjustab suureid temperatuurikõikumisi. Diurne temperatuurivahed (päevast ööse) on sageli suured — tavaliselt ligikaudu 17 °C (30 °F) või rohkem — ning äärmuslikud 24-tunnised muutused võivad ulatuda väga suurte väärtusteni.

Piirkonda iseloomustavad tugevad ja püsivad lääne- ning edelatuuled, mis süvendavad talvist tuulekülma ning võivad tekitada tuiskusid ja liustunud olusid. Selle tõttu on High Plains oluline piirkond ka tuuleparkide arendamiseks — tugevad tuuled ja avatud maastik soodustavad tuuleenergia tootmist.

Temperatuuri äärmuslikkus

Vähene niiskus ja suure amplitude tõttu esinevad piirkonnas sagedased ja mõnikord väga suured temperatuuri kõikumised. Ajalooliselt on tehtud mitmeid jämedaid temperatuuri registreeringuid ning piirkond on tuntud äärmuslike ilmastikunähtuste poolest (hädadest kõrgete tuulte ja äärmuslike külmade kuni teravate soojenemiste ette). Sellised äärmuslikud muutused mõjutavad elu- ja majapidamistingimusi ning põllumajandust.

Ökoloogia ja majandus

High Plains’il domineerivad kuivemad rohumaad ja stepid, kus looduslik taimestik püsib osaliselt tänu vähesele sademetehulgale. Põllumajanduses on piirkond tuntud nii kuivpõllumajanduse (dryland farming) kui ka intensiivse niisutuse läbi tehtava kasvatuse poolest. Üks olulisemaid veekogusid piirkonna majanduses on Ogallala-akvifer (muudetud veeallikas), mille vesi toidab ulatuslikku põllumajandust, kuid mille tarbimine on tekitanud muret veevarude jätkusuutlikkuse pärast.

Lisaks põllumajandusele on High Plains’is arendatud ka metsanduslikult vähem olulisi tegevusi nagu nafta- ja gaasitööstus ning üha kasvav tuuleenergia sektor. Ala hõredas asustuses ja soodsates tuuleoludes on tuuleparkide rajamine majandusliku arengu oluline suund.

Inimestearv ja rahvastikutihedus

High Plains on üks madalaima asustustihedusega piirkondi Ameerika mandril. Näiteks Wyoming on pärast Alaskat üks madalaimaid asustustihedusega osariike riigis. Madal rahvastikutihedus mõjutab teenuste kättesaadavust, transpordiühendusi ja majanduse eripära.

Kokkuvõte

High Plains on laialivalguv, kõrge ja suhteliselt kuiv alampiirkond Suure tasandiku lääneosas. Selle geoloogiline seos Kaljumägede tekkeprotsessidega, eripärane kliima, suured päevased ja aastased temperatuurikõikumised, madal asustustihedus ning tähtis roll põllumajanduses ja taastuvenergia arenduses teevad piirkonnast Ameerika Ühendriikide olulisemaid maastikualasid nii looduse kui ka majanduse seisukohalt.