Põhja-Ameerika keeled: põlis- ja ametlikud keeled ning keelegrupid

Põhja-Ameerika on maailma suuruselt kolmas kontinent. Põhja-Ameerikas on 23 riiki. Põhja-Ameerikas - mis hõlmab ka Kesk-Ameerikat ja Kariibi mere piirkonda - räägitakse kõige rohkem inglise ja hispaania keelt ning mõnes kohas prantsuse keelt ja kreoolikeeli.

Arktikas on palju keeli, mida räägivad põlisrahvad - nende hulka kuuluvad eskimo-aleutide keeled, näiteks aleutide keeled, mida räägitakse Aleuudi saartel, jupikide keeled, mida räägitakse Alaskal, ja inuittide keeled, mida räägivad inimesed muu hulgas Alaskal, Yukonis, Loodeterritooriumidel, Nunavutis ja Gröönimaal.

Alaskal ja Loode-Kanadas räägitakse rühma keeli, mida nimetatakse na-dene keelteks. Lõunapoolseid athabaskani keeli räägitakse Ameerika Ühendriikide edelaosas. Algikeeli, mille hulka kuuluvad ka algonkide keeled, räägivad paljud inimesed Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Mõned neist on ojibwe, cree, miꞌkmaq ja blackfoot.

Iriquoia keelte rühma räägivad paljud inimesed, kes elavad Saint Lawrence'i jõe ja Suurte järvede idaosa lähedal. Nende hulka kuuluvad ka tšerokee keeled.

Uto ja asteegi keelte rühma räägivad inimesed Ameerika Ühendriikidelääneosas, Põhja- ja Kesk-Mehhikos ning El Salvadoris. Mõned neist on Hopi, Oʼodham ja Nahuatl.

Mehhiko, Belize'i ja Guatemala elanikud räägivad keelte rühma, mida nimetatakse maiade keelteks.

Mehhikos Tehuantepeci poolsaare poolsaare piirkonnas elavad inimesed räägivad keelte rühma, mida nimetatakse mixe-zokkide keelteks.

Kariibi mere piirkonnas rääkisid paljud inimesed arawakani keelt. Mõned neist on Ta-Arawakani keeled, mida räägitakse Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Neid räägivad endiselt paljud inimesed Lõuna-Ameerikas.

Põlisrahvaste keelterühmad ja nende levik

Põhja-Ameerikas on väga rikas ja mitmekesine pärand põlisrahvaste keeltest. Suured keelerühmad on näiteks:

• Eskimo–aleut – hõlmab inuittide ja aleutide keeli Arktika piirkonnas.
• Na‑Dene – levib Alaskal ja Loode‑Kanadas; athabaskani alarühm ulatub lõuna poole kuni Ameerika Ühendriikide edelaosani.
• Algonkia – laialt levinud Kanada ja USA idapoolsetes piirkondades; tuntud keeled on ojibwe, cree, miꞌkmaq ja blackfoot.
• Iroquoian – tugev traditsioon Saint Lawrence'i jõe ja Suurte järvede idaosas; siia kuulub ka tšerokee keel, mis ajalooliselt on levinud USA kagupiirkondades.
• Uto‑Aztecan (Uto‑asteegi) – Lääne‑USAst ulatub see Põhja‑ ja Kesk‑Mehhikosse (nt Hopi, Oʼodham, Nahuatl).
• Maya – mitmed maiakeeled on levinud Mehhikos, Belize'is ja Guatemalas.
• Mixe–Zoque – peamiselt Tehuantepeci poolsaare ümbruses Mehhikos.
• Arawakan – ajalooliselt olulised Kariibi mere rannikualadel ja laialt Lõuna‑Ameerikas; mõned arawakan‑keelkondadest on säilinud ning rääkijaid leidub veel Lõuna‑Ameerikas.

Ametlikud keeled ja keelepoliitika

Põhja‑Ameerikas domineerivad hulga riikide ametlikke ning de facto keeli. Peamised faktid:

• Ameerika Ühendriigid: föderaalselt ametlikku keelt ei ole, kuid inglise keel on de facto peamine haldus- ja suhtluskeel; mitmetes osariikides on inglise ametlikuks keeleks deklareeritud.
• Kanada: föderaalsel tasandil on ametlikud keeled inglise ja prantsuse; lisaks tunnustatakse paljusid põliskeeli ja mõned territooriumid (nt Nunavut) annavad inuktitutile ametliku staatuse.
• Mehhiko: hispaania keel on laialt levinud, kuid Mehhiko seadusandlus tunnustab ka mitukümmend põliskeelt kui riigi lingvistilist rikkust ja annab neile teatud õigused ametlikus kasutuses.
• Belize: ametlik keel on inglise keel, kuid laialt kasutatakse ka hispaania keelt ning mitmeid maiakeeli ja kreoolkeeli.
• Kariibi riigid: riigikeeled varieeruvad (prantsuse, inglise, hollandi, hispaania jt) ning paljudes saareriikides on oluline roll kreoolidel (näiteks Haiti kreool, Papiamento, jamaika patwah jt).

Keelte olukord ja säilitamine

Paljud põliskeeled on ohustatud: rääkijate arv on vähenenud urbaniseerumise, keelevahetuse ja ajalooliste assimileerimispoliitikate tõttu. Samas on viimastel aastakümnetel tugevnenud keeleelustamise liikumised, mida toetavad:

• bilingvaalne ja immersioonõpe koolides,
• rahvuslike ja kohalike programmide toetus,
• meedia‑ ja tehnoloogiapõhised algatused (raadioprogrammid, veebitunnid, rakendused),
• keelestandardite ja kirjakultuuri arendamine.

Näited edukamatest algatustest on inuktituti tugevam seaduslik tunnustus Kanadas ja mitmete kogukondade töö tšerokee, nahuatli, maiakeelte ja teiste keelte elujõulisuse taastamiseks.

Lõpumärkused

Põhja‑Ameerika keelemaastik on mitmekesine ja ajalooliselt kihiline: euroopalikud keelemõjud (inglise, hispaania, prantsuse jt) koos põlisrahvaste rikkaliku keelepärandiga ning Kariibi kreoolid moodustavad koos ainulaadse keeleolukorra. Keeleteadus, keelepoliitika ja kogukondade enda ettevõtmised mängivad suurt rolli selle kujunemisel ja säilitamisel ka edaspidi.

Küsimused ja vastused

K: Milline on maailma suuruselt kolmas kontinent?

K: Mitu riiki on Põhja-Ameerikas?

K: Milliseid keeli räägitakse Põhja-Ameerikas kõige sagedamini?

K: Milliseid keeli räägivad Arktika piirkonna põlisrahvad?

K: Millist keelerühma räägivad Saint Lawrence'i jõe ja Ida-Suurte järvede ääres elavad inimesed?

K: Millist keelerühma räägivad inimesed Mehhikos, Belize'is ja Guatemalas?

K: Millist keelerühma rääkisid varem paljud inimesed Kariibi mere piirkonnas?

Otsing