Algonkini keeled
Algonkide /ælˈɡɒŋkiən/ või /ælˈɡɒŋkwiən/; ka algonkide) (ka algonkide, algonkide) keeled on indiaanlaste keelte alamsuguvõsa, mis hõlmab enamikku algikeelsete keelte perekonda kuuluvatest keeltest. Mõiste "algonkini" tuleneb maliseetikeelsest sõnast elakómkwik (hääldub [ɛlæˈɡomoɡwik]), "nad on meie sugulased/liidlased". Paljud algonkide keeled on tänapäeval äärmiselt ohustatud, mitmed teised on juba täielikult välja surnud.
Algonkide keelte kõnelejad ulatuvad Põhja-Ameerika idarannikust kuni Kallimägedeni. Keel, millest kõik selle keelepere keeled pärinevad, räägiti vähemalt 3000 aastat tagasi.
Algonkide keeled on "polüsünteetilised", mis tähendab, et ühest sõnast saab teha terveid lauseid.
Algonkide keelte levik enne kokkupuuteid
Küsimused ja vastused
K: Mis on algonkide keel?
V: Algonkide keel on indiaanlaste keelte alamperekond, mis hõlmab enamikku keeltest, mis kuuluvad algi keelte perekonda.
K: Kust pärineb mõiste "algonkinid"?
V: Mõiste "algonkini" tuleneb maliseetikeelsest sõnast elakómkwik, mis tähendab "nad on meie sugulased/liidlased".
K: Mitu algonkide keelt on olemas?
V: On umbes 30 erinevat algonkide keelt.
K: Millised on algonkide keelte kolm kategooriat?
V: Algonkide keelte kolm kategooriat on tasandike algonkide keeled, keskalgonkide keeled ja idapoolsed algonkide keeled.
K: Kus elavad nende keelte kõnelejad?
V: Nende keelte kõnelejad ulatuvad Põhja-Ameerika idarannikust kuni Kaljumägedeni.
K: Kui kaua on need keeled eksisteerinud?
V: See keel on olnud olemas vähemalt 3000 aastat.
K: Mis tüüpi keel see on?
V: See on polüsünteetiline keel, mis tähendab, et terveid lauseid saab teha ühe sõnaga.
