Algonkide keeled: päritolu, struktuur ja tänane olukord

Algonkide keeled: põhjalik ülevaade päritolust, struktuurist ja tänasest ohustatusest; ajalugu, levik Põhja-Ameerikas ja polüsünteetiline keelestik.

Algonkide /ælˈɡɒŋkiən/ või /ælˈɡɒŋkwiən/; (inglise keeles Algonquian) keeled on indiaanlaste keelte alamsuguvõsa, mis hõlmab enamikku algikeelsete keelte perekonda kuuluvatest keeltest. Mõiste algonkide tuleneb maliseetikeelsest sõnast elakómkwik (hääldus [ɛlæˈɡomoɡwik]), mis tähendab umbes "nad on meie sugulased / liitlased". Paljud algonkide keeled on tänapäeval äärmiselt ohustatud; mitmed on juba täielikult välja surnud.

Päritolu ja ajalooline areng

Algonkide keelte ühine esivanem ehk protooalgonkide keel räägiti tänapäeva arvatava keeleajaloo rekonstruktsioonide järgi enam kui 3 000 aasta eest. Sellel perekonnal on kaugem seos suurema algic-keelkondade rühmaga, kuhu kuuluvad ka läänekaldaselt Washingtoni osariigis kõnelevad keeled (nt Wiyot, Yurok). Keeltelevik ulatus ajalooliselt Põhja-Ameerika idarannikust Kesk- ja Lääne-Põhja-Ameerikani, mis peegeldab pikaajalist liikumist ja kontaktidest tingitud laenamist teiste keeltega.

Geograafiline levik ja olulisemad keeled

Algonkide keelte kõnelejad asuvad üle suure osa Põhja-Ameerikast: ida- ja kesk-osa aladelt kuni Kallimägedeni. Mõned paremini tuntud ja ajalooliselt olulised algonkide keeled on:

• Cree (nt Plains Cree, Woods Cree) – üks suurimaid keelerühmi tänapäeval;
• Ojibwe (Anishinaabemowin) – levinud Suurjärvede piirkonnas ja Kanada idaosas;
• Mi'kmaq (Miꞌkmaq) – Atlandi ääres Kanada idaosas;
• Blackfoot (Siksiká) – Lääne-Algonkide alamhulk;
• Potawatomi, Delaware (Lenape), Abenaki jt – mitmed väiksemad või ajalooliselt kuulsamad keeled.

Mitu algonkide keelt on täielikult välja surnud (näiteks osa atlandi-äärsetest hõimukeele variantidest), teised aga säilivad vaid mõnekümne või mõne saja kõneleja hääldusega.

Struktuur ja tüüpilised tunnused

Algonkide keeled on üldjoontes polüsünteetilised ja head-marking tüüpi keeled. See tähendab, et keerukad tähendused väljendatakse sageli ühest sõnast, millesse on integreeritud tegija, kannataja, aeg ja muud grammatilised kategooriad. Mõned iseloomulikud jooned:

• Verbi-keskne morfoloogia: tegusõna kujutab tihti kogu lause tuuma ja kannab enamiku grammatilistest tähendustest;
• Animatiivsus ja sugu: nimisõnad jagunevad sageli elusate (animate) ja elutute (inanimate) rühmadesse, mis mõjutab kongruentsust verbiga;
• Proximate/Obviative süsteem: mitmel algonkide keelel on mehhanism, mis eristab lauses peamist isikut (proximate) teistest kolmandatest isikutest (obviative), et vältida segadust mitme kolmanda isiku puhul;
• Direct–inverse süsteem: paljudes keeltes reguleerib relatsioon subjekt-objekt suhet ja näitab, kumb osapooltest on lause "tavalisem" või "kesksem";
• Rõhk sõna- ja lausestruktuuril: paljud algonkide keeled kasutavad prefikseid ja sufiikseid koos põhisõnavaraga ning võivad sisaldada mitmeid ees- ja sees-sittingu elemente (preverbid).

Kirjaviis ja dokumenteerimine

Enamik algonkide keeli olid ajalooliselt suulised. Alates eurooplaste saabumisest hakati mõnda keelt kirjalikult talletama missonite ja keeleteadlaste poolt, sageli latinal põhinevate ortograafiate või kohalike standarditega. Tänapäeval on olemas erinevaid ortograafiaid, sõnastikke, grammatikakirjeldusi ning keeleõppe materjale – nii akadeemilisi kui kogukondlikke. Paljud uuemad ressursid sisaldavad helisalvestisi ja digitaalseid õppevahendeid.

Tänane olukord ja säilitamine

Algonkide keelte olukord on väga mitmekesine: mõned keeled, nagu teatud cree ja ojibwe keelevariandid, on veel laialdaselt kasutusel ja omavad kümneid- või sadu tuhandeid kõnelejaid, samas kui teised on kriitiliselt ohustatud või juba välja surnud. Peamised ohud on keeledemograafia muutumine, inglise ja prantsuse keele surve, urbaniseerumine ja vanemate põlvkondade keele oskuse kadumine.

Mitmed kogukonnad ja organisatsioonid tegelevad keelte taastamise ja säilitamisega läbi järgnevate meetmete:

• keelelaste (language nests) ja immersion-koolide loomine;
• mälestus- ja dokumenteerimisprojektid (sõnastikud, kõne- ja videotallid);
• digiõppevahendite ning mobiilirakenduste arendamine;
• koostöö ülikoolidega, et toetada grammatika- ja õppepublikatsioone;
• kultuurilised programmid, mis tugevdavad keele ja traditsioonide sidet.

Oluline märkus

Algonkide keelte rühm on keeleliselt väga mitmekesine ning iga keel ja dialekt kantakse edasi oma ajaloo, kultuuri ja paiksete tingimuste kaudu. Täpsemate andmete (nt sõnade näited, põhjalikud grammatikaomadused või täpsed kõnelejate arvud) kohta tasub vaadata konkreetsete keelte eraldi kirjeldusi ja viimaseid uurimusi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on algonkide keel?

K: Kust pärineb mõiste "algonkinid"?

K: Mitu algonkide keelt on olemas?

K: Millised on algonkide keelte kolm kategooriat?

K: Kus elavad nende keelte kõnelejad?

K: Kui kaua on need keeled eksisteerinud?

K: Mis tüüpi keel see on?

Otsing