AlegsaOnline.com

Saint Kitts ja Nevis — väike Kariibi föderatsioon, pealinn Basseterre

Saint Kitts ja Nevis — väike Kariibi föderatsioon, pealinn Basseterre. Loe saarte ajaloost, kultuurist, turismist, majandusest ja Ida‑Kariibi dollari rollist.

Autor: Leandro Alegsa

01-11-2025

Saint Kittsi ja Nevise Föderatsioon (hääldatakse /seɪnt ˌkɪts ænd ˈniːvɪs/, tuntud ka kui Saint Christopher ja Nevise Föderatsioon) on kahest väikesest saarest koosnev föderaalne riik Kariibi meres. See on Läänepoolkera väikseim iseseisev riik.

Pealinn on Basseterre. See asub St Kittsi põhisaarel, mida nimetatakse ka Saint Christopheriks. Nevise saarel on mõned omavalitsusõigused ja kaks kohta föderaalparlamendis.

St Kitts ja Nevis on umbes kolmandik Puerto Ricost Trinidadi ja Tobagosse jäävast teekonnast.

Kariibi mere idaosa keskpanga peakorter asub St Kittsis. See pank kontrollib Ida-Kariibi dollarit.

Geograafia ja loodus

Föderatsioon koosneb kahest peamisest saarest — St Kitts (Saint Christopher) ja Nevis — ning mitmetest väiksematest isoleeritud kivikõrbest. Kogu pindala on väike (kokku umbes 261 km²). St Kittsi iseloomustab mägine keskosa, mille kõrgeim tipp on liiva‑lähedane vulkaan Mount Liamuiga; Nevisil on omakorda Nevis Peak, isoleeritud koonusekujuline vulkaan. Rannajoont iseloomustavad liivarannad, korallrahud ja kaldaäärsed niidud. Saared asuvad troopilises vöötmes ning seal esineb rikkalik taimestik ja linnustik.

Ajalugu lühidalt

Saared olid enne Euroopa saabumist Arawakide ja Caribi hõimude asualad. 17. sajandil asusid neile Euroopa kolonisaatorid (peamiselt britid ja prantslased) ning rajati suhkruistandused ja orjandusmajandus. Saint Kitts ja Nevis olid pikka aega Briti koloonia osaks; iseseisvuse sai riik 19. september 1983. Ajaloolised suhkruistandused ja sõjalised rajatised, näiteks Brimstone Hill Fortress St Kittsil, on säilinud ning Brimstone Hill on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Valitsemine ja poliitika

Saint Kitts ja Nevis on parlamentaarne demokraatia ja samal ajal briti kuninga juhitud valitsusvälise riigi staatuses (Commonwealth realm). Riigipea on monarh, keda esindab Governor-General; täidesaatev võim on peaministril ja valitsusel. Föderaalne parlament koosneb valitud esindajatest ja määratud liikmetest. Nevisil on suurel määral autonoomne saarevalitsus ja oma juht (Premier); Nevisil on ookül fennise kaks kohta föderaalparlamendis.

Rahvastik ja kultuur

Rahvaarv on väike — umbes mõmekümne tuhande inimese ringis — ning elanike päritolu on peamiselt Aafrika päritolu, lisaks väiksemad rühmad eurooplasi ja lõuna‑aasialasi. Ametlik keel on inglise keel, kuid igapäevases kõnes kasutatakse ka kohalikke kreooli variante. Kultuuris on tugevaid afro‑kariibi ja brittide mõjuid: muusika (calypso, soca), tantsud, festivalid ja kiriklikud traditsioonid on olulised. Enamik elanikest on kristlased (anglikaani, protestantlikud ja katoliiklikud kogudused).

Majandus

Majandus põhineb peamiselt turismil, finantsteenustel (sh offshore‑pangandus), väiksemal põllumajandusel ja teenustel. Süsugaritootmine oli aastaid oluline, kuid selle osakaal on vähenenud ja asendunud turismi‑ ning teenussektoriga. Riigi tuludele annab lisapanuse ka kodakondsuse investeerimise (Citizenship by Investment) programm, mis võimaldab välisinvestoritel soovi korral investeeringute eest kodakondsust taotleda.

Valuuta on Ida‑Kariibi dollar (XCD), mida haldab Kariibi mere idaosa keskpank; valuuta on fikseeritud kurssi alusel seotud USA dollariga (1 USD ≈ 2,70 XCD).

Turism ja vaatamisväärsused

Turism on riigi peamine majandusharu. Populaarsed tegevused on päikese‑ ja rannapuhkus, sukeldumine ja snorkeldamine korallrahudes, jahisadamad ja loodusmatkad. Tuntud vaatamisväärsused:

Brimstone Hill Fortress National Park (UNESCO maailmapärand) — hästi säilinud koloniaalaegne kindlus;
Nevis Peak — populaarne matkasihtkoht ja vaateplatvorm;
Pinney’s Beach ja teised liivarannad ning snorkeldamiskohad;
ajaloolised suhkruistandused ja kirikud, mis peegeldavad saarte koloniaalset minevikku.

Transport ja ühendused

Sisenevate reisijate jaoks on peamine lennujaam Robert L. Bradshaw International Airport St Kittsil. Nevisil on Vance W. Amory International Airport. Saared on omavahel ühendatud regulaarsete parvlaeva‑ ja kiirkaateteenustega. Kohalik liiklus toimub peamiselt teedel; saartel ei ole raudteid.

Ilmastik ja loodusohud

Ilm on troopiline: soojad aastaringselt, selge ja vihmane hooaeg. Saared võivad olla orkaanide ja tugevate tormide ohus peamiselt orkaanihooajal (juunist novembrini). Looduskaitse ja korallrahude säilitamine on olulised nii looduskeskkonna kui ka turismi huvides.

Praktiline teave külastajale

Keeled: ametlik inglise keel; kohalikud kreoolid igapäevases suhtluses;
Ajavöönd: Kariibi piirkonna ajavöönd; suveaja muudatusi tavaliselt ei kasutata;
Tervis: soovitatav on vaktsineerimiste ja reisikindlustuse kontroll enne reisi; kuigi tervishoiuteenused on olemas, on keerulisemad protseduurid tihti saadaval väljaspool saari;
Turvalisus: tavapärane ettevaatus reisi ajal – nagu kõikjal turismi populaarsetes paikades, vältida hilisõhtust üksinda liikumist tundmatutel aladel jms.

Saint Kitts ja Nevis on väike, aga mitmekesine riik — rikka ajaloo, troopilise looduse ja soojade kohalike traditsioonidega, mis teevad sellest populaarse sihtkoha nii puhkujatele kui ka investoritele.

Ajalugu ja poliitika

Need kaks saart kuulusid aastatel 1871-1956 Leewardi saarte kolooniasse ja aastatel 1958-1962 Lääne-India föderatsiooni.

Saared ja Anguilla said 1967. aastal piiratud omavalitsuse. Anguilla oli selle vastu ja 1968. aastal saadeti sinna Metropolitani politsei, et peatada rahutused. Kuni 19. detsembrini 1980 oli St Kittsi ja Nevise ametlik nimi Saint Christopher, Nevis ja Anguilla.

St Kitts ja Nevis sai 1983. aastal iseseisvaks Rahvaste Ühenduse kuningriigiks, Anguilla on jäänud Briti ülemereterritooriumiks.

1970. aastal algas liikumine Nevise eraldamiseks St Kittsist.

1983. aastal loodi põhiseadusega 15-liikmeline Rahvusassamblee. Assamblee on ühekojaline, st tal on ainult üks koda. Assamblee 3 liiget nimetab kindralkuberner peaministri ja opositsiooniliidri soovitusel. Ülejäänud liikmed valitakse. Kui spiiker otsustab kandideerida uuesti, valitakse ta automaatselt ja ilma konkursita.

Nevis

Nevis vastutab oma siseasjade eest. Nevise saarel on kaheksaliikmeline assamblee ja saare administratsioon, mida juhib peaminister.

Geograafia

Riigil on kaks peamist saart, Saint Kitts ja Nevis. Kõrgeim tipp on 1156 meetri kõrgune Mount Liamuiga. Seal on ka väiksem saar nimega Booby Island. Booby saarel ei ela keegi.

Saared on vulkaanilise päritoluga. Seal on suured keskmised tipud, mis on kaetud troopilise vihmametsaga. Inimesed ei ela nendele tippudele viivatel järsematel nõlvadel. Enamik inimesi elab mõlemal saarel merele lähemal. Mõlema saare mägedest voolab palju jõgesid. Need annavad inimestele magevett. St. Kittsil on ka üks väike järv.

Saint Kittsi ja Nevise kaart

Vaade Nevisele St. Kittsist

Kogudused

Saint Kittsi ja Nevise föderatsioon on jagatud neljateistkümneks kihelkonnaks. Saint Kittsil on üheksa ja Nevisel viis piirkonda.

Nimi	Inimeste arv	Capital	Muud külad ja linnad
Saint Thomas Lowland, Nevis	2,035	Puuvillapõhi	Westbury Barnes Ghaut Jessup Stuart on
Saint John Figtree, Nevis	2,922	Figtree	Vann Kirikuplats Brown Hill Pruunikarjamaa Pembroke Bush Hill Püha Peetri mägi Cole Hill
Saint George Gingerland, Nevis	2,568	Turupood	Kana kivi Taylori karjamaa Zetlands Hull Ground Rawlins Crook's Ground Riisi Buck's Hill Sheriffid Holmes Hill Fenton Hill Stony Hill Webb's Ground Harris Siion Uus jõgi
Saint Paul Charlestown, Nevis	1,820	Charlestown	Craddocks
Saint James Windward, Nevis	1,836	Newcastle	Rawlins Fountain Scarborough Laagrid Ricki Telliskivipõletusahi Valge saal Butleri Burnaby Lily mägi Spring Hall Eden Browne
Saint George Basseterre, Saint Kitts	13,220	Basseterre	Bird Rock Fregate Bay
Trinity Palmetto Point, Saint Kitts	1,692	Palmetto Point	Mattingley Laagrid Lääne talu Boyds Conphipps Väljakutsejad Kivikindlus
Saint Thomas Middle Island, Saint Kitts	2,332	Keskmine saar	Franklands Vana maantee linn Verchilds Lamberts Conyers Godwin's Ghaut Poole tee puu Uus-Guinea
Saint Anne Sandy Point, Saint Kitts	3,140	Liivapunkti linn	Viigipuu La Vallée Sir Gillee's
Saint Paul Capesterre, Saint Kitts	2,460	Saint Paul Capesterre	Cranston Newton Ground Belmont Estate
Saint John Capesterre, Saint Kitts	3,181	Dieppe Bay linn ja Saddlers	Parson's Harriss' Belle View Tabernakel
Kristuse kirik Nichola linn, Saint Kitts	2,059	Nichola Town	Mansion Borryeux Molyneux Phillips'
Saint Mary Cayon, Saint Kitts	3,374	Cayon	Lodge Ottley's Väike-Itaalia Spooner's Võtmed
Saint Peter Basseterre. Saint Kitts	3,472	Monkey Hill	Uus tee Püha Peetruse Stapleton Parry's Ogee's Morgan Heights La Fontaine Conaree

Linnad ja linnad

Need on mõned olulisemad linnad ja asulad Saint Kittsis ja Nevises.

Nimi	Inimeste arv	Funktsioon
Basseterre	15,500	Saint George Basseterre ning Saint Kittsi ja Nevise pealinn.
Cayon	3,000	Saint Mary Cayoni pealinn
Charlestown	1,820	Saint Paul Charlestowni ja Nevise pealinn.
Dieppe Bay linn	450	Saint John Capesterre'i pealinn ja esimene Prantsusmaa poolt Kariibi mere piirkonnas asutatud linn.
Gingerland	2,500	Saint George Gingerlandi pealinn ja Nevise suurim linn.
Newcastle	400	Nevise lennujaama asukoht
Vana maantee linn	1,600	Esimene linn, mille Suurbritannia asutas Kariibi mere piirkonnas
Liivapunkti linn	3,000	Saint Anne Sandy Pointi pealinn ja Saint Kittsi ja Nevise suuruselt teine linn.

Sport

Kriket on Saint Kittsil ja Nevisel tavaline. Tippmängijad lähevad Lääne-India kriketikoondisesse. Hiljutine Runako Morton oli Nevisilt pärit. Saint Kitts ja Nevis on väikseim riik Maal, mis on kunagi korraldanud maailmameistrivõistlusi. See oli üks 2007. aasta kriketi maailmameistrivõistluste võõrustuskohtadest.

St. Kittsi ja Nevise jalgpallikoondis, mida tuntakse ka "Sugar Boyz" nime all, on olnud rahvusvaheliselt edukas. Nad pääsesid 2006. aasta FIFA maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooni poolfinaali CONCACAFi piirkonnas. Glence Glasgow juhtimisel alistasid nad USA Neitsisaared ja Barbadose. Seejärel kaotasid nad Mehhikole, Saint Vincentile ja Grenadiinidele ning Trinidadile ja Tobagole.

St. Kittsi ja Nevise piljardiliit (SKNBF) on kahe saare piljardispordi juhtorgan.

Kim Collins on riigi tuntuim kergejõustiklane. Ta on võitnud kuldmedaleid 100 meetri jooksus nii kergejõustiku maailmameistrivõistlustel kui ka Rahvaste Ühenduse mängudel. Sydney 2000. aasta olümpiamängudel oli ta riigi esimene sportlane, kes jõudis olümpiafinaali. Ta ja veel kolm sportlast esindasid St. Kittsi ja Nevist 2008. aasta suveolümpiamängudel. Nelja sajameetrise teatejooksu võistkond võitis 2011. aasta maailmameistrivõistlustel pronksmedali.

Ameerika kirjanik ja endine iluuisutaja ja triatleet Kathryn Bertine sai topeltkodakondsuse. Ta üritas kvalifitseeruda 2008. aasta suveolümpiamängudele, esindades St. Kittsi ja Nevist naiste jalgrattasõidus. Ta ei saanud piisavalt punkte, et minna olümpiamängudele.

2010. aasta UCI maantee maailmameistrivõistlustel osales St. Kittsi ja Nevise kaks sportlast ajasõidus. Sportlaste hulgas olid Reginald Douglas ja James Weekes.

Seotud leheküljed

Saint Kittsi ja Nevise jõgede loetelu
Saint Kitts ja Nevis olümpiamängudel
Saint Kittsi ja Nevise jalgpallikoondis

Küsimused ja vastused

K: Kuidas nimetatakse kahest väikesest saarest koosnevat föderatsiooni Kariibi meres?

V: Saint Kittsi ja Nevise Föderatsioon.

K: Mitu iseseisvat riiki on Läänepoolkeral?

V: Saint Kittsi ja Nevise Föderatsioon on väikseim iseseisev riik läänepoolkeral.

K: Kus asub pealinn?

V: Pealinn Basseterre asub St Kittsi põhisaarel, mida nimetatakse ka Saint Christopheriks.

K: Millised õigused on Nevisil?

V: Nevisel on mõned omavalitsusõigused ja kaks kohta föderaalparlamendis.

K: Kus asub St Kitts ja Nevis teiste riikide suhtes?

V: St Kitts ja Nevis asub umbes kolmandiku kaugusel Puerto Ricost Trinidadini ja Tobagoni.

K: Milline pank kontrollib Ida-Kariibi dollarit?

V: Kariibi mere idaosa keskpank kontrollib Ida-Kariibi dollarit.

K: Kus asub Ida-Kariibi Keskpanga peakorter?

V: Kariibi mere idaosa keskpanga peakorter asub St Kittsis.