Iluuisutamine — spordiala ja kunst: liigid, tehnikad ja võistlused

Iluuisutamine — kunst ja sport: avasta liigid, tehnikad, paaristants, jäätants, sünkroonuisutamine ja võistluste saladused ning tippsaavutused.

Autor: Leandro Alegsa

Iluuisutamine on nii kunst kui ka spordiala, kus inimesed uisutavad jääl ringi, tehes hüppeid ja pöördeid. Seda tehakse taliolümpiamängudel ja sellel on oma maailmameistrivõistlused. Nimi tähendab jääl figuuride või mustrite tegemist. Inimesed uisutavad muusika saatel.

Iluuisutamises uisutavad mõnikord naised või mehed üksi või nad uisutavad paarides. Paaristantsimine hõlmab paaristantsu ja jäätantsu. Paarissuusatamises on hüpped ja mõnikord tõstab mees naise õhku. Jäätantsus neid asju ei tehta. Jäätantsus tuleb naist hoida mehe käes. Teine iluuisutamise liik on sünkroonuisutamine, mida tehakse rühmades.

Liigid ja võistlusformaat

Iluuisutamine jaguneb peamiselt neljaks klassikaliseks alaks:

  • Meeste ja naiste individuaaluisutamine – iga uisutaja esitab lühiprogrammi ja vabaprogrammi, kus hinnatakse tehnilisi elemente ja kunstilist esitamist.
  • Paarisuiskumine – paarid teevad hüppeid, pöördeid ja akrobaatilisi tõsteid; hindamisel arvestatakse ka partnerite sünkrooniat ja ohutust.
  • Jäätants – rõhk on tantsul, rütmikäitumisel ja esitusel; jäätantsus ei ole lubatud kõrged akrobaatilised tõsted ega mõned paaride hüpetüübid.
  • Sünkroonuisutamine – rühmad (tavaliselt 8–20 liiget) sooritavad täpse ühtlase koreograafia, mustrite ja kujundite komplekti.
Võistlustel on sageli ka meistrisarjad nagu Euroopa meistrivõistlused, maailmameistrivõistlused ja olümpiamängud ning rahvuslikud võistlused igas riigis.

Põhitehnikad ja elemendid

Iluuisutamises on mitmeid tehnilisi elemente, mida hindajad ja publik vaatavad:

  • Hüpped – tuntud hüpeteks on Axel, Lutz, Salchow, Toe loop, Loop ja Flip. Hüpetel hinnatakse pöördeid õhus, maandumise puhtust ja sisenemist.
  • Pöörded (spinnid) – erinevad asendid ja pöörlemiskiirused: istumispöörded, püsti- ja hübriidpöörded jpm.
  • Jalatehnikad (footwork) – sammuliikumised, servad, äärte kasutamine ja sujuvus liikumises.
  • Tõsted ja sünkroonielemendid – paarissõidus hinnatakse tõstete kõrgust, positsioone ja maandumist; sünkroonuisutamises tähelepanu all on täpsus ja mustrid.
  • Koreograafia ja esitus – muusika tunnetus, väljendus, rütm ja kohtumine muusika dünaamikaga.

Hindamis- ja võistlussüsteem

Tänapäeval kasutatakse rahvusvahelistel võistlustel ISU (International Skating Union) hinnangusüsteemi, kus igat elementi hinnatakse tehniliste punktide (TES) ja programmi komponentide (PCS) kaudu. Peamised põhimõtted:

  • Igale sooritusele antakse baasväärtus ja sellele lisandub või lahutatakse kvaliteedipunkte (GOE — grade of execution).
  • Programmi komponente hindavad kohtunikud: skoorid annavad ülevaate esitusest, koreograafiast, interpretatsioonist ja tehnilisest ühtsusest.
  • Võistlused võivad koosneda lühiprogrammist (short program) ja vabaprogrammist (free skate) individuaalaladel ning rütmimängust (rhythm dance) ja vabadusest (free dance) jäätantsus.

Varustus ja hooldus

Põhiline varustus sisaldab:

  • Uisusaapad – tugevad toestused, sageli toestatud jalalabadega, mis annavad toe hüpeteks ja pööramiseks.
  • Terad – spetsiaalsed figuuriuisu terad, millel on ees hammaste rida (toe pick) hüpeteks ja servade abil pööramiseks; terade teravus on oluline ja neid tuleb regulaarselt timmida.
  • Riietus ja kostüümid – vaba liikumine, dekoratiivsus ja sageli ka ilmastikutingimustele vastavad kihid treeningutel.
Terade korrapärane teritamine ja saapavarte hooldus on oluline vigastuste vähendamiseks ning puhta soorituse tagamiseks.

Treening ja ettevalmistus

Iluuisutajad treenivad mitu tundi päevas, kombineerides jääl tehtavaid harjutusi ja off-ice treeninguid:

  • Jääl: tehnilised elemendid, koreograafia, hüpped ja pöörded.
  • Kuival maal: jõu-, painduvuse- ja tasakaalutreening; hüpped ja keerutused tehakse tihti trennelementidena ka väljaspool jääd.
  • Muusikatreening ja lavaline ettevalmistus: kehakeele areng ja esituste läbimõtlemine.

Ohutus ja levinud vigastused

Iluuisutamine võib olla füüsiliselt nõudlik ja mõnikord ohtlik — levinumad probleemid:

  • Kontuuride ja hüpete tagajärjel tekkinud põlve- ja hüppeliigesevigastused.
  • Selja- ja alaseljavalud aktiivse treeningkoormuse tõttu.
  • Teradest saadud lõikehaavad — selle riski vähendamiseks kantakse treeningutel sageli kaitsevahendeid.
Õige tehnika, järk-järguline koormuste tõstmine ja taastusravi on vigastuste ennetamisel väga olulised.

Kuulsad iluuisutajad ja kultuuriline mõju

Iluuisutamine on andnud meile mitmeid tuntud nimesid ja emotsionaalseid esitlusi — ajalooliselt ja tänapäeval. Mõned tuntud nimed maailmas on näiteks Sonja Henie, Katarina Witt, Michelle Kwan, Yuzuru Hanyu, Alina Zagitova ja Tessa Virtue & Scott Moir. Need sportlased on mõjutanud nii sporditehnikat kui ka lavalist väljendust maailmatasandil.

Kuidas alustada

Kui soovid iluuisutamisega alustada:

  • Leia kohalik uisuklubi või treener — algklassides keskendutakse turvalisele jääs liikumisele ja põhitehnikale.
  • Investeeri korralikesse uiskudesse ja õpi korrektselt terasid hooldama.
  • Alusta järk-järgult: esmalt tasakaal, servad ja lihtsamad sammud; edasi liikudes lisanduvad hüpped ja keerukamad elemendid.
Iluuisutamine on harrastusena rõõmus ja kunstiline ning tipptasemel nõuab pühendumist ja järjepidevat treeningut.

Iluuisutamise (jäätantsu) paarZoom
Iluuisutamise (jäätantsu) paar

Iluuisutamise võistkond (paar)Zoom
Iluuisutamise võistkond (paar)

Joonisjooksu naineZoom
Joonisjooksu naine

Iluuisutamise meesZoom
Iluuisutamise mees

Ajalugu

Esimene iluuisutamise klubi loodi 1742. aastal Šotimaal Edinburghis. Maailmameistrivõistlused algasid 1896. aastal (esimesed Peterburis, Venemaal). Enne taliolümpiamängude algust toimusid iluuisutamise võistlused 1908. ja 1920. aastal suveolümpiamängude raames.



Reeglid

Rahvusvahelise Uisuliidu (ISU) eeskirjad.

Üksik uisutamine

Üksikuisutamine koosneb lühikavast ja vabakavast. Mõlemal on tehniline ja esitluspunktiarvestus.

  • Lühikava (SP) peab sisaldama 2 soolohüpet, kahest hüppest koosnevat hüppekombinatsiooni, 3 spinni ja ühte jääpinda täielikult ära kasutavat sammukombinatsiooni.
  • Free Skate (FS) sisaldab hüppeelemente, hüppekombinatsioone või hüpeteid. Free Skate sisaldab ka 3 spinni, ühte jääpinda täielikult ära kasutavat Step Sequence'i ja koreograafilist järjestust.



Kohtunikud

ISU hindamissüsteemi kohaselt keskenduvad kohtunikud täielikult iga sooritatud elemendi kvaliteedi (tehniline aspekt) ja soorituse kvaliteedi hindamisele. Igal segmendil on 9 kohtunikku. Nende 9 hinde hulgast jäetakse iga elemendi või programmiosa kõrgeim ja madalaim hinne kõrvale ja võetakse keskmine.

Tehniline tulemus

Elemendi hinne koosneb iga elemendi "baasväärtusest" ja "täitmise astmest". GOE on see, et kohtunik hindab elemendi kvaliteeti skaalal +5 kuni -5. Kõikide elementide hinde summa annab tehnilise punktiarvu.

Esitluse tulemus

Kohtunikud annavad punkte skaalal 0,25 kuni 10,00, kusjuures esituse hindamiseks antakse 0,25 punkti, et hinnata etenduse üldist esitust. Esitluspunkti hindamisel on viis punkti.

Uisutamise oskused

Üleüldine uisutamise kvaliteet

Üleminekud, jalgade ja liikumise ühendamine

Erinevad ja/või keerulised jalatööd, asendid, liigutused ja käepidemed, mis ühendavad kõiki elemente. See hõlmab ka tehniliste elementide sisse- ja väljapääsud.

Tulemuslikkus/täitmine

Uisutaja/paari füüsiline ja emotsionaalne kaasatus muusika ja koreograafia kavatsuste elluviimisel.

Koreograafia/kompositsioon

Kõikide liigutuste paigutus vastavalt proportsiooni, ruumi ja muusika põhimõtetele.

Suuline tõlge

Muusika tõlkimine jääl toimuvaks liikumiseks



Hüppab

On kuus tüüpi hüppeid, mida ISU otsustab skoorida. Järgmised elemendid on loetletud skoori (raskusastme) järjekorras. Hüppeid on kahte liiki: servahüpe ja varvashüpe. Axel, loop ja Salchow on servahüpped ning lutz, flip ja toe loop on toe-hüpped.

Axel

See on ainus hüpe, kus uisutaja tõuseb ettepoole uisutades. See on kuuest hüppest kõige raskem.

Lutz

Uisutaja stardib vasaku või parema jala tagumisest välisservast ja torkab vastassuunalise varbaga jääle.

Flip

Uisutaja stardib vasaku või parema jala tagumisest siseservast ja torkab vastassuunalise varbaga jääle.

Loop

Uisutaja stardib parema või vasaku jala tagumisest välisservast. Seda hüpet kasutatakse sageli kombineeritud hüppe teises hüppes.

Salchow

Uisutaja stardib parema või vasaku jala tagumisest siseservast.

Toe Loop

Uisutaja stardib parema või vasaku jala tagumisest välisservast ja torkab vastassuunalise varvaga jääle. See on kõige lihtsam hüpe ja seda kasutatakse sageli kombineeritud hüppe teises hüppes.



Spins

Spinnid liigitatakse Sit spinnideks, Upright spinnideks või Camel spinnideks. Igaühel neist on erinevad variatsioonid. Iga positsioon, mis ei ole põhipositsioon, on mittepõhipositsioon.

Sit spin

Selle keerutuse asend on selline, et uisutava jala ülemine osa on vähemalt paralleelne jääga.

  • on 3 kategooriat, mis põhinevad vaba jala positsioonil

Istu ettepoole (jalg ettepoole)

Istu külg ees (jalaga külg ees)

Sit Behind (jalaga taga)

Püstine keerutamine

Selle spinningu asend on mis tahes asend, kus uisutava jala on välja sirutatud või kergelt kõverdatud, mis ei ole kaameli asend.

  • on 4 kategooriat, mis põhinevad torso asendil.

Püstine ettepoole (kere ettepoole kallutatud)

Püstine sirge või külgsuunaline (torso sirgelt või külgsuunaliselt)

Püstine Biellmann (Biellmanni asendis)

Püstine lamamine

Kaameli keerutamine

Selle spinni asendiks on mis tahes asend, kus vaba jalg on tahapoole ja põlv on puusa tasemest kõrgemal, kuid Layback, Biellmann ja sarnased variatsioonid loetakse siiski püstiseks spinniks.

  • On 3 kategooriat, mis põhinevad naba suunas.

Kaamel ettepoole (naba suunaga ettepoole)

Kaamel külg ees (naba küljega)

Kaamel ülespoole (naba suunaga ülespoole)



Pöörded ja sammud

  • Pöördub

kolm pööret, twizzles, sulgudes, loopid, counterid, rockers

Pöörded tuleb sooritada ühel jalal. Kui pööret "hüpatakse", ei loeta seda sooritatuks.

  • Sammud

varvaste sammud, chasses, mohawks, choctaws, servavahetus, cross rolls

Sammud tuleb võimaluse korral sooritada ühel jalal.



Mõned tuntud iluuisutajad

Naised

 

Mehed

  • Madge Syers (Suurbritannia)
  • Charlotte Oelschlagel (Saksamaa)
  • Sonja Henie (Norra)
  • Carol Heiss (Ameerika Ühendriigid)
  • Katarina Witt (Ida-Saksamaa)
  • Oksana Baiul (Ukraina)
  • Lu Chen (Hiina)
  • Michelle Kwan (Ameerika Ühendriigid)
  • Tara Lipinski (Ameerika Ühendriigid)
  • Irina Slutskaja (Venemaa)
  • Sasha Cohen (Ameerika Ühendriigid)
  • Fumie Suguri (Jaapan)
  • Shizuka Arakawa (Jaapan)
  • Miki Ando (Jaapan)
  • Kimmie Meissner (Ameerika Ühendriigid)
  • Kim Yu-Na (Lõuna-Korea)
  • Mao Asada (Jaapan)
  • Ashley Wagner (Ameerika Ühendriigid)
  • Akiko Suzuki (Jaapan)
  • Adelina Sotnikova (Venemaa)
  • Alina Zagitova (Venemaa)

 

  • Jackson Haines (Ameerika Ühendriigid)
  • Ulrich Salchow (Rootsi)
  • Karl Schafer (Austria)
  • Toller Cranston (Kanada)
  • Scott Hamilton (Ameerika Ühendriigid)
  • Brian Boitano (Ameerika Ühendriigid)
  • Kurt Browning (Kanada)
  • Elvis Stojko (Kanada)
  • Patrick Chan (Kanada)
  • Evgeni Plushenko (Venemaa)
  • Jeffrey Buttle (Kanada)
  • Brian Joubert (Prantsusmaa)
  • Stéphane Lambiel (Šveits)
  • Evan Lysacek (Ameerika Ühendriigid)
  • Daisuke Takahashi (Jaapan)
  • Nobunari Oda (Jaapan)
  • Takahiko Kozuka (Jaapan)
  • Yuzuru Hanyu (Jaapan)
  • Nathan Chen (Ameerika Ühendriigid)

Paarid:

  • Emilie Rotter & Laszlo Szolas (Ungari)
  • Maxi Herber & Ernst Baier (Saksamaa)
  • Barbara Wagner & Robert Paul (Kanada)
  • Ludmila Belousova & Oleg Protopopov (NSVL)
  • Irina Rodnina & Aleksei Uljanov (NSVL)
  • Irina Rodnina & Alexander Zaitsev (NSVL)
  • Ekaterina Gordeeva & Sergei Grinkov (NSVL)
  • Xue Shen & Hongbo Zhao (Hiina)
  • Tatiana Totmianina & Maxim Marinin (Venemaa)
  • Dorota Siudek & Mariusz Siudek (Poola)
  • Aljona Savtšenko & Robin Szolkowy (Saksamaa)
  • Aljona Savtšenko & Bruno Massot (Saksamaa)
  • Sui Wenjing & Han Cong (Hiina)

Jäätants:

  • Jean Westwood & Lawrence Demmy (Suurbritannia)
  • Eva Romanova & Pavel Roman (Tšehhoslovakkia)
  • Diane Towler & Bernard Ford (Suurbritannia)
  • Ljudmila Pakhomova & Aleksander Gorškov (NSVL)
  • Jayne Torvill & Christopher Dean (Suurbritannia)
  • Natalia Bestemianova & Andrei Bukin (NSVL)
  • Isabelle Duchesnay & Paul Duchesnay (Prantsusmaa/Kanada)
  • Marina Klimova & Sergei Ponomarenko (Venemaa)
  • Oksana Grishuk & Evgeny Platov (Venemaa)
  • Tatiana Navka & Roman Kostomarov (Venemaa)
  • Tanith Belbin & Benjamin Agosto (Ameerika Ühendriigid)
  • Meryl Davis & Charlie White (Ameerika Ühendriigid)
  • Tessa Virtue & Scott Moir (Kanada)
  • Gabriella Papadakis & Guillaume Cizeron (Prantsusmaa)



Seotud leheküljed



Küsimused ja vastused

K: Mis on iluuisutamine?


V: Kujutav uisutamine on nii kunst kui ka sport, kus inimesed uisutavad jääl ringi, tehes hüppeid ja keerutusi.

K: Kas iluuisutamine toimub ainult taliolümpiamängudel?


V: Ei, iluuisutamises toimuvad ka oma maailmameistrivõistlused.

K: Mida tähendab nimetus "iluuisutamine"?


V: Nimetus "iluuisutamine" tähendab jääl figuuride või mustrite tegemist.

K: Kas iluuisutamises uisutatakse muusika saatel?


V: Jah, iluuisutamises uisutatakse muusika saatel.

K: Kuidas inimesed vahel iluuisutamises uisutavad?


V: Figure skating'is uisutavad mõnikord naised või mehed üksi või nad uisutavad paarides.

K: Millised on erinevad paaride uisutamise liigid iluuisutamises?


V: Paaristantsimine hõlmab paaristantsimist ja jäätantsimist.

K: Kas paarissuusatamise ja jäätantsu vahel on mingeid erinevusi?


V: Jah, paarissuusatamises on hüpped ja mõnikord tõstab mees naise õhku, samas kui jäätantsus tuleb naist mehe käes hoida.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3