Skorpion

Skorpionid on kaheksajalgsed mürgised arachnid. Neil on pikk keha ja pikendatud saba, millel on nõel. Keskmine täiskasvanud skorpion on umbes 3 tolli pikk. Pikim skorpion on Aafrika skorpion, mis võib olla kuni 9 tolli pikk. Maailmas on umbes 1750 skorpioniliiki.

Skorpionide evolutsiooniline ajalugu ulatub tagasi siluri ajastusse, 430 miljonit aastat tagasi. Nad on kohanenud mitmesuguste keskkondadega ja elavad kõigil mandritel, välja arvatud Antarktikas. Elab 13 perekonda. Ainult umbes 25 liigil on mürk, mis võib inimest tappa.

Must skorpionZoom
Must skorpion

Anatoomia

Neil on kaheksa jalga ja paar haaravaid pedipalpe (nagu küünised). Saba on kitsas, segmentidega. Tavaliselt on see selja kohal ettepoole kaarduv ja lõpeb mürgise nõelaga.

Nende keha koosneb kolmest osast. Eesmine osa on peataoline, kõhuosa on mesosoma ja saba on metasoma. Keha on kaetud eksoskeletiga, mis annab neile hea kaitse.

Ellujäämine kõrbes

Skorpionidel on palju võimalusi, kuidas kõrbes ellu jääda. Nad võivad oma ainevahetust aeglustada. See võimaldab neil ellu jääda vaid ühe putukaga aastas. See võime võimaldab neil ka pikema aja jooksul päikese ja kuumuse eest varjuda, kasutades vaid väheseid koguseid hapnikku. Paljud inimesed usuvad ka, et nende küünised ehk näpitsad olid kunagi esijalad, mis on evolutsiooni käigus muutunud selliseks, nagu nad nüüd on. Sellest hoolimata mängivad skorpionide küünised olulist rolli nende jahi- ja paaritusrituaalides. Skorpionidel on ka spetsiaalne, sulgedele sarnanev elundite paar, mida nimetatakse pektiinideks ja mille abil nad tajuvad isegi kõige väiksemaid liigutusi enda ümber. See võimaldab neil oma saaki tõhusalt üles leida ja küttida, nii pinnal kui ka vee all. See hoiatab neid ka võimalike ohtude eest, näiteks teiste suuremate jahimeeste eest. Skorpioni kõige kardetavam ja tuntuim omadus on tema nõelamine. Pistis sisaldab neurotoksiini, mida skorpion kasutab ohvri halvamiseks, et seda oleks lihtsam tappa ja ära süüa. Samuti peidavad nad end kivide alla ja see muudab nende kehatemperatuuri jahedaks.

Aretustsükkel

Skorpionide paaritusrituaal algab siis, kui isane ja emane ühendavad küünised. Pärast seda veenduvad nad, et teine skorpion kuulub samasse liiki ja on vastassugupoolne. Pärast seda juhib isane emaslooma ringi, kuni leiab sobiva koha, kuhu ta oma spermatosoidi hoiab. Kui isane on sobiva koha leidnud, juhib ta emase üle selle, kus ta siseneb temasse ja viljastab ta. Paaritamisrituaal võib kesta 1 kuni 26 tundi, sõltuvalt sellest, kas isas leiab sobiva koha. Ainult suguküpseks saanud skorpion võib paaritusrituaali läbi teha. Skorpion saavutab suguküpsuse, kui ta on läbinud 5-7 mulgustust.

Seotud leheküljed

  • Arachnid
  • Aavikskorpion
  • Skorpionitätoveering

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3