Homo georgicus — Gruusia 1,8 miljoni aasta vanune inimliik

Avasta Homo georgicus — Gruusias 1,8 miljonit aastat vana inimliik, mis ühendab Homo habilis'e ja H. erectus'e tunnuseid. Fossiilid, tööriistad ja rahvusvahelised teadusavastused.

Homo georgicus on 2002. aastal välja pakutud Homo liik. Selle aluseks on 1999. ja 2001. aastal Gruusiast Dmanisist leitud fossiilsed koljud ja lõuad, mis tunduvad olevat Homo habilis'e ja H. erectus'e vahepealsed. Fossiilide avastused näitavad kombinatsiooni primitiivsetest ja juba edasiarenenumatest tunnustest, mis aitasid tekkinud materjali eristada tol ajal tuntud liikidest.

Avastamine ja vanus

Osaline skelett avastati 2001. aastal. Fossiilid on umbes 1,8 miljoni aasta vanused, mis teeb neist ühe varasemaid Homo perekonna esindajaid väljaspool Aafrikat. Jäänused avastas esimest korda 1991. aastal Gruusia teadlane David Lordkipanidze, keda saatis rahvusvaheline meeskond, kes kaevas jäänused välja. Lisaks iidsetele inimjäänustele leiti ka tööriistu ja loomaluid — kiviriistad ja luudel olevad lõikejäljed viitavad lihatarbimisele ja tegevustele, mis olid seotud toidu ettevalmistamise või tööriistakasutusega.

Morfoloogia ja tööriistad

H. georgicus'i isendid näitavad väiksema ajumahtu ja suhteliselt väikesi kehaehituse märke võrreldes hilisemate H. erectus'e populatsioonidega, kuid samas on neil juba mõningaid edasiarendatud tunnuseid (nt hammaste ja lõualuude struktuuris ning teatud koljustruktuuri aspektides). Koljude suurus ja kuju varieeruvad suurel määral, mis oli üks põhjus, miks teadlased pakkusid uue liigi nime — leiti nii väiksema kui ka suhteliselt suure koljuga isendeid.

Tööriistade tehnoloogia Dmanisi leiukohtadel on enamasti lihtne, Oldowan-tyypi: lõigatud ja nühitud kiviriistad, mis sobivad liha lõikamiseks ja luude töötlemiseks. Need leiud tugevdavad arusaama, et varased Homo-populatsioonid kasutasid tööriistu aktiivselt ning liikusid ja kohanesid erinevatesse keskkondadesse.

Tähtsus ja teaduslikud vaidlused

H. georgicus leiud on olulised mitmel põhjusel:

• need on ühed vanimad Homo-leiud väljaspool Aafrikat ja kinnitavad, et inimeste varased esindajad rändasid Aafrikast välja juba umbes 1,8 miljonit aastat tagasi;
• fossiilid näitavad suuret variaalsust isendite vahel — see on oluline argument arutelus, kuidas liigitada varajasi Homo jäänuseid ja kui palju morfoloogilist varieeruvust võib kuuluda ühe liigi piiresse;
• leiud aitavad paremini mõista varaste Homo liikide füüsilist ja käitumuslikku mitmekesisust ning kohanemisi uutes elupaikades.

Samal ajal käib teadlaskonnas jätkuv diskussioon klassifikatsiooni üle. Mõned teadlased aktsepteerivad nime Homo georgicus eraldi liigi nimetuseks, samas kui teised peavad Dmanisi materiaalset pigem varajase H. erectus'i või H. ergasteri variasiooniks (näiteks Homo ergasterile omaste tunnustega). Arutelud puudutavad nii liigi kontseptsiooni kui ka seda, kuivõrd geograafiline levik ja morfoloogiline varieeruvus peaksid määrama eraldi liigi nime andmise.

Kontekst ja järeldused

Dmanisi leiud on muutnud arusaama inimkonna varajasest levikust ja mitmekesisusest — nad viitavad sellele, et varased Homo-grupid olid võimelised rändama väljapoole Aafrikat varem, kui varem arvatud, ja et nende anatoomia võis olla varieeruv isegi sama ajahetke populatsioonide sees. Edasised analüüsid ja uued leiud aitavad täpsustada nende isendite suhtelist positsiooni Homo sugupuu hargnevikus ning seda, kuidas liigid ja populatsioonid üksteisega seotud olid.

Kuigi nimi Homo georgicus jääb mõne teadlase poolt kasutatuks, on selge, et Dmanisi materjal on paleoantropoloogia jaoks võtmetähtsusega ja jätkab arutelusid meie varajase päritolu ja migratsiooni üle.

Tõlgendused

Väike kolju

Umbes 600 cm³ aju mahuga kolju D2700 on dateeritud 1,77 miljoni aasta vanuseks ja see on heas seisukorras. See kolju on väikseim ja kõige primitiivsem hominiini kolju, mis on kunagi väljaspool Aafrikat avastatud.

Aafrikas esindavad australopitheciinid ja varajane Homo kaks erinevat evolutsioonilist teed, millel on ühine esivanem. Gruusias leitud isendid, kelle aju oli anatoomiliselt poole väiksem kui tänapäeva inimese oma, olid kõige väiksemad kuni Homo floresiensise avastamiseni Floresi saarel 2003. aastal.

Esineb tugev sugudimorfism, kusjuures isased on emastest oluliselt suuremad. See on primitiivne tunnus, mis on vähem ilmne Euroopa uuematel inimliikidel (nt Homo antecessor, Homo heidelbergensis ja Homo neanderthalensis).

Selle liigi väiksus on vastuolus Homo erectus'e palju suurema suurusega. H. georgicus oli esimene Homo liik, kes asus Euroopasse elama, umbes 800 000 aastat enne H. erectust.

Hiljem leiti neli fossiilset skeletti, mis näitasid kolju ja ülakeha poolest primitiivset liiki, kuid suhteliselt arenenud selgroogade ja alajäsemetega, mis võimaldasid suuremat liikuvust. Nüüd arvatakse, et need esindavad varsti pärast üleminekut Australopithecus'e ja Homo erectus'e vahelist etappi, ja neid on dateeritud 1,8 miljonit aastat enne praegust. Kogumik sisaldab üht suurimat pleistotseeni Homo mandiblit (D2600), üht väikseimat alampleistotseeni mandiblit (D211), peaaegu täielikku subadulti (D2735) ja ühe ilma hammasteta isendi (D3900).

Dmanisi kolju joonis D-2282


Avastamise asukoht

Küsimused ja vastused

K: Mis on Homo georgicus?

K: Millal leiti Homo georgicuse fossiilid?

K: Mis ajendas teadlasi andma uuele liigile nime Homo georgicus?

K: Kes avastas Homo georgicuse jäänused?

K: Mida avastati Dmanisi inimjäänuste kõrval?

K: Kui vanad on Homo georgicus'e kivistised?

K: Milliste teiste liikide vahel paiknevad Homo georgicuse koljud ja lõuad?

Otsing