Homo georgicus
Homo georgicus on 2002. aastal välja pakutud Homo liik. Selle aluseks on 1999. ja 2001. aastal Gruusiast Dmanisist leitud fossiilsed koljud ja lõuad, mis tunduvad olevat Homo habilis'e ja H. erectus'e vahepealsed.
Osaline skelett avastati 2001. aastal. Fossiilid on umbes 1,8 miljoni aasta vanused. Jäänused avastas esimest korda 1991. aastal Gruusia teadlane David Lordkipanidze, keda saatis rahvusvaheline meeskond, kes kaevas jäänused välja. Lisaks iidsetele inimjäänustele leiti ka tööriistu ja loomaluid.
Esialgu arvasid teadlased, et nad leidsid alalõuged ja koljud, mis kuulusid Homo ergasterile, kuid suuruse erinevused viisid nad uue liigi nimetamiseni.
Fossiilne kolju Dmanisist.
Tõlgendused
Väike kolju
Umbes 600 cm³ aju mahuga kolju D2700 on dateeritud 1,77 miljoni aasta vanuseks ja see on heas seisukorras. See kolju on väikseim ja kõige primitiivsem hominiini kolju, mis on kunagi väljaspool Aafrikat avastatud.
Aafrikas esindavad australopitheciinid ja varajane Homo kaks erinevat evolutsioonilist teed, millel on ühine esivanem. Gruusias leitud isendid, kelle aju oli anatoomiliselt poole väiksem kui tänapäeva inimese oma, olid kõige väiksemad kuni Homo floresiensise avastamiseni Floresi saarel 2003. aastal.
Esineb tugev sugudimorfism, kusjuures isased on emastest oluliselt suuremad. See on primitiivne tunnus, mis on vähem ilmne Euroopa uuematel inimliikidel (nt Homo antecessor, Homo heidelbergensis ja Homo neanderthalensis).
Selle liigi väiksus on vastuolus Homo erectus'e palju suurema suurusega. H. georgicus oli esimene Homo liik, kes asus Euroopasse elama, umbes 800 000 aastat enne H. erectust.
Hiljem leiti neli fossiilset skeletti, mis näitasid kolju ja ülakeha poolest primitiivset liiki, kuid suhteliselt arenenud selgroogade ja alajäsemetega, mis võimaldasid suuremat liikuvust. Nüüd arvatakse, et need esindavad varsti pärast üleminekut Australopithecus'e ja Homo erectus'e vahelist etappi, ja neid on dateeritud 1,8 miljonit aastat enne praegust. Kogumik sisaldab üht suurimat pleistotseeni Homo mandiblit (D2600), üht väikseimat alampleistotseeni mandiblit (D211), peaaegu täielikku subadulti (D2735) ja ühe ilma hammasteta isendi (D3900).
Dmanisi kolju joonis D-2282
Avastamise asukoht
Klassifikatsioon
H. georgicus on sageli klassifitseeritud kui Homo erectus georgicus. H. erectus'e klassikalise õpiku määratluse kohaselt oli aju suurus vahemikus 900-1150 cm3 . Kui georgicus'e ja Flores'i isendid (Homo floresiensis) arvata H. erectus'e hulka, siis on aju mahtude vahemik kaks korda suurem, 600 cm3 kuni 1150 cm3. Homo ergasterit peetakse mõnede arvates ka H. erectuse alamliigiks. Suurusel on sellega midagi pistmist: nii georgicus kui ka floriensis olid palju väiksemad kui klassikaline erectus, mis oli sama pikk kui tänapäeva inimene. Kõigi nende liikide või alamliikide liigitamine on praegu ajutine ja selle üle vaieldakse ikka veel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Homo georgicus?
V: Homo georgicus on kavandatud Homo liik, mis põhineb 1999. ja 2001. aastal Gruusiast Dmanisist leitud fossiilsetel koljudel ja lõuadel, mis on Homo habilis'e ja H. erectus'e vahepealne liik.
K: Millal leiti Homo georgicuse fossiilid?
V: Homo georgicus'e fossiilid leiti Dmanisist, Gruusiast 1999. ja 2001. aastal.
K: Mis ajendas teadlasi andma uuele liigile nime Homo georgicus?
V: Teadlased andsid uuele liigile Homo georgicus nime, kuna nad leidsid Gruusiast Dmanisist leitud mandiblites ja koljudes suuruserinevusi, mis eristasid seda Homo ergasterist.
K: Kes avastas Homo georgicuse jäänused?
V: Homo georgicus'e jäänused avastas esimesena Gruusia teadlane David Lordkipanidze 1991. aastal.
K: Mida avastati Dmanisi inimjäänuste kõrval?
V: Gruusias Dmanisi linnas avastati inimjäänuste kõrval tööriistad ja loomaluud.
K: Kui vanad on Homo georgicus'e kivistised?
V: Homo georgicuse fossiilid on umbes 1,8 miljonit aastat vanad.
K: Milliste teiste liikide vahel paiknevad Homo georgicuse koljud ja lõuad?
V: Homo georgicus'e koljud ja lõuad on Homo habilis'e ja H. erectus'e vahepealsed.
