Takson: taksonoomilise rühma määratlus, nimed ja hierarhia

Avasta, mis on takson: taksonoomilised rühmad, nimed ja hierarhia — selge juhend taksonite tasemest, nimepanekust ja taksonoomia põhimõtetest.

Takson (mitmuses taksonid) on taksonoomiline rühm või taksonoomiline üksus — organismide kogum, mille kokku kuulumise otsustab taksonoom. Takson võib hõlmata väga vähe organisme (nt paar liiki või üks liik) või väga palju (kogu suur rühm), sõltuvalt sellest, millist taset või uurimisküsimust silmas peetakse. Näiteks üsna väike takson on kaelkirjakud, väga suur takson on mardikad. Samuti võib taksonide objektiks olla igasugune elusorganismide grupp: vaata üldist mõistet organismide.

Taksoni määratlus ja tunnused

Takson määratletakse tavaliselt selle alusel, et grupi liikmete vahel on taksonoomiliselt olulisi ühistunnuseid (morfoloogilised, geneetilised, käitumuslikud jms). Heaks taksoniks pidamiseks eelistatakse tavaliselt sellist rühma, mis on evolutsiooniliselt monofüleetiline (sh kõiki selle rühma esindajaid ühendab ühine eellane). Mõnikord kasutatakse ka para- või polüfüleetseid rühmi praktilistel eesmärkidel, kuid need võivad taksonoomiliselt vaidlusi tekitada.

Taksonite nimetamine ja reeglid

Taksonoom võib anda taksonile teadusliku nime ja määrata tema auastme (nt liik, perekond, sugukond). Nime- ja nimetamisreeglid on reguleeritud rahvusvaheliste koodidega, näiteks:

• ICZN — International Code of Zoological Nomenclature (loomade nimetamine)
• ICN — International Code of Nomenclature for algae, fungi, and plants (taimede, vetikate ja seenete nimetamine)

Nimega kaasneb tavaliselt auaste (rank): näiteks liik (species), perekond (genus), sugukond (family), järjend (order), klass (class), hõimkond/filum (phylum) ja kuningriik (kingdom) ning kõige kõrgem tasand on domeen/eluvaldkond. Liigi teaduslik nimetus on binaarne (bineominaalne) – koosneb perekonna nimest ja liiginimest (nt Homo sapiens), millele mõnikord lisatakse autori nimi ja aastaarv, kes liigi esmakordselt kirjeldas.

Taksonoomiline hierarhia (näidis)

• Domeen (domain)
• Kuningriik (kingdom)
• Hõimkond / filum (phylum)
• Klass (class)
• Järjend (order)
• Sugukond (family)
• Perekond (genus)
• Liik (species)

Tänapäeval kasutatakse järjest sagedamini ka klade või muutuvaid, mittestandardsedastme nimedega rühmi, mis rõhutavad sugulussuhet (filogeneetika) pigem kui fikseeritud hierarhilist taset.

Praktika: nimed, tüübimaterjal ja revisjonid

• Tüübimaterjal — liigi või perekonna kirjeldamisel määratakse sageli tüüpnäidis (type specimen), mis on aluseks sama nime kasutamisele tulevikus.
• Sünonüümid ja homonüümid — eri autorid võivad anda samale taksonile erinevaid nimesid (sünonüümid) või sama nime eri rühmadele (homonüümid); nomenklatuurikoodid annavad reeglid, kuidas selliseid probleeme lahendada.
• Taksonoomilised revisjonid — uued andmed (eriti DNA-analüüsid) võivad muuta teadmisi rühmade sugulussuhetest ja viia taksonite ümbernimetamiseni või hierarhia muutmiseni.

Miks taksonid on tähtsad?

Taksonid on teaduse ja praktiliste rakenduste alus: need võimaldavad organiseerida bioloogilist mitmekesisust, edastada üheselt mõistetavaid nimesid teaduslikes publikatsioonides, juhtida looduskaitset, hinnata liiginõrkusi ja planeerida bioloogilist uurimistööd. Taksonoomia on dünaamiline valdkond — mõned taksonid saavad nime ja selge piiri kohe, teised võivad aastaid või aastakümneid ootama jääda, enne kui neile määratakse lõplik nimi või auaste.

Lisamärkused

• Taksoni piirid ja tähendus võivad erineda sõltuvalt taksonoomi käsitlusest (taksoni kontseptsioonist).
• Taksonite uurimiseks kasutatakse nii morfoloogiat, käitumist kui ka molekulaarseid meetodeid.
• Jälgi originaallinke ja allikaid ning rahvusvahelisi andmebaase (nt GBIF, Catalogue of Life), kui otsid aktuaalset teavet konkreetse taksoni kohta.

Otsing