Taxon }}
Takson (mitmuses taksonid) on taksonoomiline rühm või taksonoomiline üksus. See on organismide rühm, mille taksonoom otsustab kokku kuuluda.
Taksonid võivad olla suured või väikesed, üsna väike takson on kaelkirjakud, väga suur takson on mardikad.
Taksonoom võib määrata taksonile teadusliku nime ja auastme; see paigutab ta teatavale tasemele hierarhias. Taksonile ei ole tingimata vaja määrata ei nime ega auastet, kuid see muudab taksonile viitamise palju lihtsamaks. Paljud taksonid peavad siiski aastaid ootama, enne kui neile nimi antakse.
Oluliste auastmete hierarhia
Auastmed
Piirangute arv ei ole piiratud, kuid kõige olulisemad auastmed on hierarhilises järjekorras järgmised:
Kuningriik
Tüvi või osakond
Klass
Tellige
Perekond
Alaliigid
Märkus: "Phylum" kehtib formaalselt mis tahes bioloogilise valdkonna kohta, kuid traditsiooniliselt kasutati seda alati loomade puhul, samas kui "Division" kasutati traditsiooniliselt sageli taimede, seente jne. puhul.
Lihtne fraas, mis aitab korra meelde jätta, on "Väärikad kuningad mängivad malet peenel rohelisel siidil" (selliseid fraase on veel palju).
Taksonoomia
Tehakse vahet taksonoomia ja süstemaatika vahel. Süstemaatika tegeleb sellega, kuidas rühmad on omavahel seotud. Taksonoomia tegeleb rühmade (taksonite) moodustamisega, otsustades, mis kuuluvad kokku. Taksonoomiat nimetatakse ka klassifitseerimiseks.
Taksonoomia eriline osa on nomenklatuur. See koosneb reeglitest, mis käsitlevad nimede kasutamist. Seega otsustab taksonoom kõigepealt, mis kuulub ja mis ei kuulu mingisse rühma, ja seejärel kasutab nomenklatuuri, et otsustada, millist nime see rühm peaks kandma. Kui rühm muutub suuremaks või suuremaks, võib see saada teise nime. Teisest küljest võib sama nimi viidata suuremale taksonile (ühe konkreetse taksonoomi arvates) või väiksemale taksonile (mõne teise taksonoomi arvates). See tähendab, et teaduslikud nimed ei ole garanteeritult stabiilsed. Enamik nimesid on stabiilsed, kuid mõne taksoni puhul ei ole selle nime osas üksmeelt, sest taksonoomid ei ole ühel meelel, mis kuulub kokku ja mis mitte.
Taksonoom võib ise otsustada, milliseid teaduslikke põhjusi ta võtab rühma (taksoni) moodustamiseks. Kui ta ei ole oma valikus veenev, ei nõustu teised taksonoomid temaga ja nad teevad siis muid kokkuleppeid. Tänapäeval peaks bioloogiline liigitus enamasti toimuma evolutsiooniliste (fülogeneetiliste) sugulussuhete järgi, niivõrd kui need on teada.
