Takson: taksonoomilise rühma määratlus, nimed ja hierarhia
Avasta, mis on takson: taksonoomilised rühmad, nimed ja hierarhia — selge juhend taksonite tasemest, nimepanekust ja taksonoomia põhimõtetest.
Takson (mitmuses taksonid) on taksonoomiline rühm või taksonoomiline üksus — organismide kogum, mille kokku kuulumise otsustab taksonoom. Takson võib hõlmata väga vähe organisme (nt paar liiki või üks liik) või väga palju (kogu suur rühm), sõltuvalt sellest, millist taset või uurimisküsimust silmas peetakse. Näiteks üsna väike takson on kaelkirjakud, väga suur takson on mardikad. Samuti võib taksonide objektiks olla igasugune elusorganismide grupp: vaata üldist mõistet organismide.
Taksoni määratlus ja tunnused
Takson määratletakse tavaliselt selle alusel, et grupi liikmete vahel on taksonoomiliselt olulisi ühistunnuseid (morfoloogilised, geneetilised, käitumuslikud jms). Heaks taksoniks pidamiseks eelistatakse tavaliselt sellist rühma, mis on evolutsiooniliselt monofüleetiline (sh kõiki selle rühma esindajaid ühendab ühine eellane). Mõnikord kasutatakse ka para- või polüfüleetseid rühmi praktilistel eesmärkidel, kuid need võivad taksonoomiliselt vaidlusi tekitada.
Taksonite nimetamine ja reeglid
Taksonoom võib anda taksonile teadusliku nime ja määrata tema auastme (nt liik, perekond, sugukond). Nime- ja nimetamisreeglid on reguleeritud rahvusvaheliste koodidega, näiteks:
- ICZN — International Code of Zoological Nomenclature (loomade nimetamine)
- ICN — International Code of Nomenclature for algae, fungi, and plants (taimede, vetikate ja seenete nimetamine)
Nimega kaasneb tavaliselt auaste (rank): näiteks liik (species), perekond (genus), sugukond (family), järjend (order), klass (class), hõimkond/filum (phylum) ja kuningriik (kingdom) ning kõige kõrgem tasand on domeen/eluvaldkond. Liigi teaduslik nimetus on binaarne (bineominaalne) – koosneb perekonna nimest ja liiginimest (nt Homo sapiens), millele mõnikord lisatakse autori nimi ja aastaarv, kes liigi esmakordselt kirjeldas.
Taksonoomiline hierarhia (näidis)
- Domeen (domain)
- Kuningriik (kingdom)
- Hõimkond / filum (phylum)
- Klass (class)
- Järjend (order)
- Sugukond (family)
- Perekond (genus)
- Liik (species)
Tänapäeval kasutatakse järjest sagedamini ka klade või muutuvaid, mittestandardsedastme nimedega rühmi, mis rõhutavad sugulussuhet (filogeneetika) pigem kui fikseeritud hierarhilist taset.
Praktika: nimed, tüübimaterjal ja revisjonid
- Tüübimaterjal — liigi või perekonna kirjeldamisel määratakse sageli tüüpnäidis (type specimen), mis on aluseks sama nime kasutamisele tulevikus.
- Sünonüümid ja homonüümid — eri autorid võivad anda samale taksonile erinevaid nimesid (sünonüümid) või sama nime eri rühmadele (homonüümid); nomenklatuurikoodid annavad reeglid, kuidas selliseid probleeme lahendada.
- Taksonoomilised revisjonid — uued andmed (eriti DNA-analüüsid) võivad muuta teadmisi rühmade sugulussuhetest ja viia taksonite ümbernimetamiseni või hierarhia muutmiseni.
Miks taksonid on tähtsad?
Taksonid on teaduse ja praktiliste rakenduste alus: need võimaldavad organiseerida bioloogilist mitmekesisust, edastada üheselt mõistetavaid nimesid teaduslikes publikatsioonides, juhtida looduskaitset, hinnata liiginõrkusi ja planeerida bioloogilist uurimistööd. Taksonoomia on dünaamiline valdkond — mõned taksonid saavad nime ja selge piiri kohe, teised võivad aastaid või aastakümneid ootama jääda, enne kui neile määratakse lõplik nimi või auaste.
Lisamärkused
- Taksoni piirid ja tähendus võivad erineda sõltuvalt taksonoomi käsitlusest (taksoni kontseptsioonist).
- Taksonite uurimiseks kasutatakse nii morfoloogiat, käitumist kui ka molekulaarseid meetodeid.
- Jälgi originaallinke ja allikaid ning rahvusvahelisi andmebaase (nt GBIF, Catalogue of Life), kui otsid aktuaalset teavet konkreetse taksoni kohta.

Oluliste auastmete hierarhia
Auastmed
Piirangute arv ei ole piiratud, kuid kõige olulisemad auastmed on hierarhilises järjekorras järgmised:
Kuningriik
Tüvi või osakond
Klass
Tellige
Perekond
Alaliigid
Märkus: "Phylum" kehtib formaalselt mis tahes bioloogilise valdkonna kohta, kuid traditsiooniliselt kasutati seda alati loomade puhul, samas kui "Division" kasutati traditsiooniliselt sageli taimede, seente jne. puhul.
Lihtne fraas, mis aitab korra meelde jätta, on "Väärikad kuningad mängivad malet peenel rohelisel siidil" (selliseid fraase on veel palju).
Taksonoomia
Tehakse vahet taksonoomia ja süstemaatika vahel. Süstemaatika tegeleb sellega, kuidas rühmad on omavahel seotud. Taksonoomia tegeleb rühmade (taksonite) moodustamisega, otsustades, mis kuuluvad kokku. Taksonoomiat nimetatakse ka klassifitseerimiseks.
Taksonoomia eriline osa on nomenklatuur. See koosneb reeglitest, mis käsitlevad nimede kasutamist. Seega otsustab taksonoom kõigepealt, mis kuulub ja mis ei kuulu mingisse rühma, ja seejärel kasutab nomenklatuuri, et otsustada, millist nime see rühm peaks kandma. Kui rühm muutub suuremaks või suuremaks, võib see saada teise nime. Teisest küljest võib sama nimi viidata suuremale taksonile (ühe konkreetse taksonoomi arvates) või väiksemale taksonile (mõne teise taksonoomi arvates). See tähendab, et teaduslikud nimed ei ole garanteeritult stabiilsed. Enamik nimesid on stabiilsed, kuid mõne taksoni puhul ei ole selle nime osas üksmeelt, sest taksonoomid ei ole ühel meelel, mis kuulub kokku ja mis mitte.
Taksonoom võib ise otsustada, milliseid teaduslikke põhjusi ta võtab rühma (taksoni) moodustamiseks. Kui ta ei ole oma valikus veenev, ei nõustu teised taksonoomid temaga ja nad teevad siis muid kokkuleppeid. Tänapäeval peaks bioloogiline liigitus enamasti toimuma evolutsiooniliste (fülogeneetiliste) sugulussuhete järgi, niivõrd kui need on teada.
Otsige