Ardipithecus: varajane hominiid — definitsioon ja liigid A. kadabba, A. ramidus

Ardipithecus — varajane hominiid: A. kadabba ja A. ramidus. Õpi nende iidsest ajaloost, anatoomiast ja rollist inimarengu uurimises.

Ardipithecus on väga varajane hominiidide sugukond, mis elas hilisneogeensel ajal. See perekond on oluline, sest fossiilid annavad informatsiooni inimeste ja teiste ahvide varajastest arenguteedest ning aitavad mõista, kuidas ja kus kujunesid esimesed kaksjalgse liikumise ja inimile lähemate tunnustega hominiinid.

Liigid ja ajastused

Teada on kaks liiki: A. kadabba, mis on dateeritud umbes 5,6 miljonit aastat tagasi (hilismioseen), ja A. ramidus, mis elas umbes 4,4 miljonit aastat tagasi pliotseeni alguses. Fossiilid on leitud peamiselt Etioopiast (Afar’i regioon, Middle Awash ja Aramis), kus uuringud ja kromatograafiline dateerimine on võimaldanud nende vanust suhteliselt täpselt hinnata.

Taksonoomia ja sugulussuhted

Kuna sellel perekonnal on mitmeid ühiseid tunnuseid Aafrika inimahvide perekondadega (Pan ja Gorilla), paigutavad mõned selle pigem nende kui inimese haru alla. Teisest küljest leiavad paljud teadlased, et Ardipithecus esindab varast hominiini (inimliini) etappi, sest sellel on juba mitmeid inimile suunatud tunnuseid — eriti hambumuse ja mõnede luustikuomaduste osas.

Morfoloogia ja eluviis

Enamik peab seda proto-inimeseks, sest hammaste poolest sarnaneb ta Australopithecusega. Ardipithecus oli kahejalgne ja tal olid taandarenenud hambad, nagu australopithecidelgi. Samuti näitavad fossiilid, et aju maht oli suhteliselt väike (tuhande aasta plaanis sarnane varajaste ahvidega) ning kehaehitus oli väiksekasvuline võrreldes hilisemate hominiinidega.

Samas oli Ardipithecus ramidus skeletil mitmeid märke, mis viitavad nii puu- kui ka maapinnasel liikumisele: vaagna ja jalaluu osad toetavad kahejalgsuse võimet, samas kui jala esiosa oli kohanenud ka haaramiseks — suur varvas oli osaliselt eemaleulatuv, mis sobib puude kohal liikumiseks. Käed ja õlmeehitus viitavad, et nad oskasid ronida ja ei olnud täielikult maapealsed liikujad. Selline segahybridne liikumisviis näitab, et kaksjalgne liikumine võis ilmuda ja stabiliseeruda ka osaliselt metsases või rohelises keskkonnas, mitte ainult avatud savannil.

Toitumine oli tõenäoliselt mitmekesine: peamiselt puuviljad, lehed ja muudetud taimne tooraine, vahel ka putukad ja väikesed loomad. Hambumuse ja kulumise analüüs viitab, et suured, lõikavad koonushambad (canines) olid inimliinis osaliselt taandunud, mis võib seostuda muutustega sotsiaalses käitumises ja ründekäitumises.

Avastused ja tähtsus

Tuntuim fossiil on osaliselt säilinud isendi skeletile viitav A. ramidus materjal (tuntud ka rahva keeles kui „Ardi“), mille detaile avaldati ulatuslikult 2009. aastal. Need leide ja neid uurinud meeskonnad on näidanud, et Ardipithecus annab unikaalse ülevaate varajasest hominiini anatoomiast, säilitades kombinatsiooni puudele kohandunud tunnustest ja juba väljaarenenud kahejalgsusest.

Erinevused liikide vahel

• A. kadabba — vanem liik (~5,6 Ma), tuntud peamiselt hammaste ja piiratud postkraniaalsete fragmentide järgi. Selle hammastel on säilinud mõningaid primitiivsemaid (sectorial) tunnuseid, mis viitavad varasemale staadiumile hominiini arengus.
• A. ramidus — noorem (~4,4 Ma) ja paremini teadaolev liik, mille hulka kuuluvad ka mitmed skeletiosad, mis võimaldasid hinnata kõndimist, jalastruktuuri ja vaagna anatoomiat. See liik annab selgema pildi liikumisviisi ja ökoloogiast.

Kokkuvõte

Ardipithecus on võtmetähtsusega perekond mõistmaks hominiinide algstaadiumeid. Tema kombineeritud tunnused — osaline kahejalgsus, puudele kohastunud jalad ja käed, muudatused hammastikus — näitavad, et inimliini areng ei olnud lineaarselt avatud savannis toimunud protsess, vaid hõlmas ka metsaaalseid elupaiku ja mitmekesiseid liikumis- ning toitumisstrateegiaid. Klassifikatsioon ja täpne positsioon evolutsioonipuu suhtes on jätkuva teadustöö teemaks, kuid Ardipithecus jääb oluliseks fossiilirühmaks inimsugupuu varajastes etappides.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Ardipithecus?

K: Millal elas A. kadabba?

K: Millal elas A. ramidus?

K: Kas Ardipithecusil on ühiseid tunnuseid Aafrika suurte ahvide perekondadega?

K: Kuidas mõned teadlased liigitavad Ardipithecus't?

K: Miks peab enamik teadlasi Ardipithecus't alginimesteks?

K: Millised on Ardipithecus'e mõned tunnused?

Otsing