Inglismaa krahvkonnad on Inglismaa territoriaaljaotused, millel on erinevaid eesmärke – ajaloost ja kohalikust identiteedist kuni kohaliku omavalitsuse ja ametlike tseremooniateni. Enamik tänapäevaseid krahvkondade nimesid ja paljud piirid pärinevad anglosaksi ajast või tekkisid hiljem krahvkondade ja hertsogkondade kujul.

Ajalugu

Maakondade kujunemine ulatub keskajani, kui Inglismaa jaotus põhines shire’idel (inglise keeles "shire" või "county"), millel olid nii kohtulised kui ka sõjalised funktsioonid. Aja jooksul muutusid nimed, piirid ja haldusstruktuurid mitmel korral: suur muutus toimus 19. sajandil kohaliku omavalitsuse reformidega, 1888. aasta Local Government Act tõi kaasa administratiivsete maakondade (administrative counties) ja county borough’ide loomise, 1974. aasta haldusreform kujundas uuesti metropolitaansed ja mittemetropolitaansed maakonnad ning 1990ndatel ja 2000ndatel toimunud muudatused lõid mitmeid unitaarvõimude (unitary authorities) ja tõid kaasa täiendavaid piirimuudatusi.

Tänapäevane haldus ja mitmekihilisus

Seetõttu ei tähenda mõiste "Inglismaa krahvkonnad" ühtset, alati samasugust nime- või piirikogumit. Praktikas kasutatakse mitut erinevat määratlust, sõltuvalt eesmärgist:

  • Administratiivsed maakonnad: piirkonnad, mida haldavad maakonna volikogu (county council) või unitaarvõim (unitary authority). Nende piire määravad kohaliku omavalitsuse seadused.
  • Tseremoniaalsed maakonnad: piirkonnad, mida esindavad lordleitnant (lord-lieutenant) ja ülemsheriff (high sheriff). Neid kasutatakse peamiselt ametlikel ja tseremoniaalsetel eesmärkidel.
  • Ajaloolised (ajaloo) maakonnad: kultuurilised ja ajaloolised piirkonnad, mille piirid on sageli traditsioonilised ja võivad erineda tänapäevasest haldusjaotusest; need on oluline osa kohalikust identiteedist (ajalooline maakond).
  • Registri- ja postimaakonnad: kasutusel konkreetsetes administratiivsetes süsteemides (nt sünni-/abieluregistrid, varasem postiaadresside kasutus), kuid nende tähendus on muutunud või kahanenud.

Maakonnatüübid ja näited

  • Metropolitan counties: suured linnapiirkonnad, mis loodi 1974. aastal (nt Greater Manchester, Merseyside). Paljude metropolitan county’nõukogude ülesanded olid 1986. aastal maha võetud, kuid piirkonnad jäävad endiselt statistiliseks ja tseremoniaalseks kategooriaks.
  • Non-metropolitan (shire) counties: traditsioonilisemad maakonnad, millele sageli kuulub mitme kohaliku linnaosaga maakonna volikogu (näiteks Leicestershire, kuid linnad võivad olla administratiivselt eraldatud).
  • Unitary authorities: üksikvõimud, mis ühendavad maakonna- ja linna tasandi ülesanded ühes asutuses (nt mitmed linnad ja väiksemad maakonnad on selle süsteemi all).

Näiteks Leicester ei asu Leicestershire'i halduskrahvkonnas, vaid Leicestershire'i tseremoniaalne krahvkond: City of Leicester on administratiivselt iseseisev unitaarvõim, kuid kuulub tseremoniaalse Leicestershire'i koosseisu.

Funktsioonid ja tähtsus

Erinevad maakonna liigid täidavad erinevaid rolle. Kohalikud (maakonna) volikogud vastutavad tavaliselt hariduse, ühistranspordi, sotsiaalteenuste, teede halduse ja planeerimise eest. Tseremoniaalsed maakonnad teenivad peamiselt esinduslikke ja protokollilisi funktsioone (lordleitnandi ja ülemsheriffi ametikohustused), mis toetavad kuninglikke ja avalikke tseremooniaid.

Miks on see segane ja mida sellest teada

Piiride ja nimede mitmekordsus tekitab sageli segadust: samal alal võivad eksisteerida erinevad, osaliselt kattuvad jaotused (näiteks administratiivne maakond, politsei jaoskond, tseremoniaalne maakond ja ajalooline maakond). See mõjutab nii igapäevaelu (näiteks maksu- ja teenusekorraldus) kui ka kultuurilist kuuluvust (nt spordimeeskondade, kohalike traditsioonide ja identiteedi puhul).

Kokkuvõttes on Inglismaa krahvkonnad keeruline, ajaloost ja seadusandlusest kujunenud süsteem, kus sama nimega piirkond võib täita mitut erinevat rolli sõltuvalt kontekstist — halduslikust, tseremoniaalsest või kultuurilisest.