Anglosaksi Inglismaa – 5.–11. sajandi ajalugu, kuningriigid ja pärand

Anglosaksi Inglismaa on Inglismaa ajalugu 5.-11. sajandist. See periood algab Rooma võimu kukkumise järel ning hõlmab rändajate saabumist, mitme kuningriigi tekke, kristluse levikut, viikingirünnakuid ja lõpuks Inglismaa ühinemist enne normannide vallutust.

Ränded ja päritolu

Anglosaksid olid germaani hõimudest pärit inimesed, kelle hulka kuulusid peamiselt Anglid, Saksid ja Jutid. Nad tulid esmalt rändajatena Lõuna-Britanniasse Kesk-Euroopast 5. sajandil pärast Rooma väe lahkumist. Rändamiste põhjused olid mitmekesised: sisepõuad, rahvarikkus ja Ameerikamata võimalused uutel aladel; Briti saartega toimusid nii konfliktid kui ka segunemine kohalike briti elanikega. Nende keel — varauusaegne inglise keel ehk vananglise (Old English) — kujunes ajapikku anglosaksi kultuuri põhisambaks.

Kuningriigid ja poliitika

5. ja 6. sajandil moodustusid anglosaksidest seitse olulist kuningriiki: Northumbria, Mercia, East Anglia, Essex, Kent, Sussex ja Wessex. Seda riikide gruppi nimetatakse tihti heptarhias ehk „seitsmeks kuningriigiks“, kuid tegelik poliitiline kaart oli muutlik: valitsevaks sai aeg-ajalt mõni tugevam kuningriik, mis tõi teistele ajutise alluvuse.

Poliitiline struktuur põhines kihtidel: kuningas, ealdormanid (suuremad aadlikud), thaneid ehk vabad talupojad ja väiksemad vaba rahvaosad. Oluline otsustav organ oli witan — nõuandekogu, mis aitas kuningat suurte küsimuste korral. Samuti kujunesid välja administratiivüksused nagu shired (maakonnad) ja nende juhtimine ning maksustamise süsteem.

Kristlus ja kultuur

Anglosaksi kristlus sai laiemalt jalgu alla 7. sajandil. Rooma kiriku eestvedamisel tuli 597. aastal Kentisse piiskop Augustinus, kes alustas missiooni lõunapoolsetes kuningriikides. Põhjas tegutsesid iiri-šoti misjonaarid — näiteks Lindisfarne’i ja Iraagi kogudused —, mis tõid kaasa kloostrikultuuri ja kirikupildi mitmekesisuse. Kloostrid said hariduse, käsikirjade ja kunstilise töö keskuseks.

Sellest ajast pärinevad olulised kirjandus- ja ajaloolised allikad, näiteks Anglosaksi kroonika ning eeposid ja lõpuks kirjanduslikud tekstid vananglise keeles. Kunsti- ja käsitööpärandit illustreerivad leiud nagu Sutton Hoo varandus, mis näitab kõrgetasemelist metallitööd ja aristokraatlikku kultuuri.

Majandus ja ühiskond

Anglosaksi ühiskond oli põhiliselt talupõhine: põllumajandus, karjakasvatus ja kohalik käsitöö olid majanduse aluseks. Linnaelu arenes tasapisi: tekkisid turud, kauplemine sise- ja mereteel, ning hiljem loodi kindlustatud asulaid ehk burhe, mis kaitsesid kogukondi viikingirünnakute ajal ja edendasid ka käsitööd ja kaubandust.

Õigus- ja haldussüsteem arenes samuti — kuningate seadused ja kohtud reguleerisid karistusi, kompensatsiooni ja maaomandi küsimusi. Mõned kuningad, näiteks Alfred Suur, andsid välja seadusi ja reforme, mis mõjutasid riigi toimimist pikka aega.

Viikingite sissetungid ja taasühinemine

Viikingite sissetungid algasid rängemate rünnakutega 8. sajandi lõpul (kuulus on näiteks Lindisfarne 793) ja 9. sajandil muutusid need püsivamateks ekspeditsioonideks. Paljudes piirkondades tekkisid taani asunikud ja nende kontrolli alla jäi suur osa ida- ja põhja-Inglismaast, mida hakati kutsuma Danelaw’ks. Viikingite mõju oli nii destruktiivne (raids, vallutused) kui ka integreeriv — kohalikud ja Skandinaavia ristusid, ja paljud viikingid asusid alaliselt elama.

Vastuseks viikingiohule tõusis Wessex esile sõjalise jõuna. Wessexi kuningas Alfred Suur (9. sajandi lõpp) organiseeris vastupanu, ehitas võrgustiku kaitsetehakesi (burh) ja algatas administratiiv- ning haridusreforme. Selle töö jätkuks 10. sajandil sai Inglismaa järk-järgult ühendada Wessexi hegemoonia all — lõpuks pidi 927. aastal kuningas Æthelstanit peetama sageli kõigi inglite esimeseks kuningaks.

Normannide vallutus ja pärand

Anglosaksi Inglismaa lõppes normannide poolt 1066. aastal, mil William Vallutaja juhtimisel toimus Inglismaa vallutamine. Hastingsi lahing 1066 ja järgnevad sõjalised kampaaniad tõid kaasa uue valitseva eliidi ja sügavad muutused maade omandis, halduses ja sõjalises korralduses. Samal ajal säilis anglosaksi identiteet rahva ja keele tasandil ning tekkis järkjärguline segunemine, mis lõpuks aitas kujuneda tänapäeva inglise rahvaks.

Normannide okupatsioon tõi kaasa feodaalsüsteemi laialdasema leviku, aga ka haldusreformid (näiteks Domeeniraamat Domesday Book 1086), mis jätsid püsiva jälje. Keeleline mõju oli suurtähtsuslik: valitsevate normannikeelsete aadlike ja anglosaksi elanike ühiskondlik kontakt mõjutas inglise keele arengut ja rikastas sõnavara.

Pärand ja tähendus

Anglosaksi periood jättis Inglismaale vajaliku aluse riigi- ja haldusstruktuuridele, keelele, kirjanduslikule pärandile ja religioossele elule. Paljud kaasaegsed institutsioonid — maakonnad, mõningad seaduslikud põhimõtted ja kohanimed — ulatuvad tagasi anglosaksi aega. Arheoloogilised leiud, käsikirjad ja paikkondade nimed aitavad meil mõista seda keerukat, muutuvat ja kultuuririkast ajajärku Euroopa ajaloos.

Küsimused ja vastused

K: Mis on anglosaksi Inglismaa?

K: Kust tulid anglosaksiidid?

K: Millal algas anglosaksi ajalugu?

K: Kuidas nimetati seitse anglosaksi kuningriiki 5. ja 6. sajandil?

K: Millal jõudis anglosaksi kristlus Inglismaale?

K: Millal algasid Inglismaal viikingite sissetungid ja taani asunikud?

K: Millal lõppes anglosaksi Inglismaa?

Otsing