Franz Ferdinandi ja Sophie mõrvamine Sarajevo 1914 — Gavrilo Princip

Ülevaade Franz Ferdinandi ja Sophie mõrvast Sarajevos 1914: Gavrilo Princip, „Must käsi“, motiivid ja sündmuste mõju Esimesele maailmasõjale.

Austria-Ungari troonipärija peavürst Franz Ferdinandi ja tema abikaasa Hohenbergi hertsoginna Sophie mõrvamine toimus 28. juunil 1914 Sarajevos. Nad lasti maha Gavrilo Princip'i poolt.

Mõrva käik

Franz Ferdinand ja Sophie viibisid Sarajevos ametlikul visiidil ja sõjaväeülevaatuse vaatlusel. Nende auto kuulus avatud katusega paraadmootorite kolonnile, mis liikus läbi linna tänavate. Pärast esialgset pommirünnakut, milles osales üks vandenõulastest, pöördus paraadmootorite marsruut ja mõlemad arvasid esmalt, et vahejuhtum on möödas. Kui auto hiljem peatati tänava nurgal, astus Gavrilo Princip'i lähemale ja tulistas kaks korda — üks kuuli tabas Franz Ferdinandi kaela, teine Sophie kõhtu. Mõrv sündis kiiresti ja avalikku paanikat põhjustades.

Osalejad ja motiivid

Mõrvarlikku rühmitust kuulus seitse meest, kes olid pärit peamiselt Serbia territooriumilt ja Bosniast; vandenõu organiseeriti Sarajevos kohalike aktivistide abil. Tegemist oli peamiselt lõunaslaavlike rahvuslike ning panslaavlike liikumistega seotud isikutega, kes soovisid Austria-Ungari lõunaslaavi provintside eraldamist ja nende ühendamist uueks riigiks, Jugoslaaviaks. Palju oli ka noortest idealistidest koondunud rühmitusi nagu Mlada Bosna (Noor Bosnia), kellel olid seosed ja kontaktid salajaste organisatsioonidega, näiteks "Must käsi".

• Peamised vandenõulased: Danilo Ilić (kohaliku rühma korraldaja), Muhamed Mehmedbašić, Nedeljko Cabrinović, Trifko Grabež, Vaso Čubrilović, Cvjetko Popović ja Gavrilo Princip.
• Nedeljko Cabrinović heitis pommi motokolonni, kuid see ei saavutanud haaravat tulemust — pomm ründas teist autot ja vigastas mitut inimest. Cabrinović püüti kinni ja vahistati.
• Gavrilo Princip oli tol ajal noor aktivist (19-aastane), kes kaotas hiljem surmaotsuse eest õiguse elada (Austro-Ungari seaduse järgi ei olnud mõrtsukal, kes oli alla 20-aastane, võimalik saada surmanuhtlust); ta mõisteti pikaks vanglakaristuseks ja suri vangilaagris 1918. aastal tuberkuloosi tagajärjel.

Tagajärjed ja tähendus

Franz Ferdinandi ja Sophie mõrvamist peetakse otseseks katalüsaatoriks 1914. aasta juulis puhkenud Julikriisile. Austria-Ungari valitsus esitas Serbiale ultimatumi, mille osa tingimusi Serbia rohkemaks andmiseks keeldus vastu võtmast; see viis Austria-Ungari 23.–28. juuli 1914. kuupäevade paiku välja kuulutatud sõjaliste sammudeni. Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 28. juulil 1914, mis käivitas liitlassüsteemide kaudu üle-Euroopalise sõjalise reaktsiooni: Venemaa mobiliseeris Serbia toetuseks, Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja seejärel Prantsusmaale ning peagi puutusid lahingutesse kokku paljud teised riigid — sündmused eskaleerusid esimeseks maailmasõjaks.

Kõige selle juures rõhutavad ajaloolased, et Sarajevo mõrv oli pigem vallandaja kui ainus põhjus. Põhjuseid tuleb otsida ka laiemas kontekstis: imperialistlikud pinged, rahvuslikud liikumised Balkani regioonis, keerulised liitlassuhted ja sõjaväeline mobilisatsioon Euroopa suurriikides. Mõrva tähendust käsitletakse kui üht neist sündmustest, mis kiirendasid juba pinges olnud Euroopa poliitilist olukorda sõjaks.

Võimud vahistasid ja kohtusid paljusid vandenõulasi; osa mõrvaritest mõisteti surma ning osa pidi kandma pikkasid vanglakaristusi. Gavrilo Princip'i vangistus lõppes tema surmaga Theresienstadti vangilaagris 1918. aastal.

Küsimused ja vastused

K: Kes mõrvati 28. juunil 1914 Sarajevos?

K: Kes oli vastutav mõrva eest?

K: Mis oli mõrva poliitiline põhjus?

K: Millal puhkes Euroopas sõda?

K: Kes kuulutas Serbiale sõja?

K: Mis juhtus sõja väljakuulutamise tagajärjel?

K: Millised riigid osalesid sõjas?

Otsing