Argeaadide dünastia: Makedoonia kuningate perekond (700–310 eKr)

Avasta Argeaadide dünastia ajalugu: Makedoonia kuningate pärand, Filip II ühinemine, Aleksander Suure vallutused ja dünastia langus 700–310 eKr.

Argeadide dünastia (kreeka keeles Ἀργεάδαι, Argeádai) oli doristliku päritoluga iidne makedoonia kuninglik suguvõsa. Nad olid arhailise Kreeka Makedoonia kuningriigi rajajad ja valitsev dünastia umbes aastatel 700-310 eKr. Arvatavasti kuulusid Agreadi suguvõsa inimesed Heraklese suguvõsa hulka. Kuulsate kuningate hulka kuulusid Filip II Makedoonia, kes ühendas kreeklased, ja Aleksander Suur, kes võitis Pärsia impeeriumi ja lõi Aleksandri impeeriumi. Argeadide dünastia lõppes Diadoki sõdade ajal, kui Makedoonia Aleksander IV ja tema ema Roxana mõrvati.

Algus ja päritolu

Argeadide dünastia päritolu on osaliselt legendaarne: dünastia ennast seostas Heraklesega, et õigustada oma kuninglikku pärandit ja jumalikku päritolu. Varajased allikad ja hiljem kirjutatud müüdid viitavad dorislikule päritolule ning sellele, et Argeadid kujundasid Makedoonia poliitilist identiteeti ja territoriaalset laienemist 1. aastatuhandel eKr.

Peamised valitsejad

• Amyntas I (r. ca 6. sajand eKr) – üks varasemaid ajalooliselt tunnustatud kuningaid, kelle võim Makedoonia hõlmas tasapisi üha enam piirkondi.
• Alexander I (r. ca 498–454 eKr) – tuntud kui „filhellene“, osales Kreeka-Pärsia sõdade kontekstis ja sidusend kreeka maailmaga.
• Archelaus (r. ca 413–399 eKr) – viis läbi siseriiklikke reforme, kutsus kunstnikke ja ehitas suuremad paleed, tugevdas Makedoonia rolli regioonis.
• Filip II (r. 359–336 eKr) – tegi läbi sõjalise ja riigikorraldusliku reformi, lõpetas siseebakindluse, liitis suure osa Kreekast ja valmistas teed Aleksander Suure vallutustele.
• Aleksander Suur (Alexander III) (r. 336–323 eKr) – alustas maailmakuulsaid vallutusi, kukutas Pärsia impeeriumi ja rajas lühiajalise Aleksandri impeeriumi.
• Aleksander IV (sünn. 323 eKr) – Aleksander Suure poeg, kelle ametlik valitsus oli regentide kontrolli all; tema ja ema Roxana mõrvati Diadoki konfliktide käigus, mis tähistas Argeadide lõppu.

Sõjaväelised ja poliitilised uuendused

Filip II reformid muutsid Makedoonia väe tõeliseks jõuks: ta organiseeris ja relvastas jalaüksusi pika kopaga (sarissa) tugevdatud falangiks, arendas ratsaväge (hetairoi) ning täiustas piiramis- ja diplomaatiaalaseid meetodeid. Need uuendused andsid Makedooniale eelise eesõiguslikus laienemises ja võimaldasid Alexandril neid vägesid kasutada suureulatuslike vallutuste läbiviimiseks. Poliitiliselt kasutasid Argeadid liitlust ja hegemoonilist mõju, et siduda lõunapoolseid kreeka linnriike aeg-ajalt liidu või hegemoonia alla (nt peale Filipi võite tekkis Korintose liidule sarnane situatsioon).

Aleksander Suur ja dünastia rahvusvaheline mõju

Aleksander Suure vallutused (Lähis-Ida, Egiptus, Mesopotaamia, Kesk-Aasia ja India piirialad) tõid kaasa kreeka kultuuri ja poliitilise mõju leviku — alguse sai Hellenistlik ajastu. Argeadide perekonna saavutused tõukasid esile uue, kultuuriliselt segunenud maailma, kus kreeka keel, kunst ja linnakultuur segunesid idapoolsete elementidega. Aleksandri äkiline surm 323 eKr tekitas võimuvaakumi, mis viis Diadokide ehk pärilussuhetejärgsete väejuhtide sõdadeni.

Dünastia lõpp ja pärand

Pärast Aleksandri surma jagunes tema vallutuste üle võim ja regendid ning väejuhid (diadokid) võitlesid territooriumide üle. Argeadide otsene liin lakkas, kui noor Aleksander IV ja tema ema Roxana tapeti umbes 310 eKr, mis märgib dünastia ametlikku lõppu. Sellegipoolest jäi Argeadide pärand kestma: nende vallutused ja poliitika sillutasid teed hellenistlike kuningriikide tekkimisele ning kreeka kultuurilise mõju laialdasele levikule mitu sajandit.

Arheoloogia ja kultuurimuistised

Argeadi ajaloo ja Makedoonia kujunemise uurimise jaoks on olulised arheoloogilised leiud, näiteks Aigai (hästi säilinud kuninglik linn ja haudad) komplektid Verginas, kus leiti rikkalikult hauakambreid ja varasid, mis annavad tunnistust kuningavõimust, kunstist ja internatsionaalsest mõjust. Need leiud on aidanud paremini mõista Argeadide võimu sümboolikat, matusekombeid ja kontaktivõrku Kreeka ning idapoolsete aladega.

Kokkuvõte

Argeadide dünastia mängis keskset rolli Makedoonia kujunemisel iseseisva ja hiljem ülemaailmset mõju omanud võimuna. Alates kohaliku kuningriigi kujunemisest kuni impeeriumi rajamiseni Aleksandri juhtimisel kujundasid Argeadid nii sõjalist kui kultuurilist ajalugu. Nende lõpp ei tähendanud mõju kadumist: Argeadide teod ja pärand mõjutasid kogu Vahemere- ja Lähis-Ida ajalugu sajandite jooksul.

Küsimused ja vastused

K: Kes asutas Argeadi dünastia?

K: Kus asus nende kodu?

K: Millisest linnast sai nende pealinn?

K: Kui kaugele ulatus Makedoonia võim Amyntas I valitsemise ajal?

K: Kellest nad väidetavalt pärinesid?

K: Milline kuulus kuningas alistas Kreeka ja ühendas hegemoonina Kreeka linnriigid?

K: Kes juhtis armeed, mis vallutas suure osa tollasest tuntud maailmast, luues tohutu impeeriumi, mis ulatus Makedooniast ja Kreekast Egiptuse ja Induse jõeni, ning alistas ka Pärsia Ahemeniidide impeeriumi?

Otsing