Villafranca vaherahu
Villafranca vaherahu ja Villafranca eellepingud kirjutasid Prantsusmaa ja Austria alla 11. juulil 1859 Villafranca di Veronas, Venetos. See lõpetas Austria-Franca-Sardiinia sõja, mis kujutab endast Itaalia jaoks teist Itaalia iseseisvussõda.
Pärast Magenta (4. juuni) ja Solferino (24. juuni) raskeid lahinguid tegi Napoleon III , ilma oma Sardiinia liitlasega Cavouriga konsulteerimata, 8. juulil ettepaneku sõlmida vaherahu ja 11. juulil intervjuu Austria keisrile François- Joseph I st. Kuigi Napoleon III oli võitnud, oli ta ehmunud hekatombist (Solferinos ligi 40 000 hukkunut või haavatud) ja mõttest, et peab jätkama sügis- ja talvekampaaniat nelikürituses kindlustunud austerlaste vastu. Peale selle saadavad valitsus ja keisrinna talle murettekitavat teavet Prantsuse arvamuse seisu kohta, mis on hukkamõistetav. Eelkõige kardavad katoliiklased, keda seni toetas keiserlik režiim, paavstiriigi ja paavsti sõltumatuse pärast, kui Austria Itaaliast kõrvaldatakse. Lõpuks levis prantsusevastane meeleolu Saksamaal, kus austriaid toetati. Preisi hukkunute arv on ligi 400 000 sõdurit Reini ääres, kes on Prantsuse vägedest riisutud.
Villafrancas lepitakse kokku, et Austria loovutab Lombardia (välja arvatud Mantova ja Peschiera) Prantsusmaale, kes annab selle tagasi Piemonte-Sardiinia kuningriigile. Luuakse Itaalia konföderatsioon paavst Pius IX eesistumise all, mille osaks on Austria suveräänsuse all olev Veneto. Modena , Parma ja Toscana hertsogid, kes olid revolutsioonide tagajärjel tõrjutud, leidsid oma troonid.
Cavour, kellega ei konsulteeritud, astus 10. juulil tagasi, samal ajal kui kuningas Viktor-Emmanuel II andis oma nõusoleku "isiklikult", jättes seega ukse avatuks igasugusele valitsuse tagasivõtmisele.
Need eeltingimused kinnitati 11. novembri 1859. aasta Zürichi lepinguga.
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetati lepingut, mis lõpetas Austria-Franca-Sardiinia sõja?
V: Villafranca vaherahu ja eellepingud kirjutati alla 11. juulil 1859. aastal Venetos asuvas Villafranca di Veronas.
K: Kes allkirjastas Villafranca vaherahu ja eelkokkuleppe?
V: Villafranca vaherahule ja eeltingimustele kirjutasid alla Prantsusmaa ja Austria.
K: Millal tegi Napoleon III ettepaneku vaherahu sõlmimiseks?
V: Napoleon III tegi ettepaneku vaherahu sõlmimiseks 8. juulil.
K: Mitu inimest hukkus või sai haavata Solferinos?
V: Solferinos hukkus või sai haavata ligi 40 000 inimest.
K: Miks ehmatas Napoleon III Solferinos toimunud heakord?
V: Napoleon III ehmatas hekatombist (Solferinos hukkus või sai haavata peaaegu 40 000 inimest) ja mõttest, et ta peab jätkama sügis- ja talvekampaaniat nelikürituses kindlustunud austerlaste vastu.
Küsimus: Milliseid territooriume loovutas Austria selle kokkuleppe kohaselt Prantsusmaale?
V: Selle kokkuleppe kohaselt loovutas Austria Lombardia (välja arvatud Mantova ja Peschiera) Prantsusmaale, kes tagastas selle Piemonte-Sardiiniale.
K: Milliseid muid kokkuleppeid kinnitati selle lepinguga?
V: Selle lepinguga kinnitati ka Itaalia konföderatsioon paavst Pius IX eesistumise all, mille osaks oli Austria suveräänsuse all olev Veneto, samuti taastati revolutsioonide tõttu välja aetud Modena, Parma ja Toscana hertsogite troonid. Need kokkulepped kinnitati 11. novembril 1859. aastal sõlmitud Zürichi lepinguga.
