Paavst Pius IX (ladina keeles Pius PP. IX, itaalia keeles Pio IX; 13. mai 1792 – 7. veebruar 1878), sünninimi Giovanni Maria Mastai‑Ferretti, oli Itaalia roomakatoliku kiriku preester ja 256. paavst, kes valitses aastast 1846 kuni oma surmani. Tema paavstiaeg kuulus katoliku kiriku pikimate hulka; ainult Püha Peetrus on traditsiooni järgi kirikut juhtinud kauem.

Varane elu ja karjäär enne paavstiks saamist

Giovanni Maria Mastai‑Ferretti sündis Senigallias (tol ajal Paavstiriigi osa) ja õppis teoloogiat ning õigust. Ta teenis paavstivõimu administratsioonis ja oli tuntud kui tagasihoidlik ning usklik vaimulikuametnik. Enne paavstiks valimist oli ta kõrgetel ametikohtadel kiriku sees ning teda nimetati kardinaliks — see andis talle laiemat tunnustust ja mõju katoliku kiriku juhtimises.

Püha Toolil ja peamised otsused

Pius IX valitsemisajal tegi ta mitmeid tähenduslikke otsuseid nii usulises õpetuses kui ka kiriku suhetes maailmaga. Tema peamised sammud ja doktriinilised algatused olid:

  • Immaculata kontseptsiooni deklaratsioon (1854) — Pius IX kuulutas välja Neitsi Maarja patuta sünnituse dogma, mis sai tähtsaks tunnuseks marioloogia arengus katoliku kirikus.
  • „Veadede süstematiseerimine” ehk Syllabus of Errors (1864) — dokument, kus Pius IX naelutas üles mitmeid kaasaegse liberalismi, vaba mõtte ja sekularismi seisukohti, eritades nende vastuvõetamatust kiriku jaoks. See tekitas teravaid vaidlusi ja tõi kaasa kriitikat sekulaarse avalikkuse ning liberaalide poolt.
  • Esimene Vatikani Nõukogu (1869–1870) — Pius IX kutsus kokku kirikliku üldnõukogu, mis tõi kaasa olulise doktriinilise otsuse: paavi ametlikku vigaõngeldamatust (infallibility) määratleti õpetusena 1870. aastal. See oli oluline samm paavsti autoriteedi tõstmisel, aga tekitas ka erimeelsusi nii väliselt kui ka teoloogiliselt.

Poliitilised konfliktid ja riigi kaotus

Pius IX valitsemine toimus ajal, mil Euroopas ja eriti Itaalias kujunesid tugevad rahvuslikud vabadusliikumised (Risorgimento). Ta koges suurt survet moderniseerumise ja iseseisvusliikumiste poolt. Paavstiriigi territoriaalne positsioon nõrgenes järk‑järgult ning 1870. aastal, kui Rooma vallutati Itaalia kuningriigi vägede poolt, kaotas Pius IX suure osa oma maavaldustest. Pärast seda pidas ta end „Vatikani vangiks” ega lahkunud Püha Toolist — see olukord mõjutas märkimisväärselt kiriku ja Itaalia riigi suhteid kuni Laterani lepinguteni aastakümneid hiljem.

Vaenukused, kriitika ja Mortara‑juhtum

Pius IX oli vastuoluline kuju. Tema varasem leebem maine muutus ajapikku konservatiivsemaks ja vastumeelseks modernsusele. Tema valitsemisaega varjutasid skandaalid ja humanitaarsete vaidluste objektid, millest kuulsaim oli Edgardo Mortara juhtum: 1858. aastal viidi juudi perekonnast pärit poiss Mortara Paavstiriigist ära, sest paavstiriigi ametnikud väitsid, et poiss oli varjatud ristitud. See juhtum tekitas rahvusvahelist pahameelt ning mõjutas oluliselt Pius IX mainet, eriti juudi kogukondades ja liberaalsetes ringkondades.

Surm, õndsakslikuks kuulutamine ja pärand

Pius IX suri 7. veebruaril 1878. Ta maeti Püha Peetruse basiilikasse. Tema pärand on mitmetahuline: ta tugevdas paavsti doktrinaalset autoriteeti ja jättis kirikule olulise kirikulise ja organisatorilise mõju, kuid samal ajal oli ta vastuoluline ja tema poliitilised otsused lõid püsiva lõhe kiriku ja modernse rahvusriigi vahel.

2000. aastal pühitseti ta õndsaks, mis on samm katoliku kiriku pühakuks nimetamise protsessis. Tema õndsaks kuulutamine tekitas nii tunnustust kui ka jätkuvat arutelu seoses tema poliitiliste valikutega ning juhtumitega nagu Mortara, mistõttu tema pärandit hinnatakse erinevates ringkondades väga eri moel.

Tähtsus ja mälestus

Pius IX ajaloo või usulise mõjuga hindamisel tuleb arvestada tema kahtteistkümneid aastaid kestnud valitsemise ulatust: doktriinilised otsused (eriti Immaculata ja paavsti vigaõngeldamuse määratlus) mõjutasid sügavalt katoliku kiriku õpetust 19. sajandil ja edaspidi. Samas tema poliitilised seisukohad ja käitumine ajal, mil Itaalias ja Euroopas toimusid suured muutused, jäävad ajalookriitika objektiks.