Assüüria genotsiid
Assüüria genotsiid oli Osmanite impeeriumi poolt korraldatud genotsiid, mille käigus tapeti üle 300 000 assüürlase rüüsteretkede ja veresaunade käigus.
Selle nimi on "Sayfo", mis on arameakeelne sõna mõõga jaoks. Paljud assüürlased loeti türklaste poolt ebapuhtaks ja nad tapeti maha, kuna nad ei allunud oma kristlikule identiteedile. Assüürlased kaotasid oma kodud ja valdused sultan-Adulhamed Punasele ja isegi enne genotsiidi - neid kiusati taga ja sunniti maksma kõrgeid makse.
Assüürlastel ei ole iidsetest aegadest ja Babüloonia vallutusest saadik olnud oma rahvast. Seda nimetati diasporaks ja nad on levinud paljudesse erinevatesse riikidesse. Araablaste ja türklaste all rõhuti ja assimileeriti neid ühiskonda ning paljud kaotasid oma iseseisvuse. Need, kes ellu jäid, on jätkuvalt ühtsed, eriti nende sügavas kristlikus usus.
Isiklik kogetud kvaat "Assüüria hääl"
| " | "Ühel päeval kogusid moslemid kõik kuue- kuni viieteistkümneaastased lapsed kokku ja viisid nad politsei peakorterisse. Seal viisid nad vaesed pisikesed asjad Ras-el Hadjari nime all tuntud mäe tippu ja lõikasid neil ühekaupa kurku läbi, visates nende kehad kuristikku." | " |
Ülevaade veresaunast
Assüüria genotsiid (tuntud ka kui Sayfo või Seyfo) pandi toime Assüüria elanikkonna vastu Ottomani impeeriumi esimese maailmasõja ajal noortürklaste poolt. Põhja-Mesopotaamia assüüria elanikkond (Tur Abdin, Hakkari, Van, Siirti piirkonnad tänapäeva Kagu-Türgis ja Urmia piirkond Loode-Iraanis) oli noorte türklaste režiimi ajal aastatel 1914-1920 Osmanite (Türgi) ja kurdide vägede poolt sunniviisiliselt ümber asustatud ja maha tapetud. Teadlased on määranud assüüria ohvrite arvuks 300 000-750 000.
Assüüria genotsiid toimus samas kontekstis ja samal ajal kui armeenlaste ja kreeklaste genotsiid. Kuid erinevalt neist ei ole assüüria genotsiidi ametlikult riiklikul või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud ning paljudes aruannetes käsitletakse assüüria genotsiidi kui osa suurematest sündmustest, mis on koondatud armeenia genotsiidi alla.
Kaart, millel on kujutatud armeenia (värvidega) ja kristlaste (varjunditega) elanikkond Osmanite idaprovintsides 1896. aastal. Piirkondades, kus kristliku elanikkonna osakaal oli suurem kui armeenlaste oma, koosnes mittearmeenia kristlik elanikkond suures osas assüürlastest (välja arvatud osmanite kreeklaste asustatud piirkondades). Assüürlased elasid peamiselt piirkonna lõuna- ja kaguosas.
40 kristlast sureb päevas, ütlevad assüüria põgenikud - The Syracuse Herald, 1915.
Washington Post ja teised lääneriikide juhtivad ajalehed kajastasid Assüüria genotsiidi selle toimumise ajal.
Artikkel The New York Times'ist, 27. märts 1915.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Assüüria genotsiid?
V: Assüüria genotsiid oli Osmanite impeeriumi poolt toime pandud genotsiid, mille käigus tapeti üle 300 000 assüürlase rüüsteretkedel.
K: Kuidas nimetavad assüürlased seda?
V: Assüürlased nimetavad seda Sayfoks, mis on aramea keeles sõna "mõõk".
K: Miks tapeti paljud neist maha?
V: Paljud assüürlased pidasid türklased ebapuhtaks ja nad tapeti maha, kuna nad ei loobunud kristlusest ja ei läinud moslemiteks.
K: Kellele kaotasid nad oma kodud ja vara?
V: Nad kaotasid oma kodud ja valdused Sultan Adulhamed Punasele.
K: Kui kaua neid taga kiusati?
V: Alates iidsetest aegadest, kui nad vallutati babüloonlaste poolt, on neid taga kiusatud ja sunnitud maksma kõrgeid makse.
K: Kas neil on tänapäeval veel oma rahvas?
V: Ei, iidsetest aegadest saadik ei ole neil olnud oma rahvast. Nende diasporaa on levinud paljudesse erinevatesse riikidesse.
K: Kuidas säilitavad need, kes ellu jäid, oma ühist ühtsust?
V: Need, kes on ellu jäänud, säilitavad oma ühist ühtsust oma sügava kristliku usu kaudu.
