Assüüria genotsiid (Sayfo): Osmani impeeriumi massimõrvad ja diaspora

Assüüria genotsiid (Sayfo): üksikasjalik ülevaade Osmani impeeriumi massimõrvadest, sunddiasporast, kannatustest ja mälust — ajalugu, tunnistused ja pärand.

Assüüria genotsiid (tuntud ka kui Sayfo, aramea keeles "mõõk") oli I maailmasõja ajal toimunud massimõrvade ja sunniviisiliste ümberasustamiste kampaania, mida viisid läbi Osmanite riigi võimustruktuurid, sõjaväelised üksused ning kohalikud relvastatud rühmitused. Hinnangud hukkunute arvule varieeruvad, kuid tavaline akadeemiline vahemik on umbes 200 000–300 000 inimest; mõnede hinnangute järgi võib arv olla suurem.

Taust ja motiivid

Assüürlased on Lähis-Ida muistne kristlik rahvas, kelle juured ulatuvad Mesopotaamia ajalukku. Nende kogukonnad elasid sajandeid Osmani impeeriumi erinevates piirkondades, eriti tänapäeva Türgi kirdeosas (sh Tur Abdin, Hakkari), aga ka Pärsia (Urmia) ja edaspidi Iraagi aladel. Assüürlased kuulusid erinevatesse kirikutesse (nt Süüria-Ortodoks, Assüüria Idakiriku, Kaldeeri katoliku ja Süüria-katoliku kirikud).

Genotsiidi taustaks olid mitmed tegurid:

• rahvusliku ja religioosse identiteedi tõus Osmanite lõpuperioodil ja sõjaeelne ebastabiilsus;
• I maailmasõja ajal kehtestatud julgeolekupoliitilised ja demograafilised eesmärgid, mis soovisid homogeniseerida idaranniku piirkondi;
• sõjasuhted ja kahtlus kristlike vähemuste lojaalsuse suhtes (süüdistused koostöös Venemaaga jne);
• varem toimunud tagakiusamised ja rünnakud (nt 1890ndate repressioonid Abdulhamid II valitsemise ajal) ning majanduslikud ja sotsiaalsed rõhumismustrid.

Mõjutused ja käik

Genotsiidi käigus kasutati mitut meetodit: massimõrvad, külatulekahjud ja külarahva hävitamine, vägistamised ja röövimised, vägivallaga kaasnenud sundmürkad, sunnitud ümberasustamised ja sunnitud rännetega seotud surmad (nn surmarännakud). Paljud assüürlased tappisid kohalikud sõjaväelased, paramilitaarsed üksused või relvastatud tsiviilisikud. Samuti toimusid varade konfiskeerimised ja usulise discriminatsiooni läbi sunniviisilised ümberkirjutused ning ümberasustused.

Rünnakud olid sagedased aladel nagu Tur Abdin, Hakkari, Van ja Urmia ümbrus ning leidsid aset 1914–1920 perioodil, mil Osmanite impeerium oli sõjas ja sisepoliitiliselt läbipõlenud. Perpetratsioonides osalesid nii osmanid kui ka kohalikud mässulised ja mõned kurdi väeüksused ning teised relvastatud rühmitused.

Pärast ja diaspora

Genotsiidi tulemuseks oli assüürlaste arvu oluline kahanemine ja ulatuslik diaspora. Ellujäänud põgenesid või viidi sunniviisiliselt ümber piirkondadest Süüriasse, Iraaki, Libanoni ja Iraani. 20. sajandi jooksul on assüürlased leitud ka Euroopa, Põhja-Ameerika ja Austraalia kogukondadest. Paljud kogukonnad on püüdnud säilitada keelt (neoaramea ehk lähis-ida aramea murded), usku ja kultuuritraditsioone, samas kui assimilatsioon ja ränne on mõnes piirkonnas põhjustanud kultuurilist killustumist.

Sõjajärgsel perioodil ilmusid ka täiendavad verised konfliktid (nt Simele massimõrvad Iraagis 1933. aastal), mis süvendasid olukorda ja viisid uute pagulaste laine tekkeni.

Mälestus, tunnustamine ja tähendus

Paljud assüürlased ja nende pärandit uurivad teadlased kasutavad terminit Sayfo ning rõhutavad sündmuste genotsiidi-mõõtmeid. Aastakümnete jooksul on erinevad riigid ja parlamendid tunnistanud assüürlaste vastu toime pandud kuritegusid genotsiidi või massimõrvana; see on jätkuvalt poliitiliselt tundlik teema, eriti Türgi ametliku seisukoha kontekstis, mis paljusid vägivallaakte ümber hindab või eitatakse.

Tähtsus

Assüüria genotsiid on osa laiemast 20. sajandi alguse Lähis-Ida vägivalla‑ ja rahvastikureformide ajaloost, mis mõjutasid püsivalt piirkonna etnilist ja usulist kaarti. See sündmus on assüürlaste kollektiivse mälu ja identiteedi oluline osa ning sellega seotud mälestamine, uurimine ja õiguse küsimused on tänini aktuaalsed.

Osmanite impeeriumi ja selle pärandi kontekstis on oluline mõista nii ajaloolisi põhjuseid kui ka inimlikke tagajärgi, mis viisid üle 300 000 assüürlase surmani või rändesse ning hõlmasid kodude ja kultuurilise hävingu mastaapi.

Ülevaade veresaunast

Assüüria genotsiid (tuntud ka kui Sayfo või Seyfo) pandi toime Assüüria elanikkonna vastu Ottomani impeeriumi esimese maailmasõja ajal noortürklaste poolt. Põhja-Mesopotaamia assüüria elanikkond (Tur Abdin, Hakkari, Van, Siirti piirkonnad tänapäeva Kagu-Türgis ja Urmia piirkond Loode-Iraanis) oli noorte türklaste režiimi ajal aastatel 1914-1920 Osmanite (Türgi) ja kurdide vägede poolt sunniviisiliselt ümber asustatud ja maha tapetud. Teadlased on määranud assüüria ohvrite arvuks 300 000-750 000.

Assüüria genotsiid toimus samas kontekstis ja samal ajal kui armeenlaste ja kreeklaste genotsiid. Kuid erinevalt neist ei ole assüüria genotsiidi ametlikult riiklikul või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud ning paljudes aruannetes käsitletakse assüüria genotsiidi kui osa suurematest sündmustest, mis on koondatud armeenia genotsiidi alla.

Kaart, millel on kujutatud armeenia (värvidega) ja kristlaste (varjunditega) elanikkond Osmanite idaprovintsides 1896. aastal. Piirkondades, kus kristliku elanikkonna osakaal oli suurem kui armeenlaste oma, koosnes mittearmeenia kristlik elanikkond suures osas assüürlastest (välja arvatud osmanite kreeklaste asustatud piirkondades). Assüürlased elasid peamiselt piirkonna lõuna- ja kaguosas.


40 kristlast sureb päevas, ütlevad assüüria põgenikud - The Syracuse Herald, 1915.


Washington Post ja teised lääneriikide juhtivad ajalehed kajastasid Assüüria genotsiidi selle toimumise ajal.


Artikkel The New York Times'ist, 27. märts 1915.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Assüüria genotsiid?

K: Kuidas nimetavad assüürlased seda?

K: Miks tapeti paljud neist maha?

K: Kellele kaotasid nad oma kodud ja vara?

K: Kui kaua neid taga kiusati?

K: Kas neil on tänapäeval veel oma rahvas?

K: Kuidas säilitavad need, kes ellu jäid, oma ühist ühtsust?

Otsing