Santiago provints (Dominikaani Vabariik) — pealinn, geograafia, Yaque del Norte

Provints on olnud oluline haldusterritoorium juba koloniaalajast alates. Kuna see oli oluline keskus, hõivasid selle pealinna loodepiirilt tulnud Prantsuse ja Haiti armeed.

See oli üks viiest algsest provintsist, mis loodi 1844. aasta esimese Dominikaani põhiseadusega; selle territoorium oli riigi loodeosa ja osa põhjarannikust (Puerto Plata), Monte Cristist ja Dajabónist läänes kuni Mocani idas. Moca sai 1854. aastal La Vega provintsi osaks.

Mitu provintsi loodi osaga selle algsest territooriumist: Puerto Plata 1865, Monte Cristi 1879, Dajabón 1938, Santiago Rodríguez 1950 ja viimasena Valverde 1959. aastal.

San José de las Matas on provintsi omavalitsus alates 1844. aastast; hiljem on loodud ka teisi omavalitsusi: Jánico aastal 1881, Tamboril aastal 1907, Bisonó aastal 1961, Licey al Medio aastal 1984, Villa González aastal 1991, Puñal aastal 2006 ja Sabana Iglesia aastal 2007.

Provintsi munitsipaalringkonnad loodi aastal:

• 1983 : Pedro García
• 1993 : Baitoa
• 1997 : La Canela
• 1998 : Juncalito ja El Rubio
• 2001 : San Francisco de Jacagua ja Palmar Arriba
• 2002 : El Limón
• 2003 : Hato del Yaque, Las Placetas ja La Cuesta
• 2004 : El Caimito
• 2005 : Las Palomas
• 2006 : Canca la Piedra, Guayabal ja Canabacoa

Santiago provints piirneb loodes Valverde provintsiga, põhjas Puerto Plataga, idas Espaillati ja La Vega provintsiga, lõunas San Juaniga ja läänes Santiago Rodrígueziga.

2010. aastal (viimane riiklik rahvaloendus) elas Santiago provintsis 963 422 inimest, neist 728 484 (75,6%) elas linnades. Rahvastikutihedus oli 343,3 inimest/km².

Selle elanikkond moodustab 10,2% riigi kogurahvastikust ja provints on 3. kohal (31-st ja riiklikust ringkonnast) kõige suurema rahvaarvuga provints.

2016. aasta seisuga^[update] on provintsi hinnanguline rahvaarv kokku 1 015 397 elanikku.

Provintsi suurim linn on Santiago de los Caballeros, selle pealinn või pealinn, kus elab (2010. aastal) 550 753 elanikku.

Santiago elanikkond koosneb mustanahalistest, segarahvastest ja valgetest.

Santiago provintsi kogupindala on 2806,3 km2² (1083,5 ruutmiili). Selle pindala moodustab 5,8% Dominikaani Vabariigi pindalast ja see on suuruselt kolmas provints (31-st koos riikliku ringkonnaga).

Provintsi pealinna Santiago de los Caballerose kõrgus merepinnast on 199 meetrit.

Santiago provints on jagatud kolmeks piirkonnaks: CordilleraSeptentrional ("põhjapoolne mäestik") põhjas, Yaque del Norte org keskel ja Cordillera Central ("keskne mäestik") lõunas.

Kogu provintsi põhjaosa läbib Cordillera Septentrional'i mäestik; selle mäestiku kõrgeim mägi, 1249 m kõrgune Pico Diego de Ocampo, asub selles provintsis, Puerto Plata provintsi piiril. See mäestik on kaetud vihmametsadega, sest seal sajab palju vihma; pasadatuuled (tuuled, mis tulevad kirdest, Atlandi ookeanist) toovad palju vett, mis langeb mägedele.

Cordillera Septentrionalist lõuna pool asub Yaque del Norte org; Santiago de los Caballerose linnast läänes on see väga kuiv org, sest pasadituuled ei saa üle Cordillera Septentrionali minna ja seetõttu ei saja üle oru piisavalt vihma. Kuid inimesed kasutavad siin Yaque del Norte jõe vett põllumajanduses.

Cordillera Central asub provintsi lõunapoolses osas. Siin, San Juani provintsi piiril, asuvad riigi, saare ja Kariibi mere kõrgeimad mäed: Pico Duarte, 3098 m, ja teised üle 3000 m kõrgused mäed. See mäestik on kaetud männimetsadega, välja arvatud jõgede lähedal, kus on vihmametsad.

Kõige tähtsam jõgi on Yaque del Norte, mis läbib provintsi esmalt lõunast põhja poole ja seejärel pöördub loodesse. Kõik teised provintsi jõed on Yaque del Norte lisajõed, välja arvatud Licey jõgi, mis tuleb Cordillera Septentrionalist ja voolab idas; Licey on Yuna jõe lisajõgi.

Kliima

Provintsi kliima on troopiline, enamiku aastast kuum, kuid mägedes on jahedam.

Provintsis on 9 omavalitsusüksust ja 16 omavalitsusüksust (M.D.).

Provintsi majandus põhineb põllumajandusel ja tööstusel; kuna rannik puudub, ei ole turism nii oluline kui riigi teistes osades.

See on riigi teine majanduskeskus pärast Suur-Santo Domingot (Distrito Nacional ja Santo Domingo provintsi). Seal on märkimisväärne kaubandus ja palju tööstusharusid, eriti tekstiili-, toidu- ja tsemenditööstus. Enamik neist tööstusharudest asub Santiago de los Caballeroses ja Tamborilis; Villa Bisonó linnas on oluline ka tubakatööstus.

Põllumajandus on provintsis väga oluline. Licey al Medios kasvatatakse kodulinde ja sigu. Veiseid kasvatatakse provintsi kesk- ja lääneosas.

Mägedes kasvatatakse kohvi, Licey al Medio's aedvilja ja maniokkasvatust ning provintsi lääneosas riisi, puuvilju ja köögivilju. Tubakat kasvatatakse kogu provintsi madalatel aladel, kuid parimaid tubakaliike kasvatatakse Bisonó ja Villa Gonzálezi linnade ümbruses.