Santiago provints (Dominikaani Vabariik) — pealinn, geograafia, Yaque del Norte
Koordinaadid: 19°28′48″N 70°41′24″W / 19.48000°N 70.69000°W / 19.48000; -70.69000
Santiago on Dominikaani provints riigi põhjaosas. Selle pealinn on Santiago de los Caballeros, mis on riigi suuruselt teine linn, ja provintsi nimi pärineb sellest linnast.
Provints asub Yaque del Norte oru idaosas ja provintsi läbib Yaque del Norte jõgi. Yaque del Norte org, mida nimetatakse ka Línea Noroeste ("Loodejoon"), on Cibao oru läänepoolne osa.
Geograafia
Santiago provints paikneb Dominikaani Vabariigi kesknorra loodeosas. Maastik on mitmekesine: oru põhjaosas ja lääneosas on madalamad, tugevalt kultuurmaaks kasutatavad viljapõllud, samas idas ja lõunas tõusevad eeslõigud ning osaliselt mägisemad alad. Provintsist voolab läbi oluline Yaque del Norte, mis on üks riigi pikimaid jõgesid ja varustab piirkonda veega ning niisutusvõimalustega.
Kliima ja loodus
Provintsi kliima on peamiselt troopiline, Cibao oruvöötme tõttu on aladel eristuv kuivem ja niiskem periood. Madalamates osades on ilm soojem ja sobiv põllumajanduseks; kõrgematel aladel on temperatuurid jahedamad ning loodus on rohelisem. Yaque del Norte oru pinnas on viljakas, mistõttu on piirkond üks riigi olulisemaid põllumajanduspiirkondi.
Majandus ja põllumajandus
- Põllumajandus: viljakas org toetab teraviljade, riisi, tubaka, köögiviljade ja teiste kultuuride kasvatamist. Irrigatsioon Yaque del Norte jõest on majanduse jaoks oluline.
- Tööstus ja töötlemine: provintsis asuvad töötlusettevõtted, tekstiili- ja toidutööstus ning tubakatööstuse taristu, eriti lähedal asuvas Santiago de los Caballeros linnas.
- Teenused ja kaubandus: suur linn Santiago toimib piirkondlikuna majandus- ja teeninduskeskusena, kus on finants-, haridus- ja kultuuriasutusi.
Haldus ja asulad
Santiago provints jaguneb mitmeks munitsipaalseks üksuseks ja asuladeks, millest suurim on provintsi pealinn Santiago de los Caballeros. Lisaks linnakeskusele on piirkonnas mitmeid väiksemaid linnu ja maapiirkondi, mis toetavad põllumajandust ning kohalikke tööstusharusid. Paljud munitsipaadid on suunatud nii tööstus- kui ka põllumajandustegevusele.
Kultuur ja ajalugu
Santiago de los Caballeros on oluliselt mõjutanud provintsi kultuurielu: seal asuvad mitmed muuseumid, ülikoolid ja kultuurikeskused. Linn on ajalooliselt olnud oluline ka poliitiliselt ja majanduslikult — sealt pärineb provintsi nimi ning see on olnud üheks riigi tähtsaks keskuseks.
Keskkonnaküsimused
Kiire linnastumine ja põllumajanduse intensiivistumine toovad kaasa väljakutseid, nagu veevarude haldamine ja mulla erosioon. Yaque del Norte jõe säilitamine ning vastutustundlik veekasutus on olulised provintsi jätkusuutliku arengu jaoks.
Kokkuvõte
Santiago provints on Dominikaani Vabariigi üks tähtsamaid piirkondi – geograafiliselt paigutub see Cibao oru loodeossa, kus Yaque del Norte jõe org loob viljaka maastiku. Provints ühendab tugeva põllumajandusliku baasiga linnaliku majanduse ja kultuurielu keskuse, mida kehastab pealinn Santiago de los Caballeros.
Ajalugu
Provints on olnud oluline haldusterritoorium juba koloniaalajast alates. Kuna see oli oluline keskus, hõivasid selle pealinna loodepiirilt tulnud Prantsuse ja Haiti armeed.
See oli üks viiest algsest provintsist, mis loodi 1844. aasta esimese Dominikaani põhiseadusega; selle territoorium oli riigi loodeosa ja osa põhjarannikust (Puerto Plata), Monte Cristist ja Dajabónist läänes kuni Mocani idas. Moca sai 1854. aastal La Vega provintsi osaks.
Mitu provintsi loodi osaga selle algsest territooriumist: Puerto Plata 1865, Monte Cristi 1879, Dajabón 1938, Santiago Rodríguez 1950 ja viimasena Valverde 1959. aastal.
San José de las Matas on provintsi omavalitsus alates 1844. aastast; hiljem on loodud ka teisi omavalitsusi: Jánico aastal 1881, Tamboril aastal 1907, Bisonó aastal 1961, Licey al Medio aastal 1984, Villa González aastal 1991, Puñal aastal 2006 ja Sabana Iglesia aastal 2007.
Provintsi munitsipaalringkonnad loodi aastal:
- 1983 : Pedro García
- 1993 : Baitoa
- 1997 : La Canela
- 1998 : Juncalito ja El Rubio
- 2001 : San Francisco de Jacagua ja Palmar Arriba
- 2002 : El Limón
- 2003 : Hato del Yaque, Las Placetas ja La Cuesta
- 2004 : El Caimito
- 2005 : Las Palomas
- 2006 : Canca la Piedra, Guayabal ja Canabacoa
Asukoht
Santiago provints piirneb loodes Valverde provintsiga, põhjas Puerto Plataga, idas Espaillati ja La Vega provintsiga, lõunas San Juaniga ja läänes Santiago Rodrígueziga.
· v · t · e Santiago provintsi (Dominikaani Vabariik) naaberpaigad | |||||||||
|
Rahvastik
2010. aastal (viimane riiklik rahvaloendus) elas Santiago provintsis 963 422 inimest, neist 728 484 (75,6%) elas linnades. Rahvastikutihedus oli 343,3 inimest/km².
Selle elanikkond moodustab 10,2% riigi kogurahvastikust ja provints on 3. kohal (31-st ja riiklikust ringkonnast) kõige suurema rahvaarvuga provints.
2016. aasta seisuga[update] on provintsi hinnanguline rahvaarv kokku 1 015 397 elanikku.
Provintsi suurim linn on Santiago de los Caballeros, selle pealinn või pealinn, kus elab (2010. aastal) 550 753 elanikku.
Santiago elanikkond koosneb mustanahalistest, segarahvastest ja valgetest.
Geograafia
Santiago provintsi kogupindala on 2806,3 km22 (1083,5 ruutmiili). Selle pindala moodustab 5,8% Dominikaani Vabariigi pindalast ja see on suuruselt kolmas provints (31-st koos riikliku ringkonnaga).
Provintsi pealinna Santiago de los Caballerose kõrgus merepinnast on 199 meetrit.
Santiago provints on jagatud kolmeks piirkonnaks: CordilleraSeptentrional ("põhjapoolne mäestik") põhjas, Yaque del Norte org keskel ja Cordillera Central ("keskne mäestik") lõunas.
Kogu provintsi põhjaosa läbib Cordillera Septentrional'i mäestik; selle mäestiku kõrgeim mägi, 1249 m kõrgune Pico Diego de Ocampo, asub selles provintsis, Puerto Plata provintsi piiril. See mäestik on kaetud vihmametsadega, sest seal sajab palju vihma; pasadatuuled (tuuled, mis tulevad kirdest, Atlandi ookeanist) toovad palju vett, mis langeb mägedele.
Cordillera Septentrionalist lõuna pool asub Yaque del Norte org; Santiago de los Caballerose linnast läänes on see väga kuiv org, sest pasadituuled ei saa üle Cordillera Septentrionali minna ja seetõttu ei saja üle oru piisavalt vihma. Kuid inimesed kasutavad siin Yaque del Norte jõe vett põllumajanduses.
Cordillera Central asub provintsi lõunapoolses osas. Siin, San Juani provintsi piiril, asuvad riigi, saare ja Kariibi mere kõrgeimad mäed: Pico Duarte, 3098 m, ja teised üle 3000 m kõrgused mäed. See mäestik on kaetud männimetsadega, välja arvatud jõgede lähedal, kus on vihmametsad.
Kõige tähtsam jõgi on Yaque del Norte, mis läbib provintsi esmalt lõunast põhja poole ja seejärel pöördub loodesse. Kõik teised provintsi jõed on Yaque del Norte lisajõed, välja arvatud Licey jõgi, mis tuleb Cordillera Septentrionalist ja voolab idas; Licey on Yuna jõe lisajõgi.
Kliima
Provintsi kliima on troopiline, enamiku aastast kuum, kuid mägedes on jahedam.
Omavalitsused
Provintsis on 9 omavalitsusüksust ja 16 omavalitsusüksust (M.D.).
Santiago provintsi haldusüksused | |||||
Omavalitsus | Munitsipaalringkonnad (kood) | Rahvastik | Piirkond | Tihedus | Kõrgus |
Santiago de los Caballeros (250101) | 591,985 | 165.0 | 3,587.8 | 199 | |
Pedro García (250102) | 4,006 | 52.6 | 76.2 | 454 | |
Baitoa (250103) | 11,778 | 42.9 | 274.5 | 248 | |
La Canela (250104) | 17,067 | 93.4 | 182.7 | 175 | |
San Francisco de Jacagua (250105) | 36,902 | 82.3 | 448.4 | 217 | |
Hato del Yaque (250106) | 29,524 | 38.0 | 776.9 | 176 | |
Santiago (250100) | 691,262 | 474.1 | 1,458.1 | ||
Bisonó (250201) | 42,092 | 92.6 | 454.6 | 129 | |
Bisonó (250200) | 42,092 | 92.6 | 454.6 | ||
Santo Tomás de Jánico (250301) | 7,672 | 125.7 | 61.0 | 417 | |
Juncalito (250302) | 4,215 | 178.1 | 23.7 | 895 | |
El Caimito (250303) | 5,106 | 99.4 | 51.4 | 370 | |
Jánico (250300) | 16,993 | 403.2 | 42.1 | ||
Licey al Medio (250401) | 13,147 | 14.7 | 894.4 | 199 | |
Las Palomas (250402) | 12,392 | 12.3 | 1,007.5 | 188 | |
Licey al Medio (250400) | 25,539 | 27.0 | 945.9 | ||
San José de las Matas (250501) | 23,850 | 675.1 | 35.3 | 541 | |
El Rubio (250502) | 7,201 | 584.6 | 12.3 | 503 | |
La Cuesta (250503) | 3,622 | 111.7 | 32.4 | 433 | |
Las Placetas (250504) | 3,955 | 147.5 | 26.8 | 832 | |
San José de las Matas (250500) | 38,628 | 1,518.8 | 25.4 | ||
Tamboril (250601) | 39,700 | 45.0 | 882.2 | 266 | |
Canca La Piedra (250602) | 11,995 | 25.6 | 468.6 | 270 | |
Tamboril (250600) | 51,695 | 70.6 | 732.2 | ||
Villa González (250701) | 27,304 | 56.0 | 487.6 | 164 | |
Palmar Arriba (250702) | 6,365 | 12.5 | 509.2 | 203 | |
El Limón (250703) | 3,680 | 32.3 | 113.9 | 399 | |
Villa González (250700) | 37,349 | 100.8 | 370.5 | ||
Puñal (250801) | 23,856 | 23.9 | 998.2 | 167 | |
Guayabal (250802) | 11,509 | 29.0 | 396.9 | 197 | |
Canabacoa (250803) | 11,151 | 7.8 | 1,429.6 | 191 | |
Puñal (250800) | 46,516 | 60.8 | 765.1 | ||
Sabana Iglesia (250901) | 13,348 | 58.3 | 229.0 | 252 | |
Sabana Iglesia (250900) | 13,348 | 58.3 | 229.0 | ||
Santiago (250000) | 963,422 | 2,806.2 | 343.3 |


Santiago provintsi haldusüksused
Majandus
Provintsi majandus põhineb põllumajandusel ja tööstusel; kuna rannik puudub, ei ole turism nii oluline kui riigi teistes osades.
See on riigi teine majanduskeskus pärast Suur-Santo Domingot (Distrito Nacional ja Santo Domingo provintsi). Seal on märkimisväärne kaubandus ja palju tööstusharusid, eriti tekstiili-, toidu- ja tsemenditööstus. Enamik neist tööstusharudest asub Santiago de los Caballeroses ja Tamborilis; Villa Bisonó linnas on oluline ka tubakatööstus.
Põllumajandus on provintsis väga oluline. Licey al Medios kasvatatakse kodulinde ja sigu. Veiseid kasvatatakse provintsi kesk- ja lääneosas.
Mägedes kasvatatakse kohvi, Licey al Medio's aedvilja ja maniokkasvatust ning provintsi lääneosas riisi, puuvilju ja köögivilju. Tubakat kasvatatakse kogu provintsi madalatel aladel, kuid parimaid tubakaliike kasvatatakse Bisonó ja Villa Gonzálezi linnade ümbruses.
Küsimused ja vastused
K: Millises provintsis asub Santiago?
V: Santiago on Dominikaani provints.
K: Kus asub Santiago?
V: Santiago asub riigi põhja-keskosas.
K: Milline on Santiago pealinn?
V: Santiago pealinn on Santiago de los Caballeros, mis on ühtlasi riigi suuruselt teine linn.
K: Milline jõgi läbib provintsi?
V: Provintsi läbib Yaque del Norte jõgi.
K: Millist orgu läbib Yaque del Norte jõgi?
V: Yaque del Norte jõgi voolab läbi Yaque del Norte oru, mida tuntakse ka Lيnea Noroeste ("Loodejoon") nime all.
K: Kuidas on see org seotud teise oruga? V: See org on osa Cibao orust.