Jahubanaan (plantain) — määratlus, kasutamine ja levik
Jahubanaan (plantain) on perekonda Musa kuuluv taim. Selle viljad on söödavad ja neid kasutatakse tavaliselt toiduvalmistamiseks. See erineb pehmest ja magusast banaanist (mida sageli nimetatakse magusaks banaaniks). Dessertbanaane imporditakse sagedamini Euroopa Liidu või Ameerika Ühendriikide riikidesse.
Teatud liikide nimetused näitavad sageli, kuidas neid kasutatakse: köögiplanaan, banaaniplanaan, õllebanaan, bocadillo-planaan (väike) jne. Kõik Musa perekonna liikmed on põliselanikud Kagu-Aasia troopilises piirkonnas, sealhulgas Malaisia saarestikus ja Põhja-Austraalias.
Plantainid on sageli kõvemad kui magustoidubanaanid; neis on ka vähem suhkrut. Magustoidubanaane süüakse sageli toorelt; jahubanaane tavaliselt keedetakse või töödeldakse muul viisil enne nende söömist. Aedviljad on troopilistes piirkondades põhitoiduks, mida koheldakse sarnaselt kartuliga. Neil on ka sarnane maitse.
Esmane kasvatus pärineb Kagu-Aasiast, teisendeid Lääne-Aafrikast. Plantaini kasvatatakse ka Ameerika Ühendriikide lõunaosas, Kariibi mere piirkonnas, Kesk-Ameerikas, Boliivias, Peruus, Ecuadoris, Kolumbias, Lõuna-Brasiilias, Kanaarisaartel, Madeiral, Egiptuses, Kamerunis, Nigeerias, Ugandas, Okinawas, Keralas ja Taiwanil. Põllumehed kasvatavad jahubanaane nii põhjas kui Põhja-Californias ja lõunas kui KwaZulu-Natalis.
Kirjeldus
Jahubanaan on rohttaim, millel puudub puitunud tüvi: ta näib puuna kasvavat tänu tihedatele leheraadadele. Viljad kasvavad kobaratena, iga kobara hulka võib kuuluda mitukümmend banaani. Plantaini viljaliha on tavaliselt tärkliserikkam ja kiulisem kui magusbanaanidel ning koore värvus võib varieeruda rohelisest kollaseni või pruunini sõltuvalt küpsusastmest ja sordist.
Kasutamine ja valmistamine
Jahubanaan on toiduvalmistamisel mitmekülgne: seda kasutatakse keedetult, aurutatult, praetult, röstitult, püree või küpsetatult. Noori rohelisi plantaine küpsetatakse tihti nagu köögivilja; läbiküpsenud, kollaseid ja pehmemaid eksemplare võib kasutada magusamates roogades. Plantainist valmistatakse nii pehmeid toite (nt püreed ja hautised) kui ka krõbedaid snäkke (nt praetud chipsid, fritters).
Sortid ja aretus
Plantainide hulgas on mitmeid sorte ja vorme, alates väiksematest tortillataolisest bocadillo-tüübist kuni suurte tööstuslike sortideni. Paljud kommertsist kasvatatavad plantainid on kloonilised ja kolmekarbonaalsed (triploidid), mis tähendab, et neid paljundatakse vegetatiivselt juurevõsude või pistikutega, mitte seemnetest.
Toitumine ja tervis
Jahubanaanid sisaldavad palju tärklist, kiudaineid, C-vitamiini, kaaliumi ja mõõdukas koguses B-vitamiine. Tänu kõrgele tärklisesisaldusele on nad süsivesikuterikas ja sobivad hästi energiaallikaks, eriti troopilistes piirkondades, kus need on põhiline toiduaine. Küpsetatud plantain võib olla kergemini seeditav kui toores rohelised viljad.
Kasvatus, korje ja säilitamine
Plantain kasvab kõige paremini troopilises ja subtroopilises kliimas, kus on piisavalt soojust ja veevaru. Kasvatamisel tuleb pöörata tähelepanu pinnase niiskusele, viljade tugitamisele kobardumise ajal ning haiguste ja kahjurite ennetamisele. Jahubanaanid koristatakse tavaliselt enne täielikku küpsemist, sest pärast korjet jätkub küpsemine ka toatemperatuuril. Rohelisi vilju saab säilitada ja transportida kauem kui pehmeid magusaid banaane.
Põllumajanduslikud ja kultuurilised aspektid
Paljudes Aafrika, Kariibi mere ja Kesk- ning Lõuna-Ameerika piirkondades on plantain oluline toidukultuur, mis toetab kohalikke majandusi ja toidujulgeolekut. Samuti on plantain oluline kultuuritoit, mida tehakse traditsioonilisi roogasid ja pidulikke toite. Tööstuslikul tasandil mõjutavad tootmist turgude nõudlus, transportimisvõimekus ning haigus- ja kahjuririskid.
Oluline on märkida, et hoolitsus kasvukoha ja sortide valiku eest aitab parandada saagikust ning vähendada kahjustusi, mis võivad tekkida näiteks fungaalsete haiguste või putukate tõttu. Samuti võimaldavad tänapäevased säilitustehnikad ja töötlemismeetodid viia plantainide tooted kaugetele turgudele.
Muude osade kui vilja kasutamine
Taimede lilled
Iga pseudotüvi õitseb ainult üks kord. Kõik õied kasvavad selle võrse lõpus suure kimpuna, mis koosneb mitmest üksikute sõrmedega käest (viljad). Ainult esimesed käed saavad viljadeks. Vietnamis kasutatakse kobara lõpus asuvat noort isasõitja õit salati valmistamiseks. Laoses süüakse hariliku keele õisi sageli toorelt; neid lisatakse spetsiaalsesse suppi. Keralas valmistatakse kobara otsast Thoran (malajala keeles nimetatakse seda "Koompu" ja tamili keeles Vazhaipoo). Selle kohta öeldakse, et see on väga tervislik. Seda võib praadida või keeta.
Taimede lehed
Ploomilehti kasutatakse nagu taldrikuid mitmetes roogades, sealhulgas Venezuelast pärit Hallaca või Lõuna-India Thali. Lõuna-Indias serveeritakse sööki traditsiooniliselt jahubanepi lehtedel. Erinevate toidukordade asend lehel on oluline ka hinduistlike rituaalide puhul.
Ploomilehed lisavad sageli toidule aroomi. India osariigis Keralas valmistatakse plantaini lehtedest toitu nimega "Ada". Keralas kasutatakse ka "Karimeen Pollichathu" valmistamisel.
Lehed on Venezuelas tavaliselt kergesti leitavad. Neid müüakse toidupoodides ja neid saab osta sealsetel vabaõhuturgudel. Lehed võivad olla väga suured, üle 2 m pikkused. Neid kasutatakse ka söögiisu ergutamiseks, sest neil on iseloomulik lõhn, kui neile kuuma toidu peale panna.
Nicaraguas kasutatakse lehti erinevate toiduainete, näiteks Nacatamales, Vigoron ja Vaho, pakkimiseks. Peruus kasutatakse neid sageli kuulsa tamale'i (Tamale) pakkimiseks. Hondurases, Costa Ricas, Panamas ja Colombias kasutatakse neid tavaliselt tamale'i mähkimiseks enne küpsetamist ja küpsetamise ajal ning neid võib kasutada mis tahes maitsestatud liha mähkimiseks küpsetamise ajal, et säilitada maitse. Dominikaani Vabariigis on plantain peamine toiduallikas, mida kasutatakse sama palju, kui mitte rohkem kui riisi. Mangu ja Sancocho on kaks rooga, mille puhul on jahubanaan väga oluline.
Lehed kuivatatakse ja neid kasutatakse ka maisitaina mähkimiseks enne selle keetmist, et valmistada Fanti kenkey, peene ghaani roogi, mida süüakse koos pipra, sibula, tomati ja kalaga.
Taimede võrsumine
Taimede viljad kasvavad ainult üks kord. Pärast viljade korjamist võib jahubanepa taime lõigata ja kihid koorida (nagu sibulal), et saada silindrikujuline pehme võrsuke. Seda võib tükeldada ja esmalt aurutada, seejärel praadida masalapulbriga, et valmistada suurepärast rooga. Seda rooga nimetatakse assami keeles Posola ja see on assami köögi eriline osa.


Musa x paradisiaca lill


Lõuna-India lõunasöök, mida serveeritakse plantaini lehtedel. Vt Pildil pikemad kirjeldused.
Küsimused ja vastused
K: Mis on plantain?
V: Aed-liivatee on taim perekonnast Musa. Tema viljad on söödavad ja neid kasutatakse tavaliselt toiduvalmistamiseks, mis erineb pehmest ja magusast banaanist (mida sageli nimetatakse magusaks banaaniks).
K: Kust sai alguse jahubanaanide esmane kasvatamine?
V: A: Aedviljade esmane kasvatamine sai alguse Kagu-Aasiast.
K: Kuidas on teatud taimeliigid saanud oma nime?
V: Teatavad taimeliigid saavad oma nimed selle järgi, kuidas neid kasutatakse; näiteks köögiplanaan, banaaniplanaan, õllebanaan, bocadillo-planaan (väike) jne.
K: Kas dessertbanaane süüakse tavaliselt toorelt või keedetud kujul?
V: Magustoidubanaane süüakse tavaliselt toorelt, samal ajal kui jahubanaane tavaliselt keedetakse või töödeldakse muul viisil enne söömist.
K: Millistes piirkondades kasvatatakse jahubanaane?
V: Plantainsi kasvatatakse Ameerika Ühendriikide lõunaosas, Kariibi mere piirkonnas, Kesk-Ameerikas, Boliivias, Peruus, Ecuadoris, Kolumbias, Lõuna-Brasiilias, Kanaari saartel, Madeiral, Egiptuses, Kamerunis, Nigeerias, Ugandas, Okinawas, Keralas ja Taiwanil.
K: Kuidas maitseb plantain võrreldes kartuliga?
V: Taimede maitse on sarnane kartuliga.
K: Kui kaugele põhja poole saavad põllumehed kasvatada plantaane ?
V: Põllumajandustootjad võivad kasvatada jahubanepi nii kaugel põhjas kui Põhja-Californias ja nii kaugel lõunas kui KwaZulu-Natalis.