Okinawa prefektuur (沖縄県, Okinawa-ken, Okinawan: Uchinaa-ken) on traditsiooniliselt Jaapani Kyūshū piirkonnas asuv prefektuur. Okinawa prefektuur koosneb saartest, mis asuvad Kyushu saarest edelas. Hiljutised valitsuse ettepanekud tunnustavad prefektuuri omaette piirkonnana.
Pealinn on Naha, mis asub Okinawa saarel.
Asukoht ja saarestik
Okinawa prefektuur moodustab edela‑Jaapanis paikneva Ryūkyū saarestiku lõunaosa. Prefektuurisse kuulub umbes 150–160 saart, sealhulgas suurim ja halduskeskus Okinawa Hontō (tuntud ka lihtsalt kui Okinawa saar) ning mitmed väiksemad saarerühmad nagu Miyako, Yaeyama ja Kerama. Saared on valdavalt subtroopilise kliimaga, millele iseloomulikud on kuumad suved, leebed talved ja rikkalik mereelu koos korallrahudega.
Ajalugu
Saartel kujunes ajalooliselt eraldiseisev Ryūkyū kuningriik, mis 15.–19. sajandil arendas tihedaid kaubandussuhteid Hiina ja teiste Aasia maadega. 1609. aastal alistas Satsuma klann osa saarestikust ja 19. sajandi lõpus liideti Ryūkyū alalised osad Meiji‑valitsuse ajal otseselt Jaapaniga — ametlikult moodustati Okinawa prefektuur 1879. aastal. 20. sajandi keskpaigas sai saarte ajaloos võtmetähtsusega sündmuseks Lahing Okinawal 1945. aastal, mis jättis sügava jälje nii kohalikule elanikkonnale kui infrastruktuurile. Pärast Teist maailmasõda oli Okinawa pikka aega Ameerika Ühendriikide kontrolli all ja alles 1972. aastal loovutati prefektuur taas Jaapanile (Okinawa reversion). Tänapäeval mõjutavad saarte poliitikat ja ühiskonda endiselt nii sõjaajalugu kui ka jätkuv USA sõjaväe kohalolek.
Kultuur ja keel
Okinawa kultuur erineb mitmeti mandri‑Jaapanist. Traditsioonilised muusika‑ ja tantsuvormid, nagu eisa, ning muusikariist sanshin on tugevalt esile tõstetud. Kohalikud keelevariandid ehk Ryūkyū keeled (nt Uchinaaguchi) on tihti Jaapani standardkeelest erinevad ja paljud neist on UNESCO poolt hinnatud ohustatud keelena. Kohalik köök — näiteks goya champuru (bitter melon praad), rafute (sealiha hautis) ja erinevad mereannitoidud — peegeldab saarte merendustraditsioone ja troopiliste tingimuste mõju.
Pealinn Naha
Naha on prefektuuri poliitiline ja majanduslik keskus. Naha tuntud paigad on Shuri loss (Shurijo), mis oli kunagi Ryūkyū kuningriigi valitsejate residents, ning Kokusai-dori — rahvusvaheline tänav, kus on palju poode, restorane ja turismiobjekte. Shuri loss kannatas ajaloo jooksul mitme põlengu ja rikke all; rekonstrueerimine ja säilitustööd on olnud olulised kultuuripärandi kaitseks.
Majandus ja turism
Okinawa majandus toetub tugevalt turismile — saared on populaarsed randade, sukeldumise ja korallide vaatlemise tõttu. Lisaks on olulised kalandus, põllumajandus (nt suhkrunõgised, ananassid) ja teenindussektor. Viimastel aastakümnetel on arendatud ka infrastruktuuri (lennujaamad, sadamad, hotellid) välis‑ ja sise‑ühenduste parandamiseks. Samas tekitavad suured turistide‑ ja sõjaväebaaside kontsentratsioonid kohalikele kogukondadele ja keskkonnale kahtlusi ja pingeid.
Keskkond ja loodus
Okinawa saartel on rikkalik bioloogiline mitmekesisus ja mitmeid endeemilisi liike. Tuntud näited on Okinawa röövlind (Okinawa rail) ja Iriomote tiigerkass‑tüüpi metsloomad Iriomote saarel. Korallrahud ja mereökosüsteemid on eriti tundlikud kliimamuutuste, mereveetemperatuuri tõusu ja inimtegevuse mõjude suhtes — korallide pleegitamine on tõsine probleem.
Transport ja sõjaväebaasid
Naha rahvusvaheline lennujaam ühendab prefektuuri mandri‑Jaapani ja rahvusvaheliste sihtkohtadega, ning saarte vahel liiguvad regulaarsed reisilaevad ja kiirpaat. Samas on oluline ühiskondlik‑poliitiline teema USA sõjaväe baaside olemasolu, mis on kontsentreeritud suuresti Okinawa Hontō lõuna‑osas. Baaside kohalolek mõjutab nii kohalikku ruumikasutust kui keskkonda ja poliitilist diskursust, ning teema on sageli avaliku debati keskmes.
Rahvastik ja haldus
Okinawa prefektuuri rahvaarv on ligikaudu 1,4–1,5 miljonit inimest (sõltuvalt viimasest loendist). Prefektuur jaguneb mitmeks omavalitsusüksuseks — linnadeks, valladeks ja küladeks — ning prefektuuri administratiivne keskus asub Nahas. Demograafilised eripärad, nagu suhteliselt noorem elanikkond ja pikk eluiga mõnes piirkonnas (osa Okinawast on tuntud kui “Blue Zone”), on uurimuse ja poliitikate tähelepanu all.
Väljavaade ja väljakutsed: Okinawa jätkab arengut olulise turismikeskusena, säilitades samal ajal oma eripärast kultuuri ja loodust. Peamised väljakutsed on keskkonnakaitse, jätkusuutlik turismi planeerimine, kohalike kogukondade huvide ning sõjaväe kohaloleku konfliktide tasakaalustamine ja kultuuripärandi hoidmisesse investeerimine.