Musa perekond – banaanide ja jahubanaanide liigid, bioloogia ja kasutus
Musa on üks kahest või kolmest perekonna Musaceae perekonnast; sinna kuuluvad ka banaanid ja jahubanaanid. On teada umbes 70 Musa liiki, millel on mitmesuguseid kasutusviise. Enamik liike on pärit Kagu-Aasiast, Lõuna-Hiinast, Austraalia lähistelt saareriikidest ja Vaikse ookeani piirkonnast; mõned liigid on levinud ka Madagaskaril ja Aafrikas. Kaubanduslikud söögibanaanid, mida me supermarketist tunneme, on tavaliselt hübriidid (peamiselt pärinedes M. acuminata ja M. balbisiana liikidest) ning on tihti triploidid ja seemneteta.
Morfoloogia
Paljud banaanid ja jahubanaanid kasvavad nii kõrgeks kui puud, kuid nad ei ole puidulised. Nende näiline "tüvi" koosneb tohutute lehevarte alustest ehk varreümbristest, mis moodustavad tiheda klastrina. Seetõttu on nad tehniliselt hiiglaslikud rohttaimed. Lehed on suured, pikad ja õhukesed ning võivad kergesti rebeneda tuule mõjul. Banaanitaime õisik on suur ja rippuv; õied järjestuvad stigmadena ja arenevad viljadeks (banaanid on botaaniliselt marjad).
Bioloogia ja paljunemine
Paljud metsikud Musa liigid paljunevad seemnetega, kuid kultiveeritud söögibanaanid on tihti seemneteta või sisaldavad väga vähe kõvaid seemneid, sest viljad on parthenokarpsed (arenenud ilma viljastamiseta). Kultuurtaimed paljunevad sageli vegetatiivselt potentsiaalsete võsude (suckerite) või kuni maapinnase all paiknevate võrsete kaudu, mis tagab geneetiliselt identse järgluse. Banaanitaimed on varjulembesed kuni poolvarjulised, vajavad soojust, piisavalt niiskust ja rikkaid, hea äravooluga muldi ning kasvavad kiirelt soodsates tingimustes.
Kasutus ja majanduslik tähtsus
Banaanide toiduline väärtus: söögibanaanid (magusküpsed banaanid) tarbitakse värskelt, küpsetatult või töödeldult; jahubanaanid (plantainid) on tärkliserikkad ja neid kasutatakse peamiselt kuumtöödeldult toiduainetena (keedetult, praetult, küpsetatult). Lisaks toidule kasutatakse Musa liike:
- kiudude (näiteks köiepaber, kanga kiud) tootmiseks;
- loomade söödaks ja lageraiete varjutamiseks;
- tööriistade, kodutarvete ning käsitöö valmistamiseks (lehtede ja varte kasutamine);
- aianduses dekoratiivtaimedena ja tuulekaitseks.
Kultuur ja kasvatamine
Banaane kasvatatakse troopikas ja subtroopikas laialdaselt kommertskultuurina ja koduaedades. Oluline on päikeseline kasvukoht, küllaldane niiskus ja hea väetamine, sest taimed on toitainetega väga nõudlikud. Mitmetes piirkondades kasutatakse banaani perekonna sorte põllumajanduslikes seganudades, et tagada mitmekesisus ja varase saagi võimalus. Looduskeskkonda reostav intensiivne mono-kultuur ja vähene geneetiline mitmekesisus on aga teinud kultuurbanaanid haavatavaks haiguste ja kahjurite suhtes.
Kahjurid, haigused ja kaitse
Tuntumad probleemid on näiteks Panama tõbi (Fusarium wilt), mille põhjustajaks on Fusarium seen, ning lehemustumine (Black Sigatoka), samuti nematoodid ja putukakahjurid. Need haigused võivad põhjustada suurte saagikahjumite ja kultuuride hävimise, eriti kui kasvatatakse ühte sortimenti. Paljud metsikud Musa liigid on ohustatud elupaikade kadu, invasiivsete liikide leviku ja geneetilise segunemise tõttu. Liikide säilitamiseks tehakse botaanikaaiasid, geneetilisi pankasid ja looduskaitseprogramme.
Ökoloogilised seosed
Musa liike kasutavad toidutaimedena mõnede liblikaliste liikide, sealhulgas hiidleopardi ja teiste Hypercompe liikide, sealhulgas H. albescens (registreeritud ainult Musa peal), H. eridanus ja H. icasia, vastsed. Lisaks on banaanipuud olulised mitmete putukate, linnuliikide ja väiksemate imetajate toitumisahelas ning puuviljad aitavad seemnete ja orgaanilise aine liikumist ökosüsteemis.
Kokkuvõttes on Musa perekond nii majanduslikult kui ökoloogiliselt tähtis: see hõlmab nii metsikuid liike, mis annavad väärtuslikku geneetilist mitmekesisust, kui ka ülemaailmseid kultursorte, mis toitavad miljoneid inimesi. Säilitamine, haiguste tõrje ning geneetiline uurimine on edasise jätkusuutliku kasvatuse tagamiseks olulised.
