Mürmidonid — Kreeka mütoloogia sõdalased, keda juhtis Achilleus
Mürmidoonid (kreeka keeles Μυρμιδόνες, Myrmidones) olid Kreeka mütoloogia legendaarne rahvas. Nad olid pärit Tessaalia piirkonnast ja arvatakse, et nad olid Kreeka kõige ägedamad ja tugevamad sõdalased; Trooja sõja ajal juhtis neid Achilleus, nagu on kirjeldatud Homerose "Iliases". Kreeka müüdi kohaselt lõi Zeus nad sipelgate kolooniast, millest tuleneb ka nende nimi - kreeka keeles myrmex (μύρμηξ), mis tähendab "sipelgas".
Vanimad allikad annavad kaks peamist selgitust mürmidoonide päritolu kohta. Üks tuntud versioon seob neid Aegina saare ja kuningas Aeacuse nimega: Aeacus palus jumalatel oma rahvast suurendada ning Zeus muutis sipelgad inimesteks, kes said nimemüürmidoonidena tuntuks. Teises traditsioonis peeti mürmidoone Tessaalia või muude Kreeka alade sõjameesteks, kelle nimi võis tuleneda kas sipelgaile sarnanevast korrapärastest omadustest või muistsetest sotsiaalsetest nähtustest.
Trooja sõjas on nad kirjeldatud kui Achilleuse truud ja distsiplineeritud kaaslased, kes moodustasid tema väe tuumiku. Homerose Ilias toob esile nende oskuse lahingus ja lojaalsuse oma juhile. Pärast Achilleuse surma juhatasid mürmidoone mõnes versioonis tema pojapoeg või järgija, näiteks Neoptolemos (ka Pyrrhos).
Mütoloogia kõrval on ka filoloogilised ja ajaloolised tõlgendused: sõna mürmidon (inglise myrmidon jt keeltes) on hakanud tähendama "täiesti kuulekat või sõna kuulavat järgijat" — sageli negatiivse varjundiga. Mõned ajaloolased on püüdnud siduda mütoloogilisi kirjeldusi tõsisemate muistsete hõimude ja sõjaliste rühmitustega, kuid konkreetne ajalooline tõestus jääb üldjuhul puudulikuks.
Mürmidoonide legendi tähtsus seisneb nii nende rollis Homerose eeposes kui ka selles, kuidas vanad lood seletavad kohanimede, rahvaste ja käitumuslike stereotüüpide päritolu. Nad on püsiv osa Kreeka mütoloogia pantheonist — kujutledes korraga nii vägeva sõjaväe kui ka mütoloogilise transformatsiooni tulemit.
