Samaná laht (Dominikaani Vabariik) — geograafia, loodus ja vaalade vaatlus

Avasta Samaná laht (Dominikaani Vabariik): geograafia, rikkalik loodus, Los Haitises, Levantado Cay ja hingematvad vaalade vaatlusvõimalused talvel ja kevadel.

Samaná laht (hispaania keeles Bahía de Samaná) on suur laht Dominikaani Vabariigi kirdeosas, Samaná poolsaarest lõuna pool. Christoph Kolumbus andis lahele nime "Golfo de las Flechas" (Noolede laht). Laht on piirkonna mainekas maastiku- ja looduskaitseobjekt ning oluline nii kohalikule elule kui ka turismile.

Geograafia

Laht on ligikaudu 65 km (40 mi) ida–läänesuunas ja 25 km (16 mi) põhja–lõunasuunas. Lahte suubub Yuna jõgi, mis on üks Hispaniola saare tähtsamaid jõgesid ning toob lahte suure hulga setet ja magevett. Teised lahe suubuvad jõed on Barracote ja Yabón.

Laht on suhteliselt madal ja kirdeosas sügavus suureneb sujuvalt ning rannik on vaheldusrikas: liivarannad, mangroovid ja karstilised kaljud. Lahte iseloomustavad mitmed väikesaared ja lahtesopid, mis annavad piirkonnale omapärase laiaskaalalise rannikujoone.

Loodus ja elustik

Lahes ja selle ümbruses leidub rikas elustik. Paljudel väikesaartel ja ranniku aladel on tihedad mangroovimetsad, mis toimivad elupaigana mitmele kalaliigile, molluskitele ja lindudele ning on olulised ka ranniku erosiooni pidurdamisel.

Lahe lähedal asuv Rahvuspark Los Haitises on tuntud oma karstiliste kaljude (mogotes), koobaste ja savannide poolest. Parki iseloomustavad samuti arvukad taime- ja loomaliigid, sealhulgas rändlinnud, roomajad ja mitmed kõrbetaolised ning niiskemad kasvukooslused. Paljud koobastes leiduvad kujutised ja arheoloogilised leiud viitavad Taino põliste elanike kultuurilistele jälgedele.

Lahes elavaid imetajaid esindavad sageli delfiinid, kes on lahes enamiku aastast tavalised. Mereelu hulka kuuluvad ka arvukad kalaliigid, korallid ja meretaimed, mida kasutatakse mitmete kalastamisviisidega – nii käsitsi kui ka väiksemahulise kommertskalapüügina.

Vaalade vaatlus

Samaná laht on kuulus eelkõige kühmnokkvaalade (Megaptera novaeangliae) talvise/varakevadise kogunemise poolest. Need vaalad rändavad külmema vee toidurikkastest aladest suveks kõrgematele laiustele ning talveks/varakevadel tulevad soojematesse vetesse pesema, paarituma ja poegi sünnitama. Vaalade vaatlushooaeg on tavaliselt jaanuarist märtsini, kuid hooaja algus ja lõpp võivad aastati varieeruda.

Vaalade vaatlus on oluline majanduslik tegevus Samaná provintsis: paljud väikeettevõtted ja tour-operatorid pakuvad paadiuurimisi, vaatlusreise ja harivaid ekskursioone, mis keskenduvad vaalade bioloogiale ja nende kaitsele. Korraldatud vaalavaatlus järgib sageli reegleid, et vältida loomade häirimist — näiteks hoitakse paadist ja kehade liikumisest turvalist otsest kaugust.

Turism ja ligipääs

Lahe ja ümbruse peamised turismiobjektid on:

• Cayo Levantado (hispaania keeles Cayo Levantado) — väike, populaarne saar liivarandade ja ujumisvõimalustega, kus asub ka hotell.
• Los Haitises — rahvuspark, kuhu tehakse laevaekskursioone koobaste, mangroovide ja linnuvaatluse vaatamiseks.
• Vaalade vaatlus — hooajalised paadireisid, mille käigus nähakse tihti kühmnokkvaalasid ja delfiine.

Ligipääs Samaná lahele on võimalik nii maanteelt kui meritsi. Valdkonnas on arenenum turismitaristu: hotellid, väiksemad külalistemajad ja laevaekskursioonide pakkujad. Lähedal asub Samaná El Catey rahvusvaheline lennujaam, mis võimaldab otseühendusi mõne rahvusvahelise lennuga; samuti saab piirkonda sõita maismaateed piki rannikuteed pealinnast Santo Domingost.

Ajalugu ja kultuur

Lahe ajalugu on mitmekesine. Enne Euroopa saabumist elasid piirkonnas Taino põlisrahvad. 15. sajandil märkis Kolumbus lahe oma kaartidele ja nimetas selle "Golfo de las Flechas". 17.–19. sajandil külastasid piirkonda sageli piraadid. 19. sajandil tekkis Samaná lahe osaks laiemale geopoliitilistele huvidele: nii Prantsusmaa, Inglismaa kui ka Ameerika Ühendriigid olid huvitatud piirkonna kontrollimisest Kariibi mere strateegilise asukoha tõttu.

Olulisemad linnad lahe ümber on Santa Bárbara de Samaná ja Sánchez põhjas, Samaná provintsis, ning Sabana de la Mar lõunas, Hato Mayori provintsis. Sánchez oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Dominikaani Vabariigi tähtsaim rahvusvaheline sadam, mis hakkas kaubanduses ja rändes olulist rolli mängima.

Kaitse, säästev areng ja keskkonnaprobleemid

Kuigi Samaná laht on loodusrikas, seisab piirkond silmitsi mitmete keskkonnaprobleemidega: rannaäärne areng, reostus, ülekalapüük ja liigsete turistide mõju mangroovidele ning korallidele. Rahvusparkide ja kohalike algatuste kaudu on võetud meetmeid loodusväärtuste kaitseks ja säästva turismi edendamiseks.

Mitmed organisatsioonid ja kohaliku omavalitsuse programmid töötavad koos, et kehtestada piiranguid paadilähedasele vaalakäitumisele, reguleerida kalapüüki ja toetada mangroovi taastamist. Väljasõidud ja giididega ekskursioonid pakuvad ka harivat teavet, mis aitab tõsta teadlikkust ning toetada kohalikke kogukondi läbi loodusturismi.

Kokkuvõte

Samaná laht on geograafiliselt ja bioloogiliselt oluline piirkond Dominikaani Vabariigis: laht pakub elupaika mitmele liigile, on populaarsed turismi- ja vaatluspiirkonnad ning omab rikkalikku ajalugu. Võrreldes teiste Kariibi mere paikadega eristub Samaná laht just kühmnokkvaalade talviste kogunemiste, Los Haitisesi rahvuspargi ning mitmekesise ranniku ja väikesaarte komplektiga. Säilitamine ja vastutustundlik kasutamine on kohalikule majandusele ning globaalsele looduskaitsele ühtviisi tähtsad.

Küsimused ja vastused

K: Kuidas nimetatakse lahte hispaania keeles?

K: Kes andis lahele selle algse nime?

K: Kui suur on Samaná laht?

K: Millised jõed suubuvad Samaná lahte?

K: Kas lahes on saari?

K: Kas vaalade vaatlemine on oluline tegevusala Samaná lahe ümbruses?

K: Millised linnad asuvad Samaná lahe ümbruses?

Otsing