Samarkand — Usbekistani UNESCO maailmapärand, siiditee ja Timuri pealinn

Avasta Samarkand — Usbekistani UNESCO maailmapärand, siiditee ristumispunkt ja Timuri pealinn: Gur-e Amir, Registan ja Bibi-Khanym kutsuvad ajarännule.

Samarkand on kuulus linn. See on Usbekistani suuruselt teine linn ja Samarkandi provintsi pealinn.

Linn asub Hiina ja lääne vahelisel vanal siiditeel ning on islami teadlaste keskus. 14. sajandil sai sellest Timuri (Tamerlani) impeeriumi pealinn ja seal asub tema mausoleum, Gur-e Amir. Bibi-Khanymi mošee on endiselt üks linna kuulsamaid vaatamisväärsusi. Registan oli linna iidne keskus.

2001. aastal lisas UNESCO 2750 aasta vanuse linna oma maailmapärandi nimekirja kui Samarkand - Kultuuride ristteed.

Ajalugu ja tähtsus

Samarkandi ajalugu ulatub aastatuhandete taha: see on olnud oluline kaubanduskeskus siiditee ääres ja koht, kus ida- ja läänekultuurid kohtusid. Timuri (Tamerlani) valitsusajal 14.–15. sajandil sai linn õitsengu keskuseks — ehitati suurejoonelisi paleesid, mošeesid, mausoleume ja madrasasid, mis kujundasid piirkonna kunstilist ja arhitektuurilist ilmet.

Peamised vaatamisväärsused

• Registan – suur ja muljetavaldav kompleks, mille avalikku väljakut ääristavad kolm kaunist madrasat: Ulugbek, Sher-Dor ja Tillya-Kori.
• Gur-e Amir – Timuri dünastia mausoleum, tuntud oma siniste plaatide ja peene sisekujunduse poolest.
• Bibi-Khanym – suurejooneline mošee, mille varemed ja restaureeritud osad annavad aimu algsest hiilgusest.
• Shah-i-Zinda – kalmistuala ja pühapaik, kus on rida kaunilt kaunistatud haudu ja nekrpoole, sageli nimetatud "elavate tänavaks".
• Ulugh Begi observatoorium – 15. sajandi astronoomiline uurimiskeskus, mille jäänused tähistavad keskaja teaduslikku pärandit.
• Afrosiyobi arheoloogiamuuseum – eksponaadid vana linna varemetest ja siiditeega seotud leidudest.
• Siab Bazaar – elav turg, kus saab proovida kohalikke toite (sh kuulus plov), osta vürtse, puuvilju ja käsitööd.

Kultuur ja käsitöö

Samarkand on tuntud oma siniste plaadi- ja mosaiigitööde, tikandite (suzani), ikati-kangaste ja siidi poolest. Linna arhitektuuris domineerivad kompleksid, kus kasutatakse glasuuritud tähte- ja torniga kaunistusi ning rikkalikku ornamentikat.

Külastamise praktiline info

Parim aeg külastamiseks on kevad ja sügis, kui ilm on leebe. Suved võivad olla väga kuumad. Samarkand on hästi ühendatud Tashkentiga nii rongi (nt kiire rong Afrosiyob) kui lennuga; samuti on head ühendused Buhhaaraga ja teiste kesk-Aasia linnadega. Linn on tänapäeval elav keskus, kus ajaloolised paigad asuvad koos kaasaegse linnaelu ja turgudega.

Miks külastada?

Samarkand pakub erakordset segu ajaloolisest pärandist, arhitektuurilisest hiilgusest ja siiditee romantikast. See on paik, kus saab näha keskaegset teadust ja kunstilist meisterlikkust ning kogeda kohaliku köögi ja käsitöö rikkust.

Ajalugu

Samarkand on üks maailma vanimaid asustatud linnu, mis on õitsenud tänu oma asukohale Hiina ja Vahemere vahelise kaubatee (Siiditee) ääres. Aeg-ajalt on Samarkand olnud üks Kesk-Aasia suurimaid linnu.

Umbes 700 eKr pärslaste poolt rajatud Samarkand on olnud üks Pärsia tsivilisatsiooni peamisi keskusi juba varakult. Maracanda oli selle vanakreeka nimi Aleksander Suur vallutas linna 329. aastal eKr.

Keskaegne ajalugu

8. sajandi alguses sattus Samarkand araablaste kontrolli alla. Abbassiidide valitsemise ajal õppisid legendi kohaselt 751. aastal kaks hiina vangi paberi valmistamise saladust. Selle tulemusel asutati Samarkandis islamimaailma esimene paberivabrik. Seejärel levis see leiutis ülejäänud islamimaailma ja sealt edasi Euroopasse.

Samarkandi rüüstasid mongolid Tšingis-khaani juhtimisel 1220. aastal. Mõned inimesed jäid ellu, kuid hiljem kannatas Samarkand veel vähemalt ühe mongolite rünnaku all. Linnal kulus mitu aastakümmet, et neist katastroofidest taastuda. Marco Polo teoses "Marco Polo reisid", kus Polo kirjutab oma teekonnast mööda Siiditeed, kirjeldatakse Samarkandit kui "väga suurt ja suurepärast linna...". Ta kirjutab ka kristlikust kirikust Samarkandis, mis jäi imekombel püsti pärast seda, kui osa selle keskmisest tugisambast oli eemaldatud.

1370. aastal otsustas Timur Lame ehk Tamerlan teha Samarkandist oma Indiast Türgini ulatuva impeeriumi pealinna. Järgmise 35 aasta jooksul ehitas ta uue linna ja asustas selle käsitööliste ja käsitööliste abil kõigist tema poolt vallutatud kohtadest. Timur saavutas kunstide patroonina maine ja Samarkandi rahvaarv kasvas umbes 150 000 elanikuni.

Kaasaegne ajalugu

1499. aastal võtsid usbeki türklased Samarkandi kontrolli alla. Nad viisid pealinna Buharasse ja Samarkand läks allakäiku. Linn läks 1868. aastal Vene võimu alla. Vene linnaosa ehitati pärast seda, suures osas vanast linnast lääne poole.

Hiljem sai linnast Vene Turkestani Samarkandi oblasti pealinn ja selle tähtsus kasvas veelgi, kui 1888. aastal jõudis sinna Kaspia-tagune raudtee. 1925. aastal sai linnast Usbekistani NSV pealinn, enne kui see 1930. aastal Taškenti poolt asendatud sai.

Kesklinn koos Bibi Khanymi mošeega

Otsing