Tšingis-khaan (Temüjin, u.1167–1227) — Mongoli impeeriumi rajaja

Tšingis-khaan (Temüjin, u. 1167 – 18. august 1227) oli mongoli valitseja, kes ühendas hajali elavad mongoli hõimud ja rajas suure impeeriumi, mis laienes kiiresti Aasia suurematele aladele. Tema juhtimisel tekkis 13. sajandi alguses üks ajaloos suurimaid ja mõjukamaid sõjalisi jõude, mis vallutas mitmeid riike ja dünastiaid, sealhulgas Jini dünastia ning lõpuks osasid Hiinast. Tšingis-khaanist sai mongolite ülemjuhataja ja tema järeltulijad laiendasid impeeriumi veelgi — tema pojapoeg Kublai khaan sai hiljem Hiina esimese Yuan-dünastia (1271–1368) keisriks.

Varasem elu ja tõus

Tšingis-khaani tegelik sünninimi oli Temüjin, mille tähendus on tõlgituna rauatöölis või „rauatöölise järeltulija“. Ta sündis Mongoolia steppidel ning tema noorus oli raske: tema isa kuritahtlik juht suri, ja noor Temüjin pidi pere ülalpidamiseks võitlema ja liitlasi hankima. Läbi poliitiliste liitudega abielude ja sõjaliste võitudega sai Temüjinist üha mõjukam juht, kuni ta suutis alistada ja ühendada rivist välja jooksnud hõimud ning endil kuulutada ühtseks valitsejaks — Tšingis-khaaniks.

Mongolite ühtsustamine ja sõjaväeline organiseerimine

Pärast mongoli hõimude ühtsustamist lõi Tšingis-khaan uue sõjalise ja administratiivse struktuuri, mis põhines võimelisel saate- ja auasustel, kuid ka tugeval distsipliinil. Ta korraldas armee kümnend-süsteemi järgi (tumeni süsteem), kus mehed jagunesid 10-, 100-, 1000- ja 10 000-mehelistesse üksustesse, mis tõstis väe liikuvust ja juhtimist. Mongolite armee oli tuntud väleduse, ratsaväe ja kauaulatuva viburohutuse poolest ning kasutas tõhusalt ešeloneeritud rünnakuid ja luuret. Tšingis-khaan lõi suhteliselt meritokraatliku süsteemi, kus au ja amet tulid teenete alusel, mitte ainult sugulusest.

Vallutused ja taktika

Tšingis-khaan alustas vallutusi idas ja läänes: kõigepealt langesid ettepoole Jini dünastia alad Põhja-Hiinas, seejärel laiendasid mongolid mõju Kesk-Aasiasse, Ida-Euroopasse ja Lähis-Itta. Tema strateegiad tuginesid suurele liikuvusele, rangele distsipliinile, psühholoogilisele sõjapidamisele (valetruupide ja peibutustega) ning oskusele vallutada kindlustatud linnu, ühendades ratsaväe rünnakuid ja valmistatud tehnilist reetmist (nagu laskemoonaga seotud tehnikad). Vallutused põhjustasid laialdast hävingut ja hukkumisi, mistõttu tekkis temast ka „jõhkruse“ maine.

Valitsemine, seadused ja suhtumine usku

Tšingis-khaani valitsemisperioodi üks olulisemaid saavutusi oli ühtse haldus- ja seadussüsteemi loomine, mida mõnedes allikates nimetatakse Yassaks — see sisaldas reegleid sõjaväe kohta, kaubanduse soodustamist, postiteenust ja korruptsiooni tõkestamist. Ta edendas ka rände- ja kaubateid (hilisema nimetusega Pax Mongolica), mis parandas suhtlust ja kaubandust üle suure impeeriumi. Samas säilitas ta religioosse sallivuse: erinevad usundid, nagu budism, islam ja kristlus, said tema riigis praktiseeritud tingimustel.

Perekond ja järeltulijad

Abiellus mitmete järkjärguliste poliitiliste abieludega; tuntum neist oli tema naine Börte, kellelt tal sündisid mitmed pojad.
Peamised pojad olid Jochi, Chagatai, Ögedei ja Tolui — neist kujunesid hiljem eri suguharud, kes jagasid impeeriumi pärast Tšingis-khaani surma.
Tema järeltulijad, eriti pojapoeg Kublai khaan, jätkasid vallutusi ja rajasid oma dünastiad, mis muutsid maailma poliitilist maastikku.

Surm ja matmispaik

Tšingis-khaan suri 18. augustil 1227 Loode-Hiinas Liupani mägedes, kui ta oli vägilasena sõjas lääne suunas laienemise ajal. Surma täpsed asjaolud on ajalooliste allikate järgi vastuolulised: mainitakse nii haavade tagajärjel surma, haigestumist kui ka kukkumist hobuse seljast. Tema matmispaik jäi saladuseks — mongolitel oli kombeks vaadata matuseid hoolikalt, et säilitada juhtide haud varjatuna; selle tulemusena ei ole kindlat asukohta teada ja selle ümber on säilinud mitmeid legende.

Pärand ja tähendus

Tšingis-khaan jättis maailmaajalukku vastuolulise, ent silmapaistva pärandi. Ta muutis väikese hõimujuhtimise suurvõimuks, lõi sõjaliselt ja administratiivselt tõhusa riigi ning ühendas suuri territooriume, mis võimaldasid kultuuride, kaupade ja ideede laialdast liikumist. Tema impeeriumi mõju kestis sajandeid: see muutsid kaubandusteid, poliitilisi suhteid ja regiooni demograafiat. Samas meenutavad ajalooallikad ka tema vallutuste põhjustatud inimohvreid ja laastamist.

Kokkuvõttes oli Tšingis-khaan (Temüjin) võtmefiguur, kes tõi Mongoolia rahvad maailmapoliitikasse, lõi tugeva sõjalise ja haldusliku korrastuse ning jättis sügava ja kaugeleulatuva mõju kogu Euraasiasse.

Tšingis-khaan

Varajane elu

Suguvõsa

Temüjin oli isapoolselt suguluses Habul-khaani, Ambaghai ja Qutula-khaaniga, kes olid mongolite konföderatsiooni eesotsas. Kui Hiina Jin-dünastia vahetas 1161. aastal mongolitelt toetuse tatarlaste vastu, hävitasid nad Habul-khaani. Tšingis'i isa Yesügei (Borjiginide juht ning Ambaghai ja Qutula khaani vennapoeg) tõusis mongolite valitseva klanni juhiks, kuid selle positsiooni vaidlustas konkureeriv Tayichi'ud'i klann, kes pärines otse Ambaghaist. Kui tatarlased muutusid pärast 1161. aastat liiga võimsaks, vahetasid džinid oma toetuse tatarlastelt keraitide vastu. Kui Yesügei mürgitati, sai liidriks Temüjin, kes oli alles 13-aastane.

Sündinud

Registrite puudumise tõttu on Temüjini varase elu kohta väga vähe teavet. Need vähesed allikad, mis annavad selle perioodi kohta ülevaate, on sageli vastuolulised.

Temüjin sündis 1162. aastal mõjukasse perekonda, mis kuulus mongoli hõimu Burkhan Khalduni mäe ning Ononi ja Kherleni jõgede lähedal tänapäeva Mongoolias, mitte kaugel praegusest pealinnast Ulaanbaatarist. Mongolite salajases ajaloos on kirjas, et Temüjin sündis rusikasse haaratud verehunnikuga, mis oli märk sellest, et temale oli määratud saada suur juht. Ta oli oma isa Yesükhei, Kiyadi alamhõimupealik ja Keraiti hõimu Ong-khaani liitlane, suuruselt teine poeg ning oma ema Hoeluni vanim poeg. Salajase ajaloo kohaselt sai Temüjin nime tatari pealiku järgi, kelle tema isa oli äsja vangi võtnud. Nimi viitab ka sellele, et nad võisid pärineda seppade perekonnast.

Yesükhei klanni nimi oli Borjigin (Боржигин) ja Hoelun oli pärit Olkhunutist, Onggirat'i hõimu alamliinist. Nagu teisedki hõimud, olid nad nomaadid. Kuna tema isa oli pealik, oli Temüjin aadliseisusest. Pärast tema surma järgnes talle tema kolmas poeg Ogodei. Tal oli neli kuningannat ja tema esimesest naisest sündis Ogodei.

Ononi jõgi, Mongoolia sügisel, piirkond, kus Temüjin sündis ja kasvas üles.

Maine

Valitsejana alandas Tšingis makse ning kaotas arstide, õpetajate ja preestrite maksud. Ta lõi esimese rahvusvahelise postisüsteemi. Tema impeerium ei olnud tuntud selle poolest, et ta oli oma saagiga ahne; selle asemel jagas ta rikkust vallutavate mongolite vahel. Temujin kaotas välja piinamise ja ei pidanud vange; selle asemel tappis ta lihtsalt oma vaenlased. Sellega saavutas ta lugupidamise. Ta muutis feodaalsüsteemi täielikult ümber, et mitte arvestada inimeste etnilist kuuluvust, vaid lähtuda selle asemel lojaalsusest ja saavutustest. Ta andis oma rahvale usuvabaduse, erinevalt impeeriumidest, mis piirasid oma rahvast ühe religiooniga.

Neid hüvesid said need, kes mongolite sissetungijatele kohe alla andsid. Need elanikud, kes osutasid vastupanu, tapeti maha hoiatuseks teistele linnadele. Need veresaunad olid psühholoogilise sõjapidamise meetodiks, et hirmutada neid, keda veel ei olnud vallutatud. Hirmu kestis ja aitas värvida mongolite ajaloolist kujutamist.

Füüsiline välimus

Tšingis-khaani täpseid portreesid ei ole olemas ja kõiki säilinud kujutisi temast peetakse kunstilisteks tõlgendusteks. Pärsia ajaloolane Rashid-al-Din on oma "Kroonikates" kirja pannud, et legendaarne "sädelev" esivanem Tšingis oli pikk, pika habemega, punajuukseline ja rohesilmne. Rashid al-Din kirjeldas ka Tšingis ja Kublai khaani esimest kohtumist, kui Tšingis oli šokeeritud, et Kublai ei olnud tema punaseid juukseid pärinud. Samuti oli Tšingis al-Dini sõnul Borjigidide klannil legend, mis hõlmas nende päritolu: see sai alguse Alan-ko ja ühe tema maale tulnud võõra, särava mehe, kellel juhtus olema punased juuksed ja sinakasrohelised silmad, vahelisest afäärist. Kaasaegne ajaloolane Paul Ratšnevski on oma Tšingis-Biograafias oletanud, et "sädelev mees" võis olla pärit kirgiisidest, kellel ajalooliselt olid samad omadused. Kui vaidlused kõrvale jätta, siis kõige lähedasem kujutis, mida enamik ajaloolasi üldiselt aktsepteerib, on portree, mis asub praegu Taipeis, Taiwanis asuvas riiklikus paleemuuseumis (vt. ülalpool olevat pilti).

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Tšingis-khaan?

V: Tšingis-khaan oli mongoli valitseja, kellest sai üks maailma võimsamaid väejuhte.

K: Mida tegi Tšingis-khaan?

V: Tšingis-khaan ühines mongoli hõimudega ja rajas mongoli impeeriumi. Ta oli väga edukas keiser lahingutes, vallutades paljusid teisi rahvaid, näiteks Jini dünastia. Ta hõivas suure osa Hiinast ja mõnedest Hiinat ümbritsevatest riikidest.

Küsimus: Kes alustas maailma suurima impeeriumiga?

V: Tšingis-khaani lapsed ja tema lapselapsed rajasid maailma suurima impeeriumi.

K: Kes oli Kublai khaan?

V: Kublai Khan oli esimene Hiina Yuani dünastia (1271-1368) keiser. Ta oli Tšingis-khaani pojapoeg.

K: Mis oli Tšingis-khaani tegelik nimi ja selle tähendus?

V: Tšingis-khaani tegelik nimi oli Temüjin, mis tähendab rauatöölist.

K: Miks nimetati Tšingis-khaani "Universumi valitsejaks"?

V: Inimesed nimetasid Tšingis-khaani "Universumi valitsejaks" tema sõjalise edu tõttu.

K: Kus ja millal Tšingis-khaan suri?

V: Tšingis-khaan suri Liupani mägedes Loode-Hiinas 1227. aasta augustis. Tema matmispaik on teadmata.