Tšingis-khaan

Varajane elu

Suguvõsa

Temüjin oli isapoolselt suguluses Habul-khaani, Ambaghai ja Qutula-khaaniga, kes olid mongolite konföderatsiooni eesotsas. Kui Hiina Jin-dünastia vahetas 1161. aastal mongolitelt toetuse tatarlaste vastu, hävitasid nad Habul-khaani. Tšingis'i isa Yesügei (Borjiginide juht ning Ambaghai ja Qutula khaani vennapoeg) tõusis mongolite valitseva klanni juhiks, kuid selle positsiooni vaidlustas konkureeriv Tayichi'ud'i klann, kes pärines otse Ambaghaist. Kui tatarlased muutusid pärast 1161. aastat liiga võimsaks, vahetasid džinid oma toetuse tatarlastelt keraitide vastu. Kui Yesügei mürgitati, sai liidriks Temüjin, kes oli alles 13-aastane.

Sündinud

Registrite puudumise tõttu on Temüjini varase elu kohta väga vähe teavet. Need vähesed allikad, mis annavad selle perioodi kohta ülevaate, on sageli vastuolulised.

Temüjin sündis 1162. aastal mõjukasse perekonda, mis kuulus mongoli hõimu Burkhan Khalduni mäe ning Ononi ja Kherleni jõgede lähedal tänapäeva Mongoolias, mitte kaugel praegusest pealinnast Ulaanbaatarist. Mongolite salajases ajaloos on kirjas, et Temüjin sündis rusikasse haaratud verehunnikuga, mis oli märk sellest, et temale oli määratud saada suur juht. Ta oli oma isa Yesükhei, Kiyadi alamhõimupealik ja Keraiti hõimu Ong-khaani liitlane, suuruselt teine poeg ning oma ema Hoeluni vanim poeg. Salajase ajaloo kohaselt sai Temüjin nime tatari pealiku järgi, kelle tema isa oli äsja vangi võtnud. Nimi viitab ka sellele, et nad võisid pärineda seppade perekonnast.

Yesükhei klanni nimi oli Borjigin (Боржигин) ja Hoelun oli pärit Olkhunutist, Onggirat'i hõimu alamliinist. Nagu teisedki hõimud, olid nad nomaadid. Kuna tema isa oli pealik, oli Temüjin aadliseisusest. Pärast tema surma järgnes talle tema kolmas poeg Ogodei. Tal oli neli kuningannat ja tema esimesest naisest sündis Ogodei.

Ononi jõgi, Mongoolia sügisel, piirkond, kus Temüjin sündis ja kasvas üles.

Maine

Valitsejana alandas Tšingis makse ning kaotas arstide, õpetajate ja preestrite maksud. Ta lõi esimese rahvusvahelise postisüsteemi. Tema impeerium ei olnud tuntud selle poolest, et ta oli oma saagiga ahne; selle asemel jagas ta rikkust vallutavate mongolite vahel. Temujin kaotas välja piinamise ja ei pidanud vange; selle asemel tappis ta lihtsalt oma vaenlased. Sellega saavutas ta lugupidamise. Ta muutis feodaalsüsteemi täielikult ümber, et mitte arvestada inimeste etnilist kuuluvust, vaid lähtuda selle asemel lojaalsusest ja saavutustest. Ta andis oma rahvale usuvabaduse, erinevalt impeeriumidest, mis piirasid oma rahvast ühe religiooniga.

Neid hüvesid said need, kes mongolite sissetungijatele kohe alla andsid. Need elanikud, kes osutasid vastupanu, tapeti maha hoiatuseks teistele linnadele. Need veresaunad olid psühholoogilise sõjapidamise meetodiks, et hirmutada neid, keda veel ei olnud vallutatud. Hirmu kestis ja aitas värvida mongolite ajaloolist kujutamist.

Füüsiline välimus

Tšingis-khaani täpseid portreesid ei ole olemas ja kõiki säilinud kujutisi temast peetakse kunstilisteks tõlgendusteks. Pärsia ajaloolane Rashid-al-Din on oma "Kroonikates" kirja pannud, et legendaarne "sädelev" esivanem Tšingis oli pikk, pika habemega, punajuukseline ja rohesilmne. Rashid al-Din kirjeldas ka Tšingis ja Kublai khaani esimest kohtumist, kui Tšingis oli šokeeritud, et Kublai ei olnud tema punaseid juukseid pärinud. Samuti oli Tšingis al-Dini sõnul Borjigidide klannil legend, mis hõlmas nende päritolu: see sai alguse Alan-ko ja ühe tema maale tulnud võõra, särava mehe, kellel juhtus olema punased juuksed ja sinakasrohelised silmad, vahelisest afäärist. Kaasaegne ajaloolane Paul Ratšnevski on oma Tšingis-Biograafias oletanud, et "sädelev mees" võis olla pärit kirgiisidest, kellel ajalooliselt olid samad omadused. Kui vaidlused kõrvale jätta, siis kõige lähedasem kujutis, mida enamik ajaloolasi üldiselt aktsepteerib, on portree, mis asub praegu Taipeis, Taiwanis asuvas riiklikus paleemuuseumis (vt. ülalpool olevat pilti).