Ulaanbaatar (Ulan Bator) — Mongoolia pealinn ja suurim linn

Ulaanbaatar — Mongoolia pealinn ja kultuuri-, tööstus- ning transpordikeskus 1310 m kõrgusel Tuuli orus. Ajalooline linn alates 1639, üle miljoni elanikuga.

Ulaanbaatar ehk Ulan Bator on Mongoolia pealinn ja suurim linn. Linn on iseseisev omavalitsusüksus, mis ei kuulu ühegi provintsi koosseisu, ja selle rahvaarv 2008. aasta seisuga on veidi üle 1 miljoni. Linn asub riigi keskosas põhjaosas, umbes 1310 m kõrgusel Tuuli jõe ääres asuvas orus. Linn on riigi kultuuri-, tööstus- ja finantskeskus ning kuna ta on üle 13 korra suurem kui Mongoolia suuruselt teine linn Erdenet, on ta riigi esiklinn. Ulaanbaatari ühendab maantee kõigi Mongoolia suuremate linnadega ning raudtee Trans-Siberi raudteega ja Hiina raudteevõrguga. Linn asutati 1639. aastal budistliku kloostri keskusena ja kasvas 20. sajandil suureks tootmiskeskuseks.

Asukoht ja struktuur

Ulaanbaatar asub Mongolia põhjapoolses keskosas ning paikneb orus kõrgel ainalises sisemaal. Linn jaguneb administratiivselt mitmeks linnaosaks (düüreg), mida omakorda jagavad väiksemad üksused (horoo). Lisaks linna tihedamatele kvartalidele on Ulaanbaataril ulatuslikud ger-ala ehk kaamelinahast või telkidest koosnevad eeslinnad, kus elab suur osa linna kasvavast elanikkonnast.

Ajalugu

Ulaanbaatar tekkis 17. sajandil kui liikuv budistlik kloostri- ja turulinn, mida kutsuti tollal eri aegadel erinevate nimedega. Algselt asutati linn 1639. aastal ja see liikus mitmeid kordi, kuni 18. sajandi lõpuks asustati praegune asukoht püsivalt. 20. sajandi algusest alates hakkas linn kiiresti kasvama, eriti pärast 1924. aasta Mongoolia Rahvavabariigi väljakuulutamist, mil Tallinn sai ametliku pealinna staatuse ja uus nimi – Ulaanbaatar (“punane kangelane”) – anti seoses revolutsiooniliste liikumistega. Nõukogude perioodil toimus industrialiseerimine ja linn sai riikliku tööstus- ning halduskeskuse staatusi.

Rahvastik

Elanike arv on pärast 2000. aastaid märgatavalt kasvanud: 2008. aastal oli rahvaarv veidi üle miljoni, viimastel aastakümnetel on Ulaanbaatarist saanud Mongoolia suurim linn ning oluliselt tihedam elanike paiknemise koht kui maakonnakeskused. Linnas elab väga erineva taustaga inimesi – maapiirkondadest tulnud migrandid, äriringkondade esindajad ja traditsiooniliste elukutsete esindajad. Suur osa rahvastikust elab tänapäeval linna servades asuvates ger-ala kogukondades.

Majandus ja liiklus

Ulaanbaatar on riigi majanduse keskpunkt: siin paiknevad paljud tööstusettevõtted, finantsasutused, riigiasutused ja kaubanduskeskused. Mongoolia maavarade – eelkõige koobalti, vase, kulla ja kivisöe – kaevandustele tuginev majandus suurendab linnas toimuvat ärisuhet ja logistikat.

Transporti iseloomustab hea ühendus Mongoolia teiste suuremate linnadega läbi maanteede ja raudteevõrgu. Linna raudteeühendused võimaldavad transpordil seostuda nii Trans-Siberi raudtee kui ka Hiina raudteevõrguga. Rahvusvahelist lennuühendust pakub Ulaanbaatari lennujaam (tuntud nii vana Buyant-Ukhaa kui ka uue Chinggis Khaani rahvusvahelise lennujaama nimede järgi), mis ühendab linna mitme suurlinnaga Aasias ja Euroopas.

Ilm ja kliima

Ulaanbaataril on tüüpiline kontinentaalkliima: talved on väga külmad ja kuivad, suved lühikesed ja soojad. Talvisel ajal võivad temperatuurid langeda alla -20 °C ja vahel isegi palju madalamale; suvel tõusevad ööpäevased maksimumid tavaliselt märkimisväärselt üle nulli. Suur kõrgus (umbes 1310 m) ja sisemaine asukoht mõjutavad oluliselt ilmastiku suuri ööpäevaseid ja aastaaegade kõikumisi.

Kultuur ja vaatamisväärsused

Ulaanbaatar on Mongoolia kultuurielu keskus: siin asuvad olulisemad muuseumid, teatrid, kunstigaleriid ja kõrgharidusasutused. Olulised vaatamisväärsused ja kultuurilised keskused on näiteks:

• Gandantegchinleni (Gandan) klooster – aktiivne budistlik tempel ja vaimne keskus;
• Sükhbaatari väljak (Sükhbaatar Square) – linna peamine avalik väljak ja poliitiliste sündmuste toimumispaik;
• Bogdi han palee muuseum – kunagine monarhi elupaik ja ajalooline hoone;
• Riiklik ajaloomuuseum ja kaasaegse kunsti galeriid;
• Choijin Lama tempel-muuseum – hästi säilinud religioosne kompleks;
• Zaisani mälestusmärk ja vaatetorn, kust avaneb vaade linnale;
• Looduspark Gorkhi-Terelj lähedal – populaarne nädalavahetuse sihtkoht matkajatele ja loodusvaatlejatele.

Administratiivne staatus ja väljakutsed

Ulaanbaatar on eraldi haldusüksus ja ei kuulu ühegi maakonna (aimagi) alla. Linnahaldust iseloomustab kiire linna laienemine, mis tekitab vajaduse parema infrastruktuuri, elamute ja teenuste järele. Suured väljakutsed on seotud õhukvaliteedi halvenemisega talvel (kütmise ja transporti põhjustatud saaste), veevarustuse ning planeerimisega ger-ala kasvavate linnaosade jaoks.

Kokkuvõtlikult on Ulaanbaatar Mongoolia poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus — linn, mis ühendab traditsioonilise nomadikultuuri ja kaasaegse linnakeskkonna ning mille areng kujundab suure osa riigi tulevikust.

Olulised kohad

Ulaanbaatari kõige olulisemad kohad:

• Choijin Lama klooster, budistlik klooster, mis valmis 1908. aastal. See pääses Mongoolia kloostrite hävitamisest, kui see 1942. aastal muuseumiks muudeti.
• Gandantegchinlen Khiidi klooster, mis pärineb 19. sajandist. Selle kuulsaim vaatamisväärsus on 26,5 meetri kõrgune kuldne Migjid Janraisigi kuju.

Choijin Lama klooster ja Gandantegchinlen Khiidi klooster on kaks väga vähestest Mongoolia kloostritest, mis pääsesid Khorloogiin Choibalsani ajal Mongoolia kloostrite hävitamisest.

Ulaanbaataris on mitu muuseumi, mis on pühendatud Mongoolia ajaloole ja kultuurile.

• Loodusmuuseumis on välja pandud palju dinosauruste kivistisi ja Mongooliast leitud meteoriite.
• Mongoolia ajaloo riiklik muuseum.
• Zanabazari kunstimuuseumis on suur mongoli kunsti kollektsioon, sealhulgas 17. sajandi skulptori/kunstniku Zanabazari teosed, samuti Mongoolia kuulsaim maal, B. Šaravi "Üks päev Mongoolias".
• Bogd-khaani talvepalee jääb Mongoolia viimase kuninga (1911-1924) muuseumiks.
• Ulaanbaatari ooperimajas toimuvad kontserdid ja muusikalised etendused.
• Sükhbaatari väljak, mis asub valitsuspiirkonnas, on Ulaanbaatari keskus. Sükhbaatari väljaku keskel on Damdin Sükhbaatari kuju hobuse seljas.
• Zaisani mälestusmärk, mis on mälestusmärk Teises maailmasõjas langenud vene sõduritele, asub linnast lõuna pool asuval künkal.
• Riiklik spordistaadion on peamine spordikeskus. Igal juulis toimub siin Naadami festival.
• Gorkhi-Terelji rahvuspark.

Gandantegchinlen Khiidi klooster

Sümbolid

Ulaanbaatari ametlikuks sümboliks on garuḍa, müütiline lind nii budistlikus kui ka hinduistlikus mütoloogias, mida mongolid kutsuvad khaan Garudaks või khangar'diks.

Lipu

Linna lipp on taevasinine, mille keskel on garuḍa vapp.

Liiklus Ulaanbaataris

Küsimused ja vastused

K: Mis on Mongoolia pealinna nimi?

K: Kui palju inimesi elab Ulaanbaataris?

K: Kus asub Ulaanbaatar?

K: Kas Ulaanbaatar kuulub mõnda provintsi?

K: Mis teeb sellest Mongoolia esiklinna?

K: Kuidas saab Ulaanbaatarisse ja sealt edasi?

K: Millal asutati Ulan Bator?

Otsing