Hallstati kultuur: rauaegne kultuur Kesk- ja Lääne-Euroopas (1200–275 eKr)
Avasta Hallstati kultuur (1200–275 eKr): rauaaja hierarhiad, kaubateed Vahemerega, matusekommete ja leiukohtade ülevaade Kesk- ja Lääne-Euroopas.
Hallstati kultuur on saanud oma nime Hallstati linna järgi Austrias, kust esimesed esemed leiti. See kultuur kestis ligikaudu 1200 eKr kuni umbes 275 eKr ja kujutab Kesk- ja Lääne-Euroopa rauaaega, mil raud muutus laialdasemalt kättesaadavaks ning ühiskonnas toimusid olulised muutused.
Ajajärgustus ja iseloomulikud tunnused
Hallstati periood jaguneb traditsiooniliselt alamperioodideks, mida eristatakse muu hulgas kasutatud prosside (fibulae) ja teiste väikesevormiliste leidude järgi. Prossid ja muud väikesed metallesemed muutusid suhteliselt kiiresti, mistõttu neid kasutatakse sageli kronoloogiliste markeritena. Hallstati leiud iseloomustavad tugev metallurgiline oskus (niitide, relvade, ehete ja tööriistade valmistamine) ning kasvav eristumine rikkamate ja vaesemate kihtide vahel.
Leidukohad ja leviala
Hallstatt-kultuuri leiukohti on tuvastatud laialdaselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, sh Ida-Prantsusmaal, Šveitsis, Lõuna-Saksamaal, Austrias, Sloveenias ja Horvaatias, samuti Loode-Ungaris, Edela-Slovakkias ja Lõuna-Mooraavias. Erinevates piirkondades ilmnesid kohalikud variandid, kuid kõigis kohtades on märgata ühiseid tunnuseid: metallist relvad ja tööriistad, rikkalikud hauaannetused, soola kasutuselevõtt mõnes piirkonnas ning sidemed Vahemere kauplejatega.
Sotsiaalne struktuur ja elukorraldus
Hallstati ajal kujunes ühiskond sageli selgelt hierarhiaks, mida tõendavad erakordselt rikkalikud hauad ja looduslikult paiknenud võimukeskused. See on hästi dokumenteeritud mitmete väljakaevamiste kaudu — näiteks suurejoonelised varustused, mis asetati haudadele, nagu näiteks Magdalenenbergil avastatud matuserajatised. Pronksiajal olid inimesed sageli koondunud suurtesse asulatesse; rauaaja alguses ja Hallstati perioodil tõusis esile uus eliit, kes näitas oma võimu ja staatust suurte maamajade, kindlustatud asulate ja avalike pidustustega. Uue ülemkihi materiaalne võim avaldus ka importkaupide ning luksusesemete omandamises.
Matusekommete areng
Matusekommetes toimusid muutused: varasemate traditsioonide kõrval hakati kohtades kasutama nii tuhastamist kui ka inhumatsiooni, mõnikord sarkofaagide või suuremate hauapanustega. Rikkamad isikud maeti sageli koos relvade, ehtete, tööriistade ja Vahemere importtäiendustega, mis peegeldavad nii sõjalist kui ka rituaalset staatust.
Kaubandus ja välissidemed
Hallstati ühiskond oli tihedalt seotud laiemate kaubavõrgustikega. Kaubateed ja kontaktid muutusid olulisteks, kui raud ja muud toorained ning valmistooted hakkasid ringi liikuma — seda kinnitab ka kaubateed puudutav arheoloogiline materjal. Rikkad hauapanused sisaldavad sageli importkaupu, peamiselt Vahemere piirkonnast pärit potte, klaasesemeid ja teisi luksusesemeid, mis näitavad otseseid või kaudseid kontakte Kreeka, Etruria ja teiste Vahemere kultuuridega. Inimesed ja ideed ühendasid Kesk-Euroopa alasid Vahemerega juba varem, osaliselt alates II aastatuhandest eKr, mis aitas kujundada piirkonna kultuurilist dünaamikat.
Pärand ja järeltulijad
Hallstati kultuur oli oluline samm Euroopa rauaajaloo arengus: see lõi eelduse keerukamate poliitiliste suhete ja tehnoloogilise mitmekesisuse tekkeks. Aja jooksul sulandus ja arenes see edasi La Tène'i kultuuri suunas, mis kujunes järk-järgult hilisemas rauaajas ning tõi kaasa uusi kunstilisi vorme, tehnoloogiaid ja poliitilisi struktuure. Hallstati leidud ja matusepaigad annavad tänapäeval väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas ühiskond muutus ja kuidas toimusid kontaktid üle Euroopa.
Hallstati kultuuri võib jagada idapoolseks ja läänepoolseks osaks. Jaotusjoon kulgeb läbi Tšehhi Vabariigi ja Austria, 14. ja 15. kraadi idas.
Hallstatt'i kultuurist pärit sarve joomine
Hallstatt'i kultuuri hauast leitud prossid
Küsimused ja vastused
K: Mille järgi on Hallstati kultuur nime saanud?
V: Hallstati kultuur on nime saanud Hallstati linna järgi Austrias, kust esimesed esemed leiti.
K: Kui kaua kestis Hallstati kultuur?
V: Hallstati kultuur kestis umbes 1200 eKr kuni umbes 275 eKr.
K: Millistest kohtadest on leitud Hallstatt-kultuuri leiukohti?
V: Hallstatt-kultuuri leiukohti on leitud Ida-Prantsusmaal, Šveitsis, Lõuna-Saksamaal, Austrias, Sloveenias ja Horvaatias, Loode-Ungaris, Edela-Slovakkias ja Lõuna-Mooraavias.
K: Kuidas muutus ühiskondlik struktuur sel ajavahemikul?
V: Selle ajajärgu jooksul kujunes sotsiaalne struktuur hierarhiliseks, mida saab dokumenteerida erinevate asjadega, mis lisati haudadele, nagu näiteks Magdalenenbergis.
K: Mis juhtus, kui raud muutus kättesaadavaks?
V: Kui raud sai kättesaadavaks, muutis see kaubateid ja võimaldas uue kõrgema klassi tekkimist. Erinevalt varasemast armastas see ülemklass elada suurtes majades maal, et näidata oma võimu.
K: Kuidas muutusid matusekultused sel ajavahemikul?
V: Selle aja jooksul muutusid matusekultused tuhastamismatustest sarkofaagidega matmiseks.
K: Kuhu hakkasid inimesed asuma umbes 2. aastatuhandel eKr?
V: Inimesed hakkasid umbes 2. aastatuhandel eKr asuma Vahemere lähedal või selle ümbruses asuvatesse piirkondadesse, sest sealt imporditud kaupade jaoks kasutati suuremat rikkust.
Otsige