Hoxne'i aare: Suurbritannia suurim hilis-Rooma kulla- ja hõbeaare

Hoxne'i aare — Suurbritannia suurim hilis-Rooma kulla- ja hõbeaare: 14 865 münti, ehteid ja nõusid, leitud 1992; eksponaadid Briti muuseumis.

Koordinaadid: 52°20′N 1°11′E / 52.333°N 1.183°E / 52.333; 1.183

Hoxne'i aare on suurim hilis-Rooma hõbeda ja kulla leiukoht Suurbritannias ning suurim Rooma impeeriumi neljanda ja viienda sajandi kuld- ja hõbemüntide kollektsioon, mis on leitud kusagilt.

Aare leiti 16. novembril 1992. aastal metalliotsijaga Hoxne'i külast Suffolkis, Inglismaal. Varandus koosneb 14 865 Rooma kuld-, hõbe- ja pronksmündist neljanda sajandi lõpust ja viienda sajandi algusest ning umbes 200 hõbedast lauanõudest ja kullast ehtedest.

Nüüd on esemed Londonis Briti muuseumis, kus kõige olulisemad esemed ja valik ülejäänud esemeid on püsivalt eksponeeritud. 1993. aastal hindas aarete hindamiskomisjon varanduse väärtuseks 1,75 miljonit naelsterlingit (praegu 3,5 miljonit naelsterlingit).

Varandus oli maetud tammepuust kast või väike kirst, mis oli täidetud väärismetallist esemetega, mõned neist olid väiksemates puust kastides ja teised kottides või kangastesse mähitud. Kaevamistel leiti kirstu jäänused ja tarvikud, näiteks hinged ja lukud. Mündid pärinevad pärast 407. aastat pKr, umbes ajast, mil Britannia kui Rooma provintsi lõppes.

Varakogu omanikud ja matmise põhjused on teadmata, kuid see oli hoolikalt pakitud ja selle sisu näib olevat selline, mida võis omada väga rikas perekond. Suurte hõbedast serveerimisanumate ja mõnede kõige tavalisemate ehetüüpide puudumine viitab sellele, et varandus on vaid osa selle omaniku varandusest.

Hoxne'i aare sisaldab mitmeid haruldasi ja tähtsaid esemeid, sealhulgas kuldne kehakett ja hõbedast kullatud piparkannud. Varandus kaevati välja arheoloogide poolt, kusjuures esemed olid suures osas puutumata ja terved. Leiukoht on aidanud parandada metalliotsijaid kasutavate inimeste ja arheoloogide vahelisi suhteid. See on mõjutanud muudatust Inglismaa seadustes, mis käsitlevad aarete leidmist. ^p173

Leia avastamine ja kaevamine

Aare avastas metalliotsija Eric Lawes, kes leidis kirstu pindmiste mullaärrituste juurest ning teavitas viivitamatult kohalikke ametivõime. Leiust teatati vastavatele arheoloogidele ning ala kaevati välja kontrollitud tingimustes, mis võimaldasid säilitada esemeid nende leiuolukorras ja koguda olulist kontekstitõendit. Kaevamistel tuvastati tammepuust kirstu fragmendid ning metalltarvikud (hinged, lukuosad), mis kinnitasid kirstu olemasolu ja pakendi struktuuri.

Sisu ja tähtsus

Aare sisaldab peamiselt ligi 15 000 münti—kuld-, hõbe- ja pronksmündid—ning ligikaudu 200 hõbedast lauanõudest ja kuldehetest koosnevate esemete kogumit. Nende hulgas on suuri serveerimisanumaid, lusikaid ja muid söögiriistu, samuti mitmeid kullaehtedena tuntud objekte nagu kett, sõrmused ja muud ehted. Eriti haruldasteks peetakse kuldset kehaketti ja läbi metallikihi kaunistatud (kullatud) hõbedast piparkannu, mis annavad teavet nii kunstilise vormi kui ka tehnikate kohta hilis-Rooma ajastu käsitöös.

Mündikomplekti kronoloogia — viimaste müntide kuupäevast lähtuv terminus post quem pärast 407. aastat pKr — annab oluline lähtepunkti ajastule, mil Rooma võim Britannias järk-järgult lõppes ja kus vallutuste ja rahulolematuse kasv võis tekitada ebakindlust. See aitab ajaloouurijatel ja majandusarheoloogidel rekonstrueerida raha ringlust ja rikkuse jaotust 4.–5. sajandi brittide ühiskonnas.

Tõlgendused ja võimalikud põhjused matmiseks

Matmise põhjus ei ole lõplikult tõestatud. Peamised tõlgendused on:

• rikkuse peitmine ajutiseks säilitamiseks sõjalisel- või rahvuslikul ebastabiilsuse ajal (näiteks kaitserežiimi ja sissetungide kartus);
• osa perekondlikust varandusest, mis peideti lootuses hiljem tagasi võtta;
• rituaalne või ohverdamise eesmärk — seda võimalust peetakse vähem tõenäoliseks, kuid seda ei saa täielikult välistada.

Mõju arheoloogiale ja seadusandlusele

Hoxne'i aare tõi suure avaliku ja teadusliku tähelepanu metalliotsijate ja arheoloogide koostöö olulisusele. Lei proportsioon ja seisukord näitasid, kui palju teavet võib kaduma minna, kui metallidetektoriga leituid esemeid ei käsitleta professionaalselt. Aare mõjutas poliitikat ja praktikat—see oli üks juhtumisi, mis aitas kaasa heade praktika juhiste väljatöötamisele ja tähtsustas vajadust läbimõeldud seadusandluse ja registreerimisprotsesside järele (sh riigi ja paiklike muuseumide koostöö, säilitustehnikad ja leidude dokumenteerimine). Samuti aitas see kaasa avalikkuse teadlikkuse kasvule ja selliste algatuste edendamisele nagu Portable Antiquities Scheme, mis soodustab metalliotsijate ja arheoloogide paremat suhtlust ning leiudokumenteerimist.

Säilitamine ja näitusele võtmine

Pärast väljakaevamist läbisid esemed hoolika konservatsiooni ja restaureerimise protsessi, mille järel ülevaatlik osa kollektsioonist omandati või säilitatakse Briti muuseumis, kus tähtsamad esemed on avalikkusele eksponeeritud. Konserveerimistööd hõlmasid nii metallide korrosioonist puhastamist kui ka stabiliseerimist ja turvalist hoiustamist, mis võimaldas hiljem esemeid uurida ja näidata hariduslikel näitustel.

Hoxne'i aare on tänaseni üks tähtsamaid allikaid hilis-Rooma aja uurimisel Suurbritannias ja üle Euroopa, pakkudes detailset pilti nii materiaalse kultuuri kui ka inimeste käitumise kohta väga muutlikul ajal.

^p173

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Hoxne aare?

K: Millal Hoxne'i aare avastati?

K: Millest koosneb varandus?

K: Kui palju on varanduse väärtus tänapäeval?

K: Milliseid esemeid leiti koos müntidega varandusest?

K: Miks puuduvad sellest leiust mõned tavalised ehted?

K: Kuidas on see leid mõjutanud Inglismaa seadusi seoses aarete leidudega?

Otsing