Ihnoloogia: fossiilsete jälgede ja organismijälgede teaduslik uurimine
Ihnoloogia: avasta fossiilsete jälgede ja organismijälgede teadus — metoodid, ichnospecies, käitumise tõlgendamine ja uurimisnipid paleontoloogia huvilisele.
Ihnoloogia on kunagiste elusolendite jälgede ja organismijälgede teaduslik uurimine. See valdkond keskendub mitte keha- ehk luustiku- või pehme-kudefossiilidele, vaid nende tegevusest tekkinud jälgedele, mis annavad olulist teavet organismide käitumise, elukoha ja keskkonna kohta.
Mida nende jälgede all mõistetakse?
Mida ihnoloogid uurivad?
Teadlased uurivad nii eosed kui ka peaaegu värskeid jälgi, et tuvastada käitumismustreid — kas organism liikus, peatus, kaevas, sööd, ehitas peidukohta või jättis muul viisil oma tegevuse jälje. Uurimismeetodid hõlmavad välja kaevamisi, mikroskoopiat, fotogrammeetriat, 3D-skaneerimist ja kompuutertomograafiat ning võrdlevat analüüsi tänapäevaste organismide käitumisega.
Ihnoloog ja uurimisvaldkond
Ihnoloog on teadlane, kelle uurimis- ja uurimisvaldkond on ihnoloogia. Ihnoloogid töötavad sageli koos paleontoloogide, geoloogide ja bioloogidega, et paremini mõista, kuidas jäljed peegeldavad elupaiku, liikuvaid tingimusi (nt lainetus, vool), toitmistavasid ja ökosüsteemi struktuuri.
Nimetamine ja taksonoomia
Fossiilile antud liiginimetust nimetatakse ichnospecies. Ichnotaksonoomia erineb kehaorganismide taksonoomiast: selle aluseks on jälgede kuju ja omadused, mitte otsene sidumine kindla liigi või liigirühmaga. Ichnospecies ja kõrgemad ichnotaxonid on mõeldud kirjeldama jälge iseenesest (käitumuslikku või morfoloogilist tunnust), mitte tingimata jälge tekitanud organismi liiki.
Taksonoomilise nime kirjutatakse tavaliselt kaldkirjas koos väikse algustähega. Sageli kasutatakse ka lühendit isp. (inglise keeles "isp.") ichnospecies märkimiseks, kui täpne ichnospecies ei ole määratud. Näiteks: Skolithos isp. näitab, et tegemist on Skolithos-tüüpi jäljega, kuid täpne ichnospecies ei ole määratud või pole võimalik kindlaks teha.
Jälgede tüübid ja funktsioonid
- Repichnia (liikumisjäljed) — jalajäljed, raja- või libisemismustrid.
- Cubichnia (puhke- või lamamistrajed) — organismi lamamisest või peatumisest jäänud jäljed.
- Fodinichnia (toitmisjäljed) — pinnase või setete läbikaevamine toiduotsinguil.
- Domichnia (eluruumi- või pesakäigud) — kaevikud ja urud, kus organism elas või pesitses.
- Pascichnia (karjatamisjäljed) — pinnasel liikudes taimetoidulise või algloomade leidmisel tekkinud raadamismustrid.
- Fugichnia (põgenemistrajed) — kiire liikumise või häire tagajärjel tekkinud rajad.
Miks on ichnoloogia oluline?
Ihnoloogia annab unikaalse akna minevikku: jäljed paljastavad käitumist, mida kehafossiilid ei näita. Need aitavad rekonstrueerida paleokeskkondi (nt ranniku-, madala vee- või süvaookeani tingimused), tuvastada setete tekketingimusi, hinnata bioturbatsiooni korraldust ja mõista sügavamaid ökoloogilisi suhteid. Ichnofaciiesid — tüüpilised jäljekomplektid teatud keskkondades — on võimas tööriist paleoökoloogias ja stratigraafias.
Säilimine ja tõlgendamise raskused
Jälgede säilimine sõltub settekeskkonnast, substraadi tüübist (liiv, mud, vaha), säilitustingimustest ja hilisemast diageneesist. Mõnikord võivad samasugused käitumismustrid tekkida erinevate organismide poolt või sama organism jätta erinevates tingimustes erinevaid jälgi, mis teeb tõlgenduse keeruliseks. Seetõttu on ruhingute ja täpse morfoloogilise analüüsi kombineerimine oluline usaldusväärseks järelduseks.
Praktilised näited
Tuntud ichnotaxonid, mida sageli mainitakse teaduskirjanduses, on näiteks Skolithos (vertikaalsed urud), Cruziana (liikumis- ja toitmisjäljed), Zoophycos (komplekssed toitumisjäljed sügavvees) jt. Need aitavad määrata settekeskkondi ja annavad vihjeid organismide elukäitumisest ajaloo jooksul.
Kokkuvõtlikult: ihnoloogia on oluline distsipliin paleontoloogias, mis keskendub fossiilsetele ja hilisematele organismijälgedele, pakkudes väärtuslikku teavet käitumise, ökoloogia ja paleokeskkondade kohta.
Dinosauruse jalajäljed, mis on säilinud Dinosauruse harjal
Thalassinoides , koorikloomade poolt tehtud koopad, keskjura ajastust, Makhtesh Qatanist, Lõuna-Iisraelist
Näited
- Hilisemate kambriumi aegsete jäljefossiilide hulka kuuluvad muu hulgas Protichnites ja Climactichnites.
- Mesosoikumi dinosauruste jalajäljed, sealhulgas Ichnotaxonid nagu Grallator ja Atreipus (kahejalgsed theropoodid) ja Anomoepus.
- Triassiaegsed kuni hiljutised termiidikuhjad, mis võivad olla mitme ruutkilomeetri suurused settekihid
- Võimalikud lindude jalajäljed, näiteks Saurexallopus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ichnoloogia?
V: Ihnoloogia on kunagiste elusolendite jäljefossiilide uurimine.
K: Millised on mõned näited organismide poolt tehtud jälgedest?
V: Jäljed, jäljed, jäljed ja puuraugud on kõik näited organismide poolt tehtud jälgedest.
K: Miks uurivad teadlased taimede ja loomade tehtud jälgi?
V: Teadlased uurivad taimede ja loomade jälgi, et püüda kindlaks teha nende käitumist.
K: Mis on minaoloog?
V: Ihnoloog on teadlane, kelle uurimis- ja uurimisvaldkond on ihnoloogia.
K: Mis on ichnospetsialist?
V: Ihnospecies on fossiilile antud liiginimetus.
K: Kuidas näidatakse ichnospecies?
V: Ihtnospetsiifikat tähistatakse lühendiga "isp".
K: Kuidas kirjutatakse ichnospecies?
V: Ichnospecies kirjutatakse kursiivis koos väikse algustähega.
Otsige