Ihnofossiilid
Jälgfossiilid (või ichnofossiilid) on bioloogilise tegevuse geoloogilised andmed. Need on fossiilid, kuid mitte elusolendite endi omad. Tõenäoliselt on tuntuimad näited dinosauruste jäljed.
Jälgfossiilid võivad olla organismi poolt aluspinnale jäetud jäljed. Näidetena võib tuua koopad, puuraugud, jalajäljed, toitumisjäljed ja juurestikuõõnsused. Mõiste hõlmab ka organismi poolt toodetud muu orgaanilise materjali jäänuseid - näiteks koproliite (kivistunud väljaheited) või keemilisi jälgi. Stromatoliidid on bakterite tekitatud settekehad. Jälgfossiilid vastanduvad kehafossiilidele, mis on organismide kehaosade kivistunud jäänused, mis on tavaliselt muutunud hilisema keemilise tegevuse või mineraliseerumise tagajärjel.
Struktuure, mis ei ole tekkinud organismi käitumise tagajärjel, ei loeta jälgede fossiilideks.
Jälgede uurimist nimetatakse ichnoloogiaks. Jäljed peegeldavad nende tegijate käitumist, mitte tavaliselt nende bioloogilist sugulust. Taksonoomias antakse neile oma nimed, mis põhinevad nende välimusel ja nende tegijate eeldataval käitumisel.
Jalajäljed triassiaegses liivakivis, millele on antud nimi Chirotherium
Kambriumi ajastu , Blackberry Hill, Wisconsini keskosa, kambriumi klimatšniidid, tõenäoliselt mingi lutsu sarnase looma jäljed.
Galerii
· 
Rusophycuse jäljefossiil Ordoviitsiumi ajastust Ohio lõunaosas. Skaala on 10 mm.
· 
Skolithose jäljefossiil. Mõõtkava on 10 mm.
· 
Thalassinoides, koorikloomade poolt tekitatud koopad, keskjura ajastust, Lõuna-Iisraelist.
· 
Trypanites puurimised Ordoviitsiumis Kentucky'st. Puuraugud on täidetud diageneetilise dolomiidiga (kollakas). Kõige paremal asuv puurimine lõikab läbi maatriksi karbi.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on jälgede kivistised?
V: Jälgfossiilid on bioloogilise tegevuse geoloogilised jäljed, näiteks organismi poolt aluspinnale jäetud jäljed, koopad, puuraugud, jalajäljed, toitumisjäljed ja juurestikuõõnsused.
K: Millised on mõned näited jälgede fossiilide kohta?
V: Mõned näited jälgede fossiilide kohta on dinosauruste jäljed, koproliidid (kivistunud väljaheited) ja keemilised märgid.
K: Kas stromatoliidid on jälgfossiilid?
V: Jah, stromatoliidid on jälgfossiilid, sest need on bakterite poolt tekitatud settekehad.
K: Kuidas nimetatakse jälgede uurimist?
V: Jälgede uurimist nimetatakse ichnoloogiaks.
K: Mille poolest erinevad jälgede fossiilid kehafossiilidest?
V: Jälgfossiilid erinevad kehafossiilidest, sest need ei ole organismide kehaosade kivistunud jäänused, vaid pigem bioloogilise tegevuse, näiteks käitumise, haudade või jalajälgede jäädvustused. Kehafossiilid on tavaliselt muutunud hilisema keemilise tegevuse või mineraliseerumise tõttu.
Küsimus: Kas struktuurid, mis ei ole tekkinud organismi käitumise tulemusena, loetakse jäljefossiilideks?
V: Ei, struktuure, mis ei ole tekkinud organismi käitumise tagajärjel, ei loeta jälgede fossiilideks.
K: Millist teavet annavad jälgfossiilid?
V: Jälgfossiilid annavad teavet neid tekitanud olendite käitumise kohta, kuid tavaliselt mitte nende bioloogilise kuuluvuse kohta.
