Tamari jõgi: Devon–Cornwalli piirijõgi, sillad ja loodusala

Tamari jõgi — ajalooline Devon–Cornwalli piir, maalilised sillad (Saltash, Royal Albert), Tamar Valley loodusala, lisajõed ja rikas kultuuripärand.

Tamari jõgi on jõgi Edela-Inglismaal, mis moodustab suurema osa Devoni (idas) ja Cornwalli (läänes) piirist. Tamari allikas asub vähem kui 6 km (4 miili) kaugusel Cornwalli põhjakaldast ning jõgi voolab peamiselt lõunasuunas, kuni suubub oma madalamas suudmeosas Hamoaze'i — laiemasse suudmealasse — ja sealt edasi Plymouth Soundi. Tamari vesikond hõlmab mitmeid olulisemaid lisajõgesid: Cornishi poolel Inny, Ottery, Kensey ja Lynher (ehk St Germans River), Devoni poolel Deer ja Tavy. Jõe kaldal asuvad märkimisväärsed linnad ja alevikud, näiteks Launceston idas ja Saltash suudme ääres.

Geograafia ja meresüsteem

Tamar on olulise loodus- ja ökosüsteemiga estuaarne jõgi: tema alamjooks on tugevalt mõjutatud tõusude ja mõõnade vaheldusest ning kaldal esinevad sood, mudaväljad ja lugematud niidud, mis pakuvad elupaika paljudele linnu- ja veetaimeliikidele. Suudmest ülesvoolu muutub jõgi kitsa ja kivise vooluga, eriti kitsa kanjoni-laadse lõigu lähedal, kus on ajaloolisi sadamaid ja vana sadamataristut.

Sillad ja ületused

Tamaril on alamjooksul maanteesildasid vähe. Väljaspool suuremaid asulaid puuduvad süstemaatilised maanteesillad kuni Saltashi piirkonnani. Saltashis ühendavad Tamari juures Cornwalli ja Plymouthi kaks sildu:

• Royal Alberti sild (ehitati 1859) — kuulus raudteesild, mille projekteeris Isambard Kingdom Brunel; see kannab Cornwalli põhiliini ja on silmapaistev tööstusarhitektuuri näide.
• moderne Tamari sild (Saltashis) — maanteesild, mis ehitati praamiühenduse asendamiseks ning võimaldab tänapäevast autotransporti plymouthi-suunas.

Mõlemad sillad on tähtsad ühenduspunktid, mis võimaldavad liikumist Saltashi ja Plymouthi vahel ning on ka piirkonna sümboolse tähendusega. Enne sildade rajamist toimusid ülekanded praamidega ja aeg-ajalt kitseületustel põhinevad lahendused.

Ajalooline tähendus ja piir

Inglise kuningas Athelstan määras aastal 936 Tamari jõe idakalda piiriks Inglismaa ja Cornwalli vahel. Sellest ajast peale on jõgi olnud nii administratiivne kui kultuuriline piir, mis on mõjutanud mõlema piirkonna poliitilist ja sotsiaalset arengut. Piiri roll on ajalooliselt tähendanud ka erinevaid tolli-, õiguse- ja maakorralduslikke erisusi.

Loodus, kaitse ja maastik

Tamar Valley on silmapaistev nii loodusväärtuste kui ka kultuuripärandi poolest. Alamjooksu ja selle kõrvaljõgede ümbrus kuulub osaliselt kaitse alla:

• Tamar Valley Area of Outstanding Natural Beauty (AONB) katab ligikaudu 195 km² (75 ruutmiili) Tamari alamjooksu (allpool Launcestonit) ning lisajõgede Tavy ja Lynheri orud. AONB eesmärk on säilitada piirkonna erilist maastikku, ajaloolisi paiku ja elurikkust. Ettepaneku selle kaitseala loomiseks tehti juba 1963. aastal, kuid ametlik määramine leidis aset alles 1995. aastal.
• Piirkonnas esinevad tähtsad linnu-elupaigad (näiteks rannikulised rändlinnud ja pesitsevad veeliigid), sood ja niidud ning mitmesugused magevee- ja sookeskkonnad. Samuti on seal elus käpalisi, haruldasi putukaid ning imetajaid nagu kobraste ja saarmaste lähilased.

Majanduslik ja tööstuslik ajalugu

Tamarivagu kuulus 18.–19. sajandil aktiivse kaevandus- ja tööstusalana: piirkonnas kaevandati vaske, tina ja muid maavarasid ning jõe alamjooks võimaldas väljavedu meresadamate kaudu. Selle ajastu pärandiks on vanad kaevandusobjektid, sadamad ja tööstusrajatised, mis annavad piirkonnale ajaloolise väärtuse ja kuuluvad tihti kaitstavate mälestiste hulka. Mõned neist aladest on seotud laiemalt Cornwalli ja Lääne-Devoni kaevanduste kultuurmaastikuga, mis on kantud ka UNESCO maailmapärandi alade hulka.

Vaba aeg ja arengud täna

Tamar pakub mitmesuguseid vaba aja tegevusi: paadisõit, süstamatkad, kalapüük, linnuvaatlus, matkamine ja jalgrattasõit. Piirkonnas on kergesti ligipääsetavad matkarajad ning loodusvaatluskohad. Samuti korraldatakse hariduslikke ekskursioone ja pärandkultuuri tutvustavaid tuure, mis keskenduvad nii loodusele kui ka tööstusajaloole.

Keskkonnaprobleemid ja kaitsetööd

Nagu paljudel liigset inimtegevust näinud jõgedel, seisab Tamar silmitsi ka reostuse, invasiivsete võõrliikide ja maakasutuse survega. AONB ja teised kohalikud- ning riiklikud organisatsioonid teevad tööd jõe veekvaliteedi parandamiseks, elupaikade taastamiseks ja jätkusuutliku turismi edendamiseks. Samuti on tähtis säilitada ajaloolisi objekte ning leida tasakaal majandusliku arengu ja looduskaitse vahel.

Kokkuvõtlikult on Tamari jõgi oluline nii loodusliku, ajaloolise kui ka sotsiaalse tähenduse poolest — see on piir, transpordikoridor, majandusajaloo tunnistaja ja väärtuslik looduskeskkond, mida kaitstakse ja väärtustatakse tänapäeval mitme initsiatiivi kaudu.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Tamari jõgi?

K: Milliste maakondade vahel moodustab Tamari jõgi suurema osa piirist?

K: Kus on Tamari jõe allikas?

K: Kuhu voolab Tamar?

K: Millal tehti Tamari jõe idakallas Inglismaa ja Cornwalli piiriks?

K: Kas Tamari alamjooksu ületavad maanteesillad, välja arvatud tänapäevane Tamari sild Saltashis?

K: Mis on Tamari oru looduskaunis piirkond?

Otsing