Athelstan (893–939): Inglismaa esimene kuningas ja 10. sajandi riigimees

Athelstan (893–939) – Inglismaa esimene kuningas ja mõjukas 10. sajandi riigimees; tema vallutused, liidud ja pärand kujundasid varase Inglismaa poliitika ja riigi.

Athelstan ehk Æthelstan (sündinud umbes 893/4 – surnud 27. oktoober 939), keda mõnikord nimetati ka “Glorious”, oli esimesi ajalooliselt tuvastatavaid valitsejaid, kes kontrollis suurt osa tänapäevase Inglismaa alast. Ta valitses 924–939 ja oli Edward Vanema poeg ning Alfred Suure pojapoeg. Kuigi Athelstani panus 10. sajandi poliitikasse jääb vahel varju, oli tema valitsemine ülioluline Inglismaa ühendamise ja riikliku bürokraatia kujunemise seisukohalt.

Varane elu ja troonile tulek

Athelstan kasvas üles kuninglikus peres, mis oli pärast Alfred Suure valitsemist tugevnenud. Tema isa Edward Vanema oli edendanud anglosaksi võimu ja püüdnud taastada kontrolli viikingite poolt rüüstatud piirkondade üle. Pärast Edward Vanema surma tekkis lühike vastuolu pärimisjärjekorras: Athelstani vend Ælfweard omas tugevat toetust mõnes ringkonnas, kuid suri varsti pärast Edwardit, mis hõlbustas Athelstani teed troonile. Athelstan krooniti 925. aastal (traditsiooniliselt mainitakse augusti/septembri perioodi) ja tõusis kiiresti Mercia kui ka teiste alaüksuste valitsejaks.

Ühendamine ja Northumbria

Athelstani võimu laienemine toimus nii diplomaatia kui ka jõuga. Ta sõlmis liiteid ja abielusid, et tugevdada oma positsiooni: üheks oluliseks sammuks oli tema otsus siduda oma perekond Northumbria viikingijuhtidega, andes oma õe abielusse Northumbria viikingikuninga Sithricuga. Sithricu varajane surm kasutas Athelstani võimalusena Northumbria hõivamiseks. Selle laienemise tulemusena kontrollis Athelstan suurt ala, mis sarnaselt ajalooliste allikate hinnangul kattus suurel määral tänapäevase Inglismaaga.

Sõjalised saavutused – Brunanburh

Üks Athelstani tuntumaid saavutusi oli 937. aasta lahing Brunanburhis, kus ta võitis liitlasväe, kuhu kuulusid Põhja-Dünaamiast pärit viikingid (Olaf Guthfrithson), Põhja-Šotimaa kuningas Constantine II ning Strathclyde’i vürst. See suurvõit kindlustas Athelstani positsiooni kui ülevalitsejaid Inglimaal ja tõi talle rahvusliku prestiiži — sündmust on kirjeldatud ka anglosaksi kronikates ja laulusõnades kui otsustavat võitu inglaste ühtsuse kindlustamisel.

Seadused, haldus ja kirik

Athelstan pani rõhku riigi institutsioonide tugevdamisele. Tema valitsemise ajal anti välja seadusi ja ta kutsus kokku kiriklikke ja ilmalikke nõupidamisi, mille kaudu üritati ühtlustada seadusandlust ja administratsiooni. Ta toetas kirikut, rajas või toetas kloostreid ning kaitsis vaimulikke privileege. Tema patronaaž aitas tugevdada sidemeid piiskoppide ja kloostritega, mis omakorda aitas valitsusel leida moraalset ja administratiivset tuge. Athelstani dokumendid näitavad ka, et ta püüdis kontrollida ja reguleerida kohalike võimude (ealdormenide) tegevust ning suurendada kuningavõimu pädevust.

Diplomaatia, tiitlid ja rahvusvahelised suhted

Athelstan hoidis kontakte ka mandri-Euroopa võimudega: ta vahetas kirju, saatis delegaate ja kaubeldaesemete vahetusi, ning sai mõnede välismaiste valitsejate tunnustuse oma mõjuvõimu kohta. Mõnedes allikatest kasutatud tiitrites peegeldub tema püüe esineda üleilmselt või vähemalt kogu Briti saare ülemvalitsejana; samas on paljud detailid tiitlite ja tunnustuste kohta hilisemates tõlgetes mitmetimõistetavad.

Pärand ja surm

Athelstan suri 27. oktoobril 939 Gloucesteris. Ta jättis maha tugevalt ühendatud valitsuskeskme, mis aitas järgmistele valitsejatele (sh tema poolvennale Edmund I) säilitada ja arendada kuningavõimu. Athelstani pärand on eelkõige see, et ta tõi kokku erinevad anglosaksi, keldi ja viikingite allüksused üheks suveräänseks võimuks, mis oli oluline sammas hilisemale inglise kuningriigi arengule.

Olulised märked ja sündmused lühidalt

• Sündis umbes 893/4.
• Krooniti 925. aastal (Kingston/kuninglik kroonimine).
• Ühendus Mercia ja teiste alaüksustega; Northumbria liitumine pärast Sithricu surma.
• Võit Brunanburhis 937 — otsustav lahing Athelstani ülemvõimu kinnitamiseks.
• Seaduste, kiriku- ja haldusreformide toetaja; tugevdas kuningavõimu institutsioone.
• Suri 27. oktoobril 939 Gloucesteris; järglaseks Edmund I.

Athelstanit peetakse tänapäevases ajalookirjutuses oluliseks riigimeheks, kelle tegevus aitas muuta fragmenteeritud saare poliitilise kaart üheks suveräänseks Inglismaa kuningriigiks. Tema valitsusaeg pani aluse kesksema administratsiooni, tugevamate kiriklike sidemete ja sõjalise domineerimise tavadele, mis määrasid 10. sajandi lõpu ja 11. sajandi alguse poliitilist maastikku.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Athelstan?

K: Kuidas sai Athelstanist kuningas?

K: Milliseid samme astus Athelstan liitlaste saamiseks?

K: Millal Athelstan suri?

K: Kes sai tema järglaseks?

K: Milline tähtsus on Athlestani valitsemisajal ajaloos?

Otsing