Ku Klux Klan

Ku Klux Klan on vihkamisrühmitus. See sai alguse Ameerika Ühendriikide lõunaosas 3. märtsil 1865. aastal. Enamasti on ta vihanud afroameeriklasi, kuid on rünnanud ka katoliiklasi, juute ja sisserändajaid. See on püüdnud säilitada "valge võimu", sageli väga vägivaldsete tegude, näiteks inimeste tapmise kaudu. Esimene Ku Klux Klan lagunes ja seda ei ole enam olemas. Siiski on loodud teisi sama nime ja samade ideedega rühmitusi.

Ku Klux Klan (lühend KKK) on organisatsioon, mis loodi 1865. aastal Pulaskis, Tennessee osariigis. See oli pärast Ameerika kodusõda. See sai alguse endiste konföderatsiooni sõdurite seltskonnaklubina. Klanist sai kiiresti terroristlik organisatsioon. Selle eesmärk oli seista vastu Ameerika Ühendriikide rekonstrueerimisele.

Ku Klux Klani liikmed marssivad 1928. aastal Washingtonis Pennsylvania Avenue'l.

Liit, nagu ta oli

KKK põletab risti

Varasemad aastad

Selle aja jooksul olid endised liitlasriigid okupeeritud territoorium. Klani liikmed kartsid, et lõunapoolsed valged inimesed võivad kaotada oma ülemvõimu. Samuti uskusid Klani liikmed kindlalt, et afroameeriklased on valgetest inimestest madalamad (vähem). Klan tegutses mustanahaliste valijate vastu, et neid hirmutada. Aeg-ajalt olid ka vabariiklased Klani rünnakute sihtmärgiks,

Inimeste vastu tegutsemise meetodid olid sageli samad: Klani liikmed püüdsid hirmutada inimesi, keda Klan tahtis linnast välja saata. KKK püüdis inimesi hirmutada, põletades riste või ähvardades neid. Kui inimesed ei reageerinud, tappis Klan neid. Kasvav vägivald, mida KKK propageeris, viis paljude lünkimisteni (hukkamine ilma õiglase kohtumõistmiseta ja tapmine, sageli poomise teel). KKK "keelustati" (tehti seadusega vastuolus olevaks) 1871. aastal. Pärast 1871. aastat vangistati (pandi vanglasse) paljud KKK liikmed. Siiski oli Klan saavutanud paljud oma algsed eesmärgid. Näiteks viidi okupatsiooniväed lõunapoolsetest osariikidest välja, läände. KKK mõjutas paljusid afroameeriklasi kogu eelmise sajandi jooksul. Jim Crow seaduste kehtestamine taastas valge ülemvõimu lõunas ja "esimese ajastu" KKK lagunes.

Teine Ku Klux Klan

1915. aastal asutas Atlanta ärimees William J. Simmons teist korda Ku Klux Klani. Oli just ilmunud film "The Birth of a Nation". Selles näidati afroameerika mehi (keda mängisid valged näitlejad mustas näos) rumalatena ja seksuaalselt agressiivsetena valgete naiste suhtes. Samuti näitas see Ku Klux Klanit kui kangelaslikku jõudu. Film osutus KKK jaoks suurepäraseks värbamisvahendiks. Enamus "vana" Ku Klux Klani rituaalidest ja traditsioonidest säilitati. KKK-ga võis liituda iga valge protestantlik mees. KKK ründas endiselt afroameeriklasi, kuid seekord ründasid nad ka juute ja katoliiklasi. 1920. aastal hakkas Klan värbama värbamisi üle kogu riigi. Nad lubasid paremat õiguskaitset, paremat valitsemist, paremaid koole ja traditsiooniliste pereväärtuste taastamist.

KKK pooldas tugevalt "valge ülemvõimu". "Valge ülemvõimu" on uskumus, et valged inimesed on teistest rassirühmadest kõrgemad.

86 aasta jooksul tappis KKK hinnanguliselt 3446 musta inimest. Enamasti olid need hukkamised, mis ei olnud seaduslikud hukkamised, sest kohtuprotsessi ei toimunud. Paljud inimesed nimetavad neid tegusid nüüd terrorismi vormiks, sest KKK kasutas hirmu, et kontrollida afroameeriklasi ja võtta neilt poliitilised õigused. Pärast oma poliitilise mõju kõrghetke saavutamist hakkas teine Klan kahanema. Oli mitmeid skandaale, palju sisemisi tülisid ja inimesed väsisid nende vägivaldsest kuvandist. 1920ndatel aastatel oli nende liikmete arv saavutanud tipptaseme - umbes 5 miljonit liiget. 1930. aastateks oli nende arv vähenenud umbes 30 000-ni. Nad elasid veel 14 aastat, enne kui 1944. aastal laiali läksid. See juhtus pärast seda, kui neid oli vastutusele võetud föderaalse tulumaksu maksmata jätmise eest.

Kolmas Ku Klux Klan

1954. aastal tegi Ameerika Ühendriikide ülemkohus (USA kõrgeim kohus) olulise otsuse. Tegemist oli kohtuasjaga Brown vs. Topeka, Kansas. Kohus otsustas, et mustanahaliste ja valgete laste jaoks erinevate koolide pidamine on põhiseadusega vastuolus. Kui see otsus vastu võeti, ründasid paljud iseseisvad Ku Klux Klani rühmitused afroameeriklasi.

1964. aasta suvel tappis Edgar Killen kolm kodanikuõiguste liikumises osalenud afroameeriklast. Killen oli Ku Klux Klani liige. 1967. aastal toimus varajane kohtuprotsess, kuid sellel kohtuprotsessil oli ainult valge žürii. Selle tulemuseks oli, et vandekohtu otsus jäi rahuldamata, nii et Killen vabastati. 1988. aastal tehti film nimega Mississippi Burning, mis rääkis selle kohtuasja sündmustest. 2005. aastal toimus veel üks kohtuprotsess. Killen (sel ajal 80-aastane) mõisteti 60 aastaks vangi. Ta suri 11. jaanuaril 2018 Mississippi osariigi Parchmani vanglas 92-aastaselt.

2011. aastal oli neid hinnanguliselt ehk isegi 5000 liiget.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Ku Klux Klan?

V: See on Ameerika kristlik vihagrupp, mis on peamiselt keskendunud afroameeriklaste vihkamisele, kuid on rünnanud ka katoliiklasi, juute ja sisserändajaid.

K: Millal Ku Klux Klan alustas ja kust see sai alguse?

V: Ku Klux Klan sai alguse 24. detsembril 1865 Pulaskis, Tennessee osariigis.

K: Mis oli Ku Klux Klani algne eesmärk?

V: Ku Klux Klani algne eesmärk oli olla endiste konföderatsiooni sõdurite seltskondlik klubi.

K: Miks muutus Ku Klux Klan terroristlikuks organisatsiooniks?

V: Ku Klux Klan muutus terroristlikuks organisatsiooniks Ameerika Ühendriikide rekonstrueerimise vastase vastupanuliikumisena. Nad püüdsid säilitada "valge võimu", kasutades vägivaldseid tegusid, sealhulgas inimeste tapmist.

K: Kas Ku Klux Klan eksisteerib veel tänapäevalgi?

V: Esimene Ku Klux Klan lagunes ja seda ei ole enam olemas. Küll aga on loodud teisi sama nime ja ideedega rühmitusi.

K: Kelle vastu Ku Klux Klan peamiselt tegutses?

V: Ku Klux Klan oli peamiselt suunatud afroameeriklaste vastu, kuid ta on rünnanud ka katoliiklasi, juute ja sisserändajaid.

K: Mille eest võitlesid endised konföderatsiooni sõdurid kodusõja ajal?

V: Kodusõja ajal võitlesid endised konföderatsiooni sõdurid orjuse kaitsmise eest.