Jaanuar (Jan.) on aasta esimene kuu Juliuse ja Gregoriuse kalendris, mis jääb detsembri (eelmise aasta) ja veebruari (jooksva aasta) vahele. Sellel on 31 päeva.
Nimi „jaanuar” tuleneb ladinakeelsest nimest Ianuarius, mis on pühendatud rooma jumalale Janusele — uste, väravate ja alguste kaitsjale. Jaanuar tähistab sageli uut algust, aasta esimest kuud ning paljudes kultuurides ollakse selle kuu esimese päeva puhul vabaduspäevadel ja põhimõtteliselt peetakse 1. jaanuari aasta esimeseks päevaks (Uusaasta).
Kalendriomadused
Jaanuar algab tavalistel aastatel samal nädalapäeval kui oktoober, ning aprillis ja julius kargusaastatel. Jaanuar lõpeb tavalistel aastatel samal nädalapäeval kui veebruar ja oktoober ning julius kargusaastatel. See tuleneb kuude pikkustest ja kargusaasta lisapäeva mõjust nädalapäevade nihkele.
Ilm ja loodus
Põhja‑poolkeral on jaanuar tavaliselt üks kõige külmemaid kuid: päevad on lühikesed, ööd pikad ja sagedased on lumi ning pakane (sõltuvalt regioonist). Pärast detsembri päikesepöörde (talvine pööripäev) hakkavad päevad taas järk‑järguliselt pikenema.
Pühad ja traditsioonid
- 1. jaanuar – Uusaasta (paljudes riikides riigipüha).
- 6. jaanuar – mõnes traditsioonis kolmekuningapäev ehk epifaania.
- Mõned idakirkod kasutavad Juliuse kalendrit, seega nende uusaasta ja teised tähtpäevad võivad kuupäevade poolest erineda.
Muud seosed
Astroloogiliselt jääb jaanuar kahe sodiaagimärgi vahele: Kaljukits (umbes 22. detsembrist kuni 19.–20. jaanuarini) ja Veevalaja (umbes 20.–21. jaanuarist kuni 18. või 19. veebruarini), täpsed kuupäevad võivad olla aasta‑ ja allika‑erinevad. Traditsiooniliselt peetakse jaanuari sünnikivimeks granaati.
Jaanuar on kalenderlikult lihtne kuude ringi algus: palju inimesi planeerib sel ajal uusi algatusi, uusaastalubadusi ja aasta eesmärke. Samuti on see aeg, mil paljud riigid taastuvad pühadest ning alustavad tavapärase töörütmiga.
