2011 Egiptuse revolutsioon
2011. aasta Egiptuse revolutsiooni ajal toimus Egiptuses palju meeleavaldusi ja rahutusi. Seda nimetatakse ka viha päevaks ja mässu päevaks. See algas 25. jaanuaril 2011.
Enne meeleavalduste algust toimus Tuneesias ülestõus. Järgnevatel nädalatel algasid Egiptuses meeleavaldused ja rahutused. Need inimesed, kes neid proteste alustasid, lootsid, et Tuneesia ülestõusu tõttu julgustatakse inimesi mobiliseeruma (või hakkavad koos protestima). Protestid toimusid Kairos, Aleksandrias, Suessis ja Ismailiya's.
Protestide esimesel päeval tsenseeris Egiptuse valitsus suurema osa Egiptuse sisemaisest meediast (näiteks ajalehed ja uudistejaamad). Valitsus püüdis blokeerida ka enamiku sotsiaalmeedia veebisaitidest, mida meeleavaldajad olid kasutanud sündmuste kohta uudiste levitamiseks. 28. jaanuaril algas kogu Egiptuses interneti- ja mobiiltelefonide "elektrikatkestus". Kuid enne järgmise päeva hommikupoolikut lõpetati mobiiltelefonide elektrikatkestus.
29. jaanuariks oli arreteeritud umbes 1000 inimest. Samuti oli vähemalt 1030 meeleavaldajat saanud vigastada ja vähemalt 53 surmajuhtumist oli teatatud.
Inimesed demonstreerisid ja protesteerisid paljude erinevate asjade pärast. Mõned neist asjadest olid politseivägivald, erakorralise seisukorra seadused, vabade valimiste puudumine, korruptsioon, sõnavabaduse piiramine, kõrge tööpuudus, madalad miinimumpalgad, eluaseme puudus, toiduainete inflatsioon ja halvad elamistingimused.
Mohamed ElBaradei ütles, et üks revolutsiooni eesmärkidest võib olla Hosni Mubaraki sundida lahkuma. ElBaradeid peeti inimeseks, kes oleks tõenäoliselt uue valitsuse juht.
Enne 2011. aastat olid protestid tavalised, kuid need olid alati kohalikud; need ei levinud riigi eri osadesse. Kuid 25. jaanuaril 2011 puhkesid üle kogu riigi ulatuslikud protestid ja rahutused. 25. jaanuarist sai "viha päev". Egiptuse opositsioonirühmad (muutuste nimel tegutsevad rühmad) ja teised aktivistid olid valinud selle kuupäeva suureks meeleavalduseks. 2011. aasta proteste on nimetatud Egiptuse jaoks enneolematuks. See tähendab, et midagi sellist nagu need protestid ei ole kunagi varem toimunud. Proteste on nimetatud ka "viimaste aegade suurimaks rahva rahulolematuse väljendusviisiks". Need olid suurimad meeleavaldused, mida Egiptuses on nähtud alates 1977. aasta Egiptuse leivamässudest. Esimest korda ühinesid protestiks erineva sotsiaalse ja majandusliku taustaga ning erineva usutunnistusega egiptlased.
Protestide ajal kirjeldati Kairo pealinna kui "sõjapiirkonda". Suezi sadamalinnas toimus palju vägivaldseid kokkupõrkeid. Egiptuse valitsus kasutas erinevaid meetodeid, et püüda proteste laiali ajada ja piirata. Mässuvastased politseirühmad kasutasid kilpe, kummikuuli, pampusid, veekahureid ja pisargaasi. Mõnikord kasutasid nad ka elavat laskemoona. Enamik politsei vastumeetmeid protestidele oli mittesurmav. Mõned inimesed said siiski surma. Valitsus sulges internetiühenduse ja kehtestas keeluaja. Valitsus väitis, et neil oli vaja tagada, et protestid häiriksid võimalikult vähe. Nad ütlesid, et see oli vajalik korra säilitamiseks ja selleks, et islami fundamentalistlikud rühmitused ei tõuseks üles.
Paljud inimesed kogu maailmas hakkasid Egiptuse protestide vastu huvi tundma. Osalt tänu sellistele asjadele nagu Twitter, Facebook ja YouTube. Aktivistid ja protestidest huvitatud inimesed said kasutada neid ja teisi sotsiaalmeediaplatvorme. Nad kasutasid neid platvorme, et üksteisega rääkida, koos töötada ja pidada toimuva kohta arvestust. Mida rohkem avalikkust protestid said, seda rohkem püüdis Egiptuse valitsus piirata inimeste juurdepääsu internetile, eriti sotsiaalmeediale.
11. veebruaril 2011 astus Mubarak presidendist tagasi. Ta mõisteti 24. mail kohtu ette rahumeelsete meeleavaldajate ettekavatsetud mõrvas süüdistatuna. Ta tunnistati süüdi ja talle määrati eluaegne vanglakaristus.
Protestijad marssivad viha päeval.
kirjutatud revolutsiooni kohta
- Egiptuse revolutsioon, poliitiline kirjanik Ahmed Ghanem.
- raamat prantsuse keeles revolutsiooni kohta, selle nimi on "La révolution égyptienne", mille on kirjutanud Ahmed Ghanem.
Poliitilised aktivistid
- Ahmed Ghanem
- Asmaa Mahfouz
- Israa Abdel-Fattah
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse ka 2011. aasta Egiptuse revolutsiooni?
V: 2011. aasta Egiptuse revolutsiooni nimetatakse ka viha päevaks ja mässu päevaks.
K: Millal protestid algasid?
V: Protestid algasid 25. jaanuaril 2011.
K: Mis juhtus enne meeleavalduste algust?
V: Enne meeleavalduste algust toimus Tuneesias ülestõus.
K: Millised olid mõned asjad, mille pärast inimesed demonstreerisid ja protesteerisid?
V: Inimesed avaldasid meelt ja protesteerisid paljude erinevate asjade pärast, näiteks politsei jõhkruse, erakorralise seisukorra seaduste, vabade valimiste puudumise, korruptsiooni, sõnavabaduse piiramise, kõrge tööpuuduse, madala miinimumpalga, eluaseme puudumise, toiduainete hinna inflatsiooni ja kehvade elutingimuste pärast.
K: Kuidas püüdis valitsus proteste piirata?
V: Valitsus püüdis proteste laiali saata ja piirata, kasutades selleks politseirühmi, kes kasutasid kildude, kummikuulide, pampude, veekahurite ja pisargaasiga; mõnikord kasutasid nad ka lahingumoona. Samuti lülitati välja internetiühendus ja kehtestati keeluaeg.
K: Kuidas aitas sotsiaalmeedia levitada uudiseid protestide ajal toimuva kohta?
V: Aktivistid kasutasid sotsiaalmeediaplatvorme, nagu Twitter, Facebook ja YouTube, et omavahel suhelda, töötada koos ja pidada arvestust protestide ajal toimunu kohta. See aitas levitada uudiseid selle kohta, mis toimus nii Egiptuses kui ka kogu maailmas.
K: Mis juhtus 11. veebruaril 2011?
V: 11. veebruaril 2011 astus Mubarak presidendist tagasi.
