Elvis Aaron Presley (8. jaanuar 1935 - 16. august 1977) oli Ameerika Ühendriikide laulja, muusik ja näitleja. Teda peetakse sageli 20. sajandi mõjukaimaks ja kuulsaimaks muusikuks ning teda peetakse laialdaselt kultuurikooniks. Ta oli üks esimesi ja kuulsamaid rock'n'roll-muusikuid. Ta mängis ka paljudes filmides. Tema kuulsus on kestnud veel pikka aega pärast tema surma ja ta on ka praegu üks populaarsemaid mehi ajaloos. Ta on üks tuntumaid 20. sajandi inimesi maailmas. Ta on nii populaarne, et mõned inimesed tunnevad teda ainult kui "Elvist". Teda nimetatakse ka "The King of Rock and Roll" või lihtsalt "The King".
Presley sündis Tupelo, Mississippi osariigis. Ta kolis oma perega 13-aastaselt Memphisesse, Tennessee osariiki. Tema muusikukarjäär algas seal 1954. aastal. Esimesena hakkas ta tööle Sam Phillipsiga, kes oli Sun Recordsi omanik. RCA Records omandas tema lepingu kolonel Tom Parkeri korraldatud tehinguga. Presley esimene RCA-singel "Heartbreak Hotel" ilmus 1956. aasta jaanuaris. See oli USAs number üks hitt. Temast sai rock'n'roll'i juhtfiguur pärast paljusid telesaadete esinemisi ja edetabelite tippplaate. Tema energiline suhtumine oma muusikasse ja esinemisstiil tegid ta väga populaarseks - ja vastuoluliseks.
1956. aasta novembris tegi ta oma filmidebüüdi filmis Love Me Tender. 1958. aastal kutsuti ta sõjaväeteenistusse. Kui ta kaks aastat hiljem oma plaadistamiskarjääri taasalustas, tegi ta mõned oma kõige edukamad tööd. 1960. aastatel pühendas Presley suurema osa oma ajast Hollywoodi filmide tegemisele. Pärast pikka seitsmeaastast pausi live-esinemistest naasis ta 1968. aastal lavale. 1973. aastal esines Presley esimesel ülemaailmselt ülekantud kontserdil. Mitu aastat kestnud narkootikumide kuritarvitamine kahjustas tema tervist ja ta suri 1977. aastal 42-aastaselt.
Varajane elu ja muusikalised mõjutused
Elvis sündis vaeses peres, vanemateks olid Vernon ja Gladys Presley. Tal oli ka kaksikvend, Jesse Garon, kes sündides oli surnult. Noore Elvisena mõjutasid teda tugevalt afroameerika gospeli-, blues- ja country-muusika, mida ta kuulis kirikus, kodus ja tänavatel Memphises. Ta õppis laulma kirikus ja kuulas kohalikke raadiojaamu, mis tutvustasid talle erinevaid stiile — see mitmekesine taust kujundas tema isikupärast muusikalist identiteeti.
Algus Sun Recordsis ja läbimurre
1954. aastal salvestas Presley koos kitarrist Scotty Moore'i ja bassimängija Bill Blackiga Sun Recordsi stuudios loo, mis mõne allika järgi tähistas rock'n'rolli varajast avaldumist – "That's All Right". Sun Recordsi omanik Sam Phillips nägi temas võimalust ühendada mustanahaline ja valgenahaline muusika ning tõsta esile uut kõla. Peatselt kolis Elvis koos kolonel Tom Parkeri juhendamisel suuremale plaadifirmale RCA Records, mis alustas tema rahvusvahelist edu. Esimene RCA-singel "Heartbreak Hotel" (1956) tõusis USAs esikohale ja kindlustas talle staari staatuse.
Telesaated, skandaalid ja populaarsus
Elvise intensiivsed esinemisstiilid — energiline liikumine, tunneteküllane laulmine ja provokatiivsed kehaliigutused — tekitasid nii võimast imetlust kui ka teravat vastuseisu. Tema esinemised telekanalites nagu The Ed Sullivan Show tõid teda miljoneid kodudesse üle Ameerika, kuid teatud teleesinemistel nõudsid produtsendid kompromisse (nt osaliselt kaadritagune kuvamine) kriitika rahustamiseks. Tema šõumeisterlikkus ja karisma muutsid ta noorte ikooniks.
Filmikarjäär ja stuudiotöö
Elvis alustas filmitööd 1956. aastal filmiga Love Me Tender ja jätkas 1960. aastatel aktiivset filmitegemist. Kuigi paljud tema filmid said kriitikute seas vastuolulise vastuvõtu — tihti peeti neid kommertslikult suunatud ja sügavuseta — tõid filmide helirajad tema muusikale suurt populaarsust ning tagasid rohkesti plaadimüüki. Meeldejäävamad filmid on näiteks Jailhouse Rock (1957) ja Viva Las Vegas (1964), kus ta tegi koostööd Ann-Margretiga.
Sõjaväeteenistus ja isiklik elu
1958. aastal kutsuti Presley Ameerika Ühendriikide armeesse, kus ta teenis kaks aastat, sealhulgas ajutiselt Saksamaal. Seal kohtus ta noore Priscilla Beaulieu'ga; nad abiellusid 1967. aastal ja neil oli üks tütar, Lisa Marie Presley, sündinud 1968. aastal. Sõjaväeteenistus katkestas tema esinemis- ja salvestustegevuse, kuid pärast teenistust jätkus tema muusikaline karjäär.
Tagasitulek ja kontserdid
1968. aasta televisioonispetsiaal, tuntud kui "'68 Comeback Special", tähistas tema avalikku tagasitulekut ja laialdast kriitilist tunnustust. Pärast seda naasis Elvis regulaarselt live-esinemistele, eriti kuulsad olid tema Las Vegase residentsid alates 1969. aastast. Üks tema suurimaid üritusi oli 1973. aasta "Aloha from Hawaii" kontsert, mis edastati satelliidi teel ja jõudis miljonite vaatajateni üle maailma.
Terviseprobleemid, surm ja pärand
1970. aastate keskpaigast alates hakkasid avalikuks tulema Elvise tervisemured: kehakaalu tõus, kõrge vererõhk ja sõltuvus retseptiravimitest. Aastatepikkune ravimite kuritarvitamine mõjutas tema füüsilist ja vaimset seisundit. 16. augustil 1977 leiti Elvis surnuna oma kodus Gracelandis, ta oli 42-aastane. Surma põhjuseks märgiti südame rike; hiljem on aruteludes tõstetud esile ka polüfarmakoloogia (mitme ravimi samaaegne kasutamine) roll.
Pärand ja tähendus muusikas
Elvis Presley mõju populaarsele muusikale ja popkultuurile on jätkuvalt suur. Tema stiil ja esitused aitasid rock'n'rolli populariseerida globaalselt ning sillutasid teed paljudele artistidele. Ta on jätkuvalt üks enim müünud sooloartiste maailmas ning tema kodu, Graceland, on oluline turismi- ja memoriaalkoht. Presley nimel on palju fänniklubisid, tema muusikat ja kujutist kasutatakse endiselt laialdaselt ning tema elulugu on uuritud, interpreteeritud ja mälestatud paljudes raamatutes, dokumentaalides ja näitustes.
Kuigi tema elu lõppes noorelt ja mõneks ajaks vastuolulises valguses, jääb Elvis Presley kultuuriliselt ja muusikaliselt üheks 20. sajandi ikooniks — artistiks, kes ühendas mitmeid muusikalisi traditsioone ja jättis püsiva jälje maailmamuusikale.