Jabhat al-Nusra (Jabhat Fateh al-Sham): ajalugu, ideoloogia ja roll Süürias

Al-Nusra Front ehk Jabhat al-Nusra (araabia keeles: جبهة النصرة), tuntud kui Jabhat Fatah al-Sham (araabia keeles: جبهة فتح الشام) on üks Süüria kodusõjas võitlevatest organisatsioonidest. Alates 2016. aasta juulist on see tuntud ka kui Jabhat Fateh al-Sham (araabia keeles: جبهة فتح الشام, transliteratsioon: Jabhat Fataḥ al-Šām). Seda on nimetatud ka al-Qaida Süürias või al-Qaida Levandis. Nad on salafistlik organisatsioon ja soovivad luua riigis islamiriiki. Nende tegevus on suunatud nii Sünnia vastaste relvajõudude kui ka mõningate teise võitlejarühmituste vastu ning nad on olnud oluline jõud Loode-Süüria võitluses.

Põhiteave ja päritolu. Rühm teatas oma moodustamisest 23. jaanuaril 2012. Juhtidest on laialdaselt tuntud Abu Mohammad al-Julani, kes esines al-Nusra avaliku juhina. Aja jooksul on organisatsioon meelitannutud nii kohalikke Süüria võitlejaid kui ka võõrleegionäre erinevatest riikidest. 2015. aasta alguses sai rühmitusest üks peamisi komponente võimsas džihadistide ühisoperatsioonide ruumis nimega Vallutusarmee, mis võttis üle suuri territooriume Loode-Süürias ja mängis olulist rolli mitmete linnade ning piirkondade vallutamisel.

Ideoloogia ja eesmärgid. Organisatsiooni ideoloogiat iseloomustab salafistlik‑džihadistlik maailmavaade: nad nõuavad ranget islamiõiguse (sharia) rakendamist ja püüavad luua religioossetel alustel korraldatud riiki või juhtimist. Samas on al-Nusra sageli eristunud äärmuslikumast Iraagi ja Süüria Islami Riigist (ISIS), sest püüdis mõnel perioodil ehitada laiemat koalitsiooni kohalike mässuliste rühmitustega, mis aitas tal omandada suuremat poliitilist ja sõjalist mõju.

Sõjaline roll ja taktikad. Al-Nusra oli sõjategevuses aktiivne nii rünnakute korraldamisel valitsusvägede vastu kui ka kitsastes lahingutes teiste relvarühmitustega. Rühm kasutas erinevaid taktikaid: regiooni vallutamiseks ja säilitamiseks relvastatud rünnakud, lõksudele panekud, pommirünnakud ja ka ülirasked vägivallateod nagu enesetapurünnakud. Samuti tekkisid neil konfliktid nii mõõdukamate mässuliste kui ka teiste äärmuslike gruppidega — näiteks 2013–2014 puhkenud relvakonfliktid ISISega ning strateegilised kokkulepped ja rivaliteedid teiste Süüria rühmitustega.

Rahvusvaheline reageering ja sanktsioonid. Ameerika Ühendriigid nimetasid Jabhat al-Nusra välismaiseks terroristlikuks organisatsiooniks, millele järgnesid ÜRO Julgeolekunõukogu ja paljud teised riigid. 10. detsembril 2012 nimetas USA Nusra välismaiseks terroristlikuks organisatsiooniks ja Iraagi Al Qaeda varjunimeks, mis tegi Nusraga rahaliste tehingute tegemise ameeriklaste jaoks ebaseaduslikuks. Paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid on neid sanktsioneerinud, kehtestanud liikumis- ja finantspiiranguid ning nimetanud organisatsiooni terrorirühmituseks.

Suhted teiste rühmituste ja tsiviilvalitsemine. Al-Nusra kujunes mitmete võitlejaterühmadega kas liitlaslikuks või vastanduvaks sõltuvalt piirkonnast ja ajast. 2012. aasta novembris kirjeldas The Washington Post al-Nusrat kui mässuliste relvajõudude kõige edukamat haru. 2016. aasta juulis eraldus al-Nusra ametlikult al-Qaedast ja nimetas end ümber Jabhat Fateh al-Shamiks, osaliselt selleks, et ennast poliitilisemalt ja regionaalselt paremini positsioneerida. Rühm lõi või kasutas ka kohalikke haldusstruktuure ja õigussüsteeme vabalamates piirkondades, kus nad omasid kontrolli, sealhulgas maksustamine, politsei ja kohuslikud organid, mis mõjutasid tsiviilelanike igapäevaelu ja humanitaarset olukorda.

Võimsuse tipp ja kümnevõitlejate arv. Vaba Süüria Armee (FSA) mõõduka tiiva pressiesindajate sõnul oli 2012. aasta novembris Nusral 6000–10 000 võitlejat, mis moodustas 7–9% FSA kõigist võitlejatest. Washington Posti kommentaator David Ignatius kirjeldas Nusrat siis kui FSA kõige agressiivsemat ja edukamat haru. Ameerika Ühendriikide välisministeerium märkis samamoodi: "Arstidelt saadud aruannete põhjal on enamik FSA vigastatuid ja hukkunuid Jabhat al-Nusra, mis tuleneb nende julgusest ja [sellest, et nad on] alati eesliinil". Rühmituse täpne koosseis varieerus lahingute, rekrutimise ja liidete muutumise tõttu.

Inimõiguste rikkumised ja mõju tsiviilelanikele. Organisatsiooni tegevus on seotud mitmete inimõiguste rikkumistega: süüdistused massitulistamistes, mõrvades, inimröövides, sundvaralises ümberpaigutamises ning teistes sõjakuritegudes. Nende tegevus on kaasa aidanud laialdasele desplaceerumisele ja humanitaarprobleemidele eriti Idlibi ja selle ümbruses.

Ümbernimetamine ja ühendumine Tahrir al-Shamiga. 2016. aasta juulis teatas organisatsioon ametlikust lahkumisest al-Qaedast ja ümberkujundamisest Jabhat Fateh al-Shamiks – samm, mida käsitles mitme riigi poolt skeptiliselt kui taktikalist manöövrit. Pärast vägivaldseid kokkupõrkeid Ahrar al-Shami ja teiste mässuliste rühmitustega ühines Jabhat Fateh al-Sham 28. jaanuaril 2017 nelja teise rühmitusega, millest sai Tahrir al-Sham (HTS). HTS püüdis kujundada laiemat juhtimist Loode-Süürias ning kinnistada oma kontrolli sõjaliste ja tsiviilstruktuuride kaudu. Paljud riigid ja analüütikud jätkasid HTSi ja sellega seotud üksuste pidamist terroriorganisatsiooniks või vähemalt äärmuslikuks rühmaks.

Piiriülene tegevus ja regionaalne mõju. Rühm ja temaga seotud üksused on tegutsenud ka naaberriigis Liibanonis, kus nad on vahest osalenud rünnakutes ja toetuse otsimises. Al-Nusra ning hiljem HTS mõjutasid piirkondlikke julgeolekutingimusi, pingestades suhteid nii liitlaste kui ka vastastega ning soodustades mõnes piirkonnas lühiajalist kontrolli, mille järel järgnes sageli riigivägede või rahvusvaheliste õhurünnakute vastutegevus.

Seis praegusel etapil ja tulevikuperspektiiv. Pärast 2017. aastat on rühmituse struktuur ja mõju muutunud: HTS on saavutanud kontrolli suurte osade üle Idlibi provintsis ja on kujunenud regiooni tugevamaks võimustruktuuriks, kuid on ka püsiva surve all – nii Süüria valitsusvägede, Vene õhurünnakute, türgi poliitika ja teiste mässuliste rühmituste tõttu ning sisemiste lõhede ja represseerimise alt. Humanitaarolukord, pidevad lahingud ja rahvusvaheline isolatsioon teevad rühmituse pikaajalise tuleviku ebakindlaks. Rahvusvaheline kogukond ja analüütikud rõhutavad, et lahenduse leidmine Süüria konfliktile eeldab nii poliitilisi läbirääkimisi kui ka julgeoleku- ja humanitaarmeetmeid, mille eesmärk on vähendada vägivalla ja äärmusluse mõju tsiviilelanikele.

Kokkuvõtlikult on Jabhat al-Nusra / Jabhat Fateh al-Sham olnud Süüria konfliktis üks kõige märgatavamaid ja vastuolulisemaid jõude: sõjalise oskuse ja kohaliku mõju tõttu oluline, ent rahvusvaheliselt ja õigusalaselt laialdaselt stigmatiseeritud ning kaudselt vastutav paljude inimohvrite ja humanitaarkriisi süvenemise eest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Süüria kodusõjas võitleva organisatsiooni nimi?

K: Mida see organisatsioon tahab luua?

K: Millal see rühmitus loodi?

K: Kuidas on seda nimetanud teised riigid ja organisatsioonid?

K: Mis aastal sai sellest Al Qaedast eraldiseisev üksus?

K: Kui suur oli selle hävitusjõud 2012. aasta novembris?

K: Milliseid meetmeid võttis USA selle rühmituse vastu 2012. aasta detsembris?

Otsing