OPEC — Naftat eksportivate riikide organisatsioon: ajalugu ja mõju

Sukeldu OPECi ajaloosse ja mõjusse: kuidas 1960. aastal loodud organisatsioon kujundab naftatootmist, hindu ja maailmamajandust.

OPEC ehk Naftat eksportivate riikide organisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on koordineerida oma liikmete naftapoliitikat ja mõjutada maailma naftaturgu. Alates 1965. aastast asub OPECi peakorter Viinis, Austrias. OPEC asutati 10.–14. septembril 1960. aastal Bagdadis, Iraagis.

Organisatsiooni ametlik ülesanne on "koordineerida ja ühtlustada oma liikmete naftapoliitikat" ning "tagada naftaturgude stabiliseerimine, et tagada tarbijatele tõhus, säästlik ja korrapärane naftatarne, tootjatele kindel sissetulek ja naftatööstusse investeerijatele õiglane kapitalitulu".

Struktuur ja toimimine

OPECi kõrgeim otsustusorgan on ministrite konverents (Conference), kus liikmesriikide naftaministrid kokku tulevad ja võtavad vastu põhimõttelisi otsuseid tootmispiiride, uute liikmete ja strateegia kohta. Igapäevast administratiivset tööd teeb Viinis paiknev sekretariaat, mida juhib Secretary General (peasekretär). OPEC ei ole liitriikide ühtne valitsusmehhanism – otsused tehakse tavaliselt konsensusel ja liikmete nõusolek on oluline, kuid sisemise distsipliini ja täitmise küsimustes esinevad sageli erimeelsused.

Mõju naftahindadele

Ameerika Ühendriikide energiaameti energiainformatsiooniameti (EIA) andmetel on OPECi toornafta tootmine oluline tegur, mis mõjutab nafta maailmaturuhindu. OPEC seab oma liikmesmaadele tootmise eesmärgid (kvotid) ja üldjuhul, kui OPECi tootmise eesmärke vähendatakse, kipuvad naftahinnad tõusma. Vastupidi, tootmise suurendamine võib hindu suruda alla. Eriti mõjutab hinda Saudi Araabia tootmine, sest Saudi Araabial on maailmas võrreldes teiste OPECi liikmetega suhteliselt suur vaba tootmisvõime ehk spare capacity — seega võib Saudi Araabia toodangu muutus turusignaali anda ja hindu mõjutada. See on põhjuseks, miks Saudi Araabia otsuseid tihti erilise tähelepanuga jälgitakse.

Ajalugu ja tähtsamad sündmused

OPECi loomine 1960. aastal oli pöördepunktiks selles, kuidas naftarikkad riigid kontrollisid oma loodusvarasid. 1960. ja 1970. aastatel hakkasid mitmed liikmesriigid naftaettevõtete varasid üle võtma ehk rahvus­keskendama (nationalization), mis suurendas riikide osalust tulu ja hinnakujunduse määramisel. 1973. aasta naftaembargo (põhiosas Aafrika ja Lähis-Ida arabiliikmete poolt) seoses Yom Kippuri sõjaga ja sellele järgnenud tootmispiirangud viisid naftahindade järsu tõusuni ning näitasid OPECi suuri geopoliitilisi mõjuvõimu piirjooni.

Hilisematel aastakümnetel on OPECile toonud nii edu kui väljakutseid: mõnikord on organisatsioon suutnud turgu stabiliseerida, ent ületootmine, majanduslangused, uute tootjate (nt õlipuuderus USA) tekkimine ja liikmete vahelised huvide erinevused on sageli vähendanud OPECi mõju. 1980. aastate ja 1990. aastate hinnakõikumised, 1990. aastal toimunud Lähis-Ida konfliktid ning 1997–1998 ja 2008 majanduskriisid mõjutasid samuti turu dünaamikat.

Detsembris 2014 nimetas Lloyd’s (laevandus- ja mereärise väljaanne) OPECi ja selle tegevuses osalenud naftamehed üheks mõjukaks jõuks laevandussektoris — see kajastab OPECi otsuste mõju mitte ainult nafta hindadele, vaid ka globaalsele kaubandusele ja tarneketile.

OPEC+ ja hiljutised arengud

Alates 2016. aastast on OPEC teinud tihedat koostööd mitme suure mitte-OPEC tootjariigiga (eriti Venemaaga) vormis, mida sageli nimetatakse OPEC+. See laiendatud kokkulepe võimaldas senisest laiemal alusel kokku leppida tootmiskärbetes ja turu stabiliseerimises. OPEC+ mängis võtmerolli ka 2020. aasta alguses, kui COVID-19 pandeemia põhjustas nõudluse järsu languse ja naftaturg sattus suure surve alla — algas hinnasõda ja hiljem kokku lepitud ulatuslikud tootmispiirangud, mille eesmärk oli likvideerida ülepakkumine.

Hiljutematel aastatel on OPEC/ OPEC+ pidanud arvestama uute teguritega: USA kildanafta (shale oil) tootmise kasv, energiamajanduse üleminek taastuvenergiale, kliimapoliitikad ning geopoliitilised pinged, mis kõik mõjutavad nii nõudlust kui pakkumist.

Kriitika ja väljakutsed

• Liikmete kooskõla: OPECi tõhusus sõltub liikmete valmisolekust järgida kokku lepitud kvote. Sageli tekib mittekohastumine (non‑compliance), mis vähendab organisatsiooni võimet turgu kontrollida.
• Uued tootjad ja tehnoloogia: USA kildanafta ning tehnoloogilised edusammud on vähendanud OPECi turuosa ja suurendanud konkurentsi.
• Keskkonna- ja kliimapoliitika: globaalsed sihid kasvuhoonegaaside vähendamiseks ning liikumine elektri- ja alternatiivkütuste suunas võivad pikaajaliselt vähendada nafta nõudlust.
• Geopoliitiline risk: sõjad, sanktsioonid ja poliitilised erisused liikmesriikide vahel muudavad sageli tootmise stabiilseks tagamise keeruliseks.

OPECi roll täna

Kuigi globaalne energiamaastik muutub, jääb OPEC oluliseks mõjutajaks maailmaturu naftahindades — nii otsuste, esituste kui ka ootuste kaudu. OPEC-i võime mõjutada hindu sõltub edaspidi organisatsiooni sisemisest koostööst, koostööst mitte-OPEC tootjatega ning sellest, kuidas tarbitakse ja toodetakse energiat globaalselt tulevikus.

Ameerika Ühendriikide energiaameti ja teiste rahvusvaheliste analüütikute andmetel jääb OPECi tegevus üheks peamiseks teguriks naftaturu dünaamika mõistmisel. Toornafta hinnad reageerivad nii otsestele tootmiskärpetele kui ka turuosaliste ootustele ja geopoliitilistele sündmustele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on OPEC?

K: Kus asub OPECi peakorter?

K: Mis on OPECi töö eesmärk?

K: Kuidas mõjutab OPEC nafta hindu maailmas?

K: Millal ja kus asutati OPEC?

K: Milline oli OPECi moodustamise mõju riigi kontrollile loodusvarade üle?

K: Millise tunnustuse said OPEC ja naftamehed 2014. aastal?

Otsing