Agly (Aglí, Aglin) — Roussillon'i tasandiku jõgi Lõuna-Prantsusmaal
Agly (Aglí, Aglin) — Roussillon'i tasandiku jõgi Lõuna‑Prantsusmaal: voolab läbi Aude ja Pyrénées‑Orientales, suubub Vahemerre. Avastage jõe loodus, ajalugu ja maalilised külakesed.
Koordinaadid: 42°46′44″N 3°02′20″E / 42.779°N 3.0388°E / 42.779; 3.0388
Agly jõgi (katalaani keeles Aglí, oktsitaani keeles Aglin) on jõgi Lõuna-Prantsusmaal. Ta voolab peamiselt kagus läbi Roussillon'i tasandiku, Oktsitaania piirkonnas. Ta lõpeb Vahemeres.
Teel Vahemerre voolab see läbi Aude'i ja Pyrénées-Orientales'i departemangude.
Ülevaade ja päritolu
Agly allikas asub Corbières'i mäestikus ja Fenouillèdes'i piirkonna lähistel, kus väiksemad ojad ja nõod kogunevad, moodustades jõesängi, mis liigub edasi Roussillon'i tasandikule. Jõe pikkus on umbkaudu 80 km ning see moodustab Roussillon'i lääne-ida suunalise veevoolu, mis ühendab mäestiku tasandikuga ja lõpuks mererannikuga.
Kuiul ja kurs
Agly voolab algselt kitsamas mäestikualas, seejärel laieneb tasandikul ja kulgeb läbi põllumajandusmaastike ning viinamarjaistanduste enne Vahemere rannikule jõudmist. Suudmekohas võib jõgi moodustada laguunilaadseid alasid ja soiseid luhte, kus vesi koguneb enne merre voolamist ning kus tihti on liivavallidest ja rannaliivast tingitud muutlik suudmeala.
Hüdroloogia ja kliimamõjud
Agly on tüüpiline Vahemere kliimaga jõgi: talvedes ja sügisel võib sademete suurenemise tõttu vool tugevneda, suvel aga sageli voolab madalaveelisemalt. Piirkonnas on võimalikud tugevad lühiajalised voolutõusud (tuntud kui cévenol‑sündroomi laadsed episoodid), mistõttu on veekorraldus ja üleujutuste ennetus olulised kohalikele omavalitsustele.
Kasutus ja majandus
- Põllumajandus: jõgi on tähtis kohaliku niisutuse ja maaviljeluse jaoks – Roussillon'i piirkonna viinamarjaistandused ja viljapõllud kasutavad osaliselt Agly vett.
- Energia ja veehoidlad: jões on väiksemahulisi veehulga reguleerimise rajatisi, tamme ja paisjärvi, mis aitavad reguleerida voolu ja tagada veevarustust kuiva ajal.
- Vaba aeg: Agly kallastel harrastatakse kalastamist, kanuusõitu ja matkamist; jõe- ning suudmealad on populaarsed loodushuviliste vahel.
Ökoloogia ja kaitse
Agly kallastel ja suudmealadel esineb mitmekesine taimestik ning rändlindudele sobivad peatuspaigad. Märgalaaladest ja rannikualadest on palju kasu looduse mitmekesisusele, ning kohalikud kaitsealgatused ja haldus meetmed püüavad säilitada vee kvaliteeti ning elupaiku, mis on olulised nii linnu- kui ka kalaliikidele.
Ajalugu ja kultuur
Jõe orus asuvad ajaloolised sillad, vesiveskid ja väiksed külad, mis peegeldavad piirkonna maaelu ajalugu. Agly'le on omane ka rahvapärane tähtsus – jõeäärsed teed ja matkarajad pakuvad ligipääsu Roussillon'i maastikele ja kultuuripärandile.
Riskid ja haldus
Kuna Agly voolab läbi tihedalt asustatud ja põllumajanduslikult kasutatava piirkonna, on oluline ühine veehaldus, mis hõlmab üleujutuste ennetust, veekvaliteedi jälgimist ja elupaikade kaitset. Kohalikud omavalitsused ja keskkonnaametid tegelevad jõe veeressursside koordineerimisega ning säilitavad tasakaalu majandusliku kasutuse ja looduskaitse vahel.
Agly on Roussillon'i maastiku oluline hüdroloogiline element, mis ühendab mäestiku ja mere, toetades nii inimtegevust kui ka piirkonna looduslikku mitmekesisust.
Geograafia
Agly jõe pikkus on 81,7 km (50,8 mi). Allikas asub Linase'i väinast kirdes Pech de Bugarachi mäestikust, mis on kõrgeim Corbières'i mäestik, Aude'i departemangudes, 940 m kõrgusel.
Seejärel suubub see Galamuse kuristike juures Pyrénées-Orientales'i ja suubub Barcarès'ist lõuna pool Vahemerre.
Agly jõe ääres, Caramany's, Pyrénées-Orientales'is on tamm, mis on ehitatud üleujutuste vältimiseks ja vee säilitamiseks.


Agly suu
Hüdroloogia
Agly on väga ebakorrapärane väike jõgi. Selle vooluhulka jälgiti 42 aasta jooksul (1967-2008) Estagelis umbes kakskümmend kilomeetrit selle suudmest ja pärast selle lisajõe Verdouble vee vastuvõtmist.
Jõe vooluhulk selles kohas on 6,31 m3sekundis.
Agly näitab tüüpilisi hooajalisi kõikumisi nagu teisedki Lõuna-Prantsusmaa väikesed jõed. Jõe kõrgeim tase on talvel ja kevadel, detsembrist kuni maini (kaasa arvatud), kusjuures kõrgeim tase on veebruaris. Neile järgneb kiire vooluhulga langus madalveeperioodil, mis kestab juuni lõpust oktoobri alguseni.
Kõrvalvoolud
Angly jõel on 19 lisajõge, millest peamised on järgmised:
- Paremate lisajõgedega:
- Boulzane, 34 km.
- Désix, 32,4 km.
- Vasakpoolsed lisajõed
- Maury, 18,6 km.
- Verdouble, 46,8 km.
- Robou, 17,8 km.


Pyrénées-Orientales'i kommuunid, mida läbib Agly.
Departemangud ja linnad jõe ääres
- Aude : Camps-sur-l'Agly
- Pyrénées-Orientales : Saint-Paul-de-Fenouillet, Ansignan, Caramany, Latour-de-France, Estagel, Cases-de-Pène, Espira-de-l'Agly, Rivesaltes, Claira, Saint-Laurent-de-la-Salanque, Torreilles.
Maamärgid
Galerii
·
Agly jõe tamm Caramany's.
·
Caramany järv kuivaperioodil
·
Galamuse kuristikud
·
Ansignani akvedukt
Küsimused ja vastused
K: Mis on Agly jõgi?
V: Agly jõgi on jõgi Lõuna-Prantsusmaal.
K: Milliseid kahte piirkonda Agly jõgi läbib?
V: Agly jõgi voolab läbi Roussillon'i tasandiku ja Oktsitaania piirkonna.
K: Millises suunas voolab Agly jõgi?
V: Agly jõgi voolab peamiselt kagusuunas.
K: Kus Agly jõgi lõpeb?
V: Agly jõgi lõpeb Vahemeres.
K: Millised on kaks departemangu, mida Agly jõgi läbib?
V: Agly jõgi voolab läbi Aude ja Pyrénées-Orientales'i departemangude.
K: Millised on Agly jõe kaks nimetust erinevates keeltes?
V: Agly jõge nimetatakse katalaani keeles Aglíks ja oktsitaani keeles Agliniks.
K: Mis on see geograafiline tunnus, mida Agly jõgi läbib, enne kui ta jõuab Vahemerre?
V: Agly jõgi voolab läbi Roussilloni tasandiku, enne kui ta jõuab Vahemerre.
Otsige