Gangese-Brahmaputra delta on jõe delta Lõuna-Aasia piirkonnas Bangladeshis ja Lääne-Bengalis, Indias. See on maailma suurim delta, pindalalt hinnanguliselt ligikaudu 100 000 km², ning üks maailma tihedamini asustatud ja majanduslikult tähtsamaid deltasid.

Deltat tuntakse ka Brahmaputra delta, Sunderbanide delta või Bengali delta nime all. Kuna see on ka üks viljakamaid piirkondi maailmas, nimetatakse seda ka roheliseks deltaalaks. Piirkonnas kasvatatakse laialdaselt riisi ja jõuab olulisi põllumajandussaadusi nagu jut (jute) ning toimuvad intensiivsed kalandus- ja krevetikasvatusettevõtted.

Geograafia ja hüdroloogia

Gangese delta suubub Bengali lahte. Selle laius Bengali lahes on ligikaudu 354 km. Delta moodustub kolme suure jõe liidust: Ganges, Brahmaputra ja Meghna jõgi. Need jõed kannavad suuri hulki setteid, mis pidevalt kasvatavad uue maid ning moodustavad deltasse arvukaid harujõgesid, saari ehk „chars'e” ja luited.

Delta ulatub Hooghly jõest läänes kuni Meghna jõeni idas. India peamised meresadamad on Kolkata ja Haldia. Bangladeshis on peamised meresadamad Mongla ja Chittagongi sadam.

Ökoloogia ja elurikkus

Delta on koduks ühele maailma suurimale mangroovimetsa massiivile — Sundarbans — mis ulatub India ja Bangladesh’i piirialale. Sundarbans on UNESCO maailmapärandi nimistus ja Ramsari märgalade nimekirjas, olles elupaigaks paljudele liikidele, sealhulgas kuulsale Bengali tiigrile (Royal Bengal tiger), hiidkrokoodlile, mitmesugustele linnuliikidele ning rikkalikule mereelustikule.

Inimesed ja majandus

Delta on väga tihedalt asustatud — elab üle 100 miljoni inimese — ja inimestele pakub see olulisi elatusvõimalusi: põllumajandus (eriti riisikasvatus), kalandus, paljunemine ja kaubandus sadamate kaudu. Suurlinnad ja sadamad nagu Kolkata ning Chittagongi on piirkonna logistika ja kaubanduse keskused.

Delta dünaamika ja probleemid

  • Hooajalised üleujutused ja tsüklonid: Monsuunvihmad ja rannajoont tabavad tsüklonid toovad igal aastal tugevaid üleujutusi ja häireid, mille tagajärjed võivad olla laastavad (nt üleujutused, erosioon, eluaseme kadu).
  • Muldade ja rannikuerosioon: Jõgede liikumine ja lainetuse mõju muudavad deltamaastikku pidevalt — saared tekivad ja kaovad (chars), maatükkide kadu on tavaline.
  • Meretaseme tõus ja soolastumine: kliimamuutuste tõttu tõusev meretase ja soolase vee tung maismaale kahjustavad värsket joogivett ja põllumajandust, vähendades saagikust ja suurendades veepuudust.
  • Inimtegevuse surve: intensiivne põllumajandus, tehiskaevandused, uppunud mangroovide hävitamine shrimpikasvatuse ja arenduste tõttu kahjustavad looduslikku tasakaalu.

Kaitse ja kohanemine

Kaitse- ja taastetööd hõlmavad mangroovide taastamist (mis toimivad loodusliku barjäärina tsüklonite eest), tammide ja rannaembankmentide ehitamist, tsüklonite varajase hoiatamise süsteemide laiendamist ning kohalikku kliimamuutustega kohanemise planeerimist (nt tõhusad evakuatsioonikeskused, soolastumiskindlamad põllutehnikad). Rahvusvaheline ja piirkondlik koostöö jõgede vee- ja sette haldamisel on samuti oluline, sest jõe dünaamika ja veevajadus mõjutavad nii India kui ka Bangladesh`i alasid.

Gangese–Brahmaputra delta on seega looduslikult erakordselt rikas ja elutähtis piirkond, mille majanduslik ning ökoloogiline väärtus nõuab jätkuvat kaitset ja säästvat haldamist, et tagada kohalike kogukondade ja unikaalse looduse püsiv elujõud.