Põhja-Sulawesi (indoneesia keeles Sulawesi Utara) on Indoneesia provints. See asub Sulawesi saare kirde poolsaarel. Seda nimetatakse Minahasa poolsaareks. Provints asub Filipiinidest lõuna pool ja Malaisias asuvast Sabahist kagus. Idas on Maluku meri, läänes Gorontalo ja Celebesi meri ning edelas Tomini laht. Provintsi pindala on 13 851,64 ruutkilomeetrit ja selle rahvaarv oli 2010. aasta rahvaloenduse ajal 2 270 596; hilisemad hinnangud ja 2020. aasta andmed näitavad, et elanike arv on kasvanud, ulatudes enam kui 2,6 miljonini. Provints sisaldab nii rannikualasid ja saarekesi kui ka sisemaa mägiseid osi, mistõttu ilmastik ja loodustingimused on mitmekesised.

Geograafia ja loodus

Provintsi pealinn, ärikeskus ja suurim linn on Manado. Teised suuremad linnad on Tomohon ja Bitung. Rannikualadel on laiad rannajooned ja sadamad (sh Bitung, oluline kalanduse ja transpordi keskus). Sisemaal on palju kõrgemaid mäeahelaid ja vulkaanilisi koonuseid: mägede kõrgus ulatub ligikaudu 995 meetrist kuni 1 995 meetrini, kusjuures kõrgeim tipp on Mount Klabat (umbes 1 995 m). Põhja-Sulawesi on noor vulkaaniline piirkond — seetõttu esineb siin palju vulkaanipurskeid ja aktiivseid vulkaanikoonuseid (näiteks Lokon, Soputan ja teised), mis mõjutavad nii maastikku kui ka mullaviljakust.

Loomastik ja taimestik on piirkonnas rikkalikud: Põhja-Sulawesi rannikuveed (eriti Bunaken ja lähisaarte reservaat) on tuntud korallrahude, mitmekesise mereelu ja sukeldumisvõimaluste poolest. Sisemaa looduses leidub tihedaid vihmametsi, kaitsealasid nagu Tangkoko looduspark, kus elavad tarsierid, mustad makakid ja haruldased linde. Kliima on troopiline, niiske ja sooja keskmise temperatuuriga kogu aasta vältel, sademeid on enam pühade ja monsuniperioodide ajal.

Ajaloost

Minevikus võitlesid portugallased, hispaanlased, hollandlased ja selle piirkonna kuningriigid Põhja-Sulawesi rikkuste, näiteks vürtside, riisi ja kulla pärast. Piirkond oli tähtis kaubatee lääne ja ida vahel ning see soodustas erinevate usundite ja kultuuride levikut, sealhulgas kristluse ja islami sissetungi. Esimest korda maabusid portugallased 16. sajandil. Hispaania ja hollandlased tulid piirkonda ja rajasid enda huvide kaitseks liitumisi ning sattusid vahel vastuollu juba piirkonnas tegutsenud jõududega. Lõpuks said hollandlased kontrolli 17. sajandil ja valitsesid seda piirkonda laialdaselt ligi kolm sajandit, kuni II maailmasõja ajal saabusid jaapanlased ning okupeerisid saare.

Pärast jaapani kukutamist 1945. aastal ja sõja lõppu püüdis Holland mõneks ajaks oma koloniaalmõju taastada, kuid 1949. aasta Ümarlauakonverentsil tunnustati Indoneesia iseseisvust. Põhja-Sulawesi sai osa sõjajärgsetest administratiivsetest ümberkorraldustest: selle saare osi ühendati ja jagati mitmeks provintsiks ajavahemikul pärast iseseisvumist ning Põhja-Sulawesi provintsi loomine fikseeriti ametlikult 14. augustil 1959. Hilisematel aastakümnetel on toimunud täiendavaid haldusreforme ja piiride korrigeerimisi, et paremini teenindada kohalikke kogukondi.

Rahvastik, keel ja kultuur

Põhja-Sulawesi elanikkond on etniliselt mitmekesine. Suur osa kohalikest kuulub Minahasa rahvusrühma, lisaks on siin läänesaarelt ja muudelt aladelt pärinevaid rühmi. Igapäevases suhtluses kasutatakse laialdaselt indoneesia keelt, ent kohalikud keeled ja murded (Minahasa keeled) on jätkuvalt tähtsal kohal. Religiooniliselt on Põhja-Sulawesi eripärane — võrreldes paljude teiste Indoneesia provintsidega on siin suur protestantide ja katoliiklaste osakaal, mis peegeldub kohalikes kommetes, pühades ja arhitektuuris.

Majandus ja transport

Majandus baseerub põllumajandusel (riis, kohv, köögiviljad ja vürtsid), kalandusel, metsandusel, piirkondlikul kaubandusel ja kasvaval turismil. Bitungi sadam on oluline kalanduse ja ekspordi sõlm ning Manado on provintsi äriline ja teeninduskeskus. Turismi tõmbavad ligi sukeldumiskohad (Bunaken), looduspargid ja etnograafilised külad. Samuti on piirkonnas väiksemaid tööstusi ja teenindussektorit, mis teenindavad nii kohalikke kui ka külastajaid.

Kaitse ja väljakutsed

Põhja-Sulawesi seisab silmitsi mitmete väljakutsetega: vulkaaniline aktiivsus, maavärinad ja üleujutused võivad kahjustada eluasemeid ja infrastruktuuri. Lisaks seab surve loodusele kasvav turism ning mere-elustiku kahjustused, mistõttu on püütud laiendada kaitsealasid ja rakendada säästvaid kalanduse ja turismipraktikaid. Kohalikud omavalitsused ja kogukonnad tegelevad ühiselt ressursside kaitse, riskide maandamise ning majanduse mitmekesistamisega.

Üldiselt on Põhja-Sulawesi elav ja mitmekesine provints, mis ühendab rikkaliku ajaloo, omanäolise kultuuri, erilise looduse ja olulise geopoliitilise asukoha Indoneesia kirdeosas.