Põhja-Sulawesi
Põhja-Sulawesi (indoneesia keeles Sulawesi Utara) on Indoneesia provints. See asub Sulawesi saare kirde poolsaarel. Seda nimetatakse Minahasa poolsaareks. Provints asub Filipiinidest lõuna pool ja Malaisias asuvast Sabahist kagus. Idas on Maluku meri, läänes Gorontalo ja Celebesi meri ning edelas Tomini laht. Provintsi pindala on 13851,64 ruutkilomeetrit ja selle rahvaarv oli 2010. aasta rahvaloenduse ajal 2270596;
Provintsi pealinn, ärikeskus ja suurim linn on Manado. Teised suuremad linnad on Tomohon ja Bitung. Seal on palju kõrgeid mägesid, mille kõrgus ulatub 1112 meetrist kuni 995 meetrini. Provints on noor vulkaaniline piirkond. Seal on palju vulkaanipurskeid ja aktiivseid vulkaanikoonuseid.
Minevikus võitlesid portugallased, hispaanlased, hollandlased ja selle piirkonna kuningriigid Põhja-Sulawesi rikkuste, näiteks vürtside, riisi ja kulla pärast. Piirkond oli ka kaubatee lääne ja ida vahel ning see aitas kaasa kristluse, islami ja teiste religioonide levikule. Esimest korda maabusid portugallased 16. sajandil. Hispaania ja hollandlased tulid ja portugallased võitlesid nende vastu. Lõpuks said hollandlased kontrolli 17. sajandil. Hollandlased valitsesid seda piirkonda kolm sajandit, kuni jaapanlased tulid Teise maailmasõja alguses. Pärast seda, kui jaapanlased kaotasid 1945. aastal Teise maailmasõja, kontrollisid hollandlased seda piirkonda taas lühikest aega. Nad lahkusid 1949. aastal. pärast ümarlaua konverentsi, kus hollandlased tunnustasid äsja loodud Indoneesia Ühendriike (RIS). Seega sai Põhja-Sulawesi osaks Ida-Indoneesia riigi (NIT) territooriumist. Rahvale ei meeldinud NIT, mistõttu see sai 1950. aastal Indoneesia Vabariigi osaks. Esialgu oli Sulawesi saar üks üksik provints. Peagi jagunes see mitmeks eri provintsiks. Nii sai Põhja-Sulawesi provintsi 14. augustil 1959. aastal.
Bitungi lähedal asuvas Tangkoko looduskaitsealal elavad mustaharulised makakad
Nimi
Põhja-Sulawesi piirkonda nimetati varem Minahasa. Seda nime kasutatakse mõnikord ikka veel. Sõna Minahasa tuleneb sõnadest Mina-Esa (Minaesa) või Maesa, mis tähendab ühtseks olemist või ühendamist See nimi näitab lootust ühendada piirkonna etnilised rühmad, sealhulgas: Tontemboan, Tombulu, Tonsea, Tolour (Tondano), Tonsawang, Ponosakan, Pasan ja Bantik. Sõna "Minahasa" kasutas esimest korda Hollandi Manado regent J. D. Schierstein oma aruandes Maluku kubernerile 8. oktoobril 1789. aastal.
Ajalugu
Eelajalooline
Arheoloogilised uuringud on Salibabu saarel asuvas Liang Sarru koopas leiduvate tõendite põhjal paljastanud märke inimelust Põhja-Sulawesil juba 30 000 aastat tagasi. Teised tõendid näitavad elu umbes 6000 aastat tagasi Kakase ringkonnas asuvas Passo Hillside Site'is ja 4000 aastat tagasi kuni varajase ajani pKr Liang Tuo Mane'e koopas Arangkaa saarel Karakelangi saarel asuvas Liang Tuo Mane'e koopas.
Varajane periood
Koloniaalperiood
16. sajandi lõpus saabusid Põhja-Sulawesile portugallased ja hispaanlased. Portugal oli esimene Lääne rahvas, kes Põhja-Sulawesile saabus. Portugali laev maabus Manados Maguindanao sultanaat kontrollis sel ajal põhjapoolseid saari. Portugallased ehitasid Amurangi linnuse.
Hispaania laev sildus Talaudi ja Siau saarel, edasi Ternate'ile. Hispaania ehitas Manadosse kindluse, sellest ajast alates hakkas Minahasa Hispaania kontrolli all olema. Vastupanu Hispaania okupatsiooni vastu kulmineerus aastatel 1660-1664.
Hollandi laev maabus Manado linnas 1660. aastal, aidates Minahasa konföderatsiooni võitluses Hispaania vastu. Minahasa konföderatsiooni liikmetest koosnev ühendvabariiklik ühendus sõlmis VOCiga kaubanduslepingu. See kaubanduskoostööleping pani seejärel VOC-i monopoolsele kaubandusele, mis hakkas järk-järgult oma tahet peale suruma, mis lõpuks viis 1700. aastate vastupanuni Ratahanis, mis kulmineerus Hollandi Minahasa-sõjaga 1809-1811 Tondanos.
Hispaanlased olid juba koloniseerinud Filipiinide saared. Nad tegid Minahasast kohviistanduse. Hispaania tegi Manadost Hiina kaupmeeste kohvikaubanduse keskuse. Mõned Minahasani hõimud aitasid Hispaanial vallutada 1550. aastatel Amurangi portugallaste kindluse. Hispaania kolonistid ehitasid seejärel Manadosse kindluse. Lõpuks kontrollis Hispaania kogu Minahasat.
16. sajandil asus Manados üks esimesi indo-euraasia kogukondi saarestikus. Manado esimene kuningas oli Muntu Untu (1630). Ta oli pooleldi hispaania päritolu. Hiljem andis Hispaania Minahasa portugallastele 350 000 dukaadi eest lepinguga. Minahasa valitsejad saatsid Supiti, Pa'at ja Lontohi võitlema hollandlastega, et sundida portugallased Minahasast välja. See õnnestus neil 1655. aastal. Nad ehitasid 1658. aastal oma kindluse ja tõrjusid mõned aastad hiljem viimased portugallased välja.
17. sajandi alguseks olid hollandlased kukutanud Ternate sultanaadi. Nad hakkasid vähendama Hispaania ja Portugali võimu saarestikus. 1677. aastal vallutasid hollandlased Sangiri saarestiku. Kaks aastat hiljem külastas Maluku kuberner Robert Padtbrugge Manadot. Ta sõlmis kokkuleppe Minahasani pealikutega. See võimaldas hollandlastel domineerida järgmised 300 aastat. Hollandi otsene valitsemine algas siiski alles 1870. aastal. Hollandlased aitasid ühendada Minahasa konföderatsiooni. 1693. aastal saavutasid minahasanid sõjalise võidu Mongondowi hõimu vastu lõunas. Hollandi mõju suurenes ning kristlus ja Euroopa kultuur kasvasid Minahasas. Misjonäride koolid Manados 1881. aastal olid üks esimesi katseid massilise hariduse andmiseks Indoneesias. Koolide lõpetajad võisid leida tööd riigiteenistujatena, sõjaväes ja Hollandi Ida-India valitsuses. Minahasa suhted hollandlastega olid sageli kehvad. Aastatel 1807 ja 1809 toimus hollandlaste ja Tondano vahel sõda. Minahasa territoorium oli Hollandi otsese võimu all alles 1870. aastal. Kuid lõpuks muutusid hollandlased ja Minahasa väga lähedaseks. Nii nimetati Minahasat sageli 12. Hollandi provintsiks. Veel 1947. aastal moodustati Manados poliitiline liikumine Twapro, lühend Twaalfde Profincie (kaheteistkümnes provints), mis soovis Minahasa ametlikku integreerimist Madalmaade Kuningriigi koosseisu.
Sõltumatus
Jaapanlased okupeerisid seda piirkonda 1942-1945. oli puuduse periood ja liitlasvägede poolt 1945. aastal pommitati Manadot tugevalt. Järgnenud iseseisvusperioodil toimus lõhe Indoneesia- ja Hollandi-poolse Minahasa vahel. Sam Ratulangi nimetamisega esimeseks Ida-Indoneesia kuberneriks õnnestus siis võita Minahasa toetus Indoneesia Vabariigile. Pärast Indoneesia iseseisvumist on Indoneesia jagatud kaheksaks provintsiks ja Sulawesi on üks neist provintsidest. Sulawesi esimene kuberner oli S.G.J.Ratulangi, keda tuntakse ka rahvuskangelasena. 1948. aastal moodustati Sulawesil Ida-Indoneesia riik, millest hiljem sai üks Indoneesia Ühendriikide osariikidest. Ida-Indoneesia riik likvideeriti ja liideti Indoneesia Vabariigiga. Seaduse nr 13 aasta 1964 alusel moodustati Põhja-Sulawesi provintsi. 14. august 1959 määrati provintsi aastapäevaks.
1957. aasta märtsis nõudsid Põhja- ja Lõuna-Sulawesi sõjaväejuhid suuremat vabadust Jaavast. Nad soovisid aktiivsemat arengut, maksuraha õiglast jagamist ja abi Kahar Muzakari mässu vastu Lõuna-Sulawesil. Nad soovisid keskvalitsust, mida juhiksid võrdselt nii Sukarno kui ka Hatta. Alguses oli "Permesta" (Universumi võitluse harta) liikumine pigem pelgalt reformiliikumine kui separatistlik liikumine.
Läbirääkimised keskvalitsuse ja Sulawesi sõjaväejuhtide vahel hoidsid ära vägivalla Lõuna-Sulawesil, kuid Minahasani juhid ei olnud kokkuleppe tulemusega rahul ja liikumine puhkes. Lõuna-Sulawesi domineerimise kartuses kuulutasid Minahasani juhid 1957. aasta juunis välja oma Põhja-Sulawesi autonoomse riigi. Sel ajal kontrollis keskvalitsus Lõuna-Sulawesit, kuid Põhja-Sulawesil puudusid keskvalitsuse tugevad tegelased ja levisid kuuldused, et Ameerika Ühendriigid olid relvastatud mässuga Põhja-Sumatral, millel on samuti sidemed Minahasani juhtidega.
Välisriikide sekkumise võimalus ajendas keskvalitsust taotlema sõjalist abi Lõuna-Sulawesilt. Permesta väed viidi hiljem välja Kesk-Sulawesist, Gorontalost, Sangirist ja Morotaist Malukul. Permesta lennukid (mida tarnisid USA ja mida lendasid Filipiinide, Taiwani ja Ameerika piloodid) hävitati. Seejärel liikusid USA edasi ja 1958. aasta juunis maandus keskvalitsuse armee Minahasas. Permesta ülestõus lõppes 1961. aasta keskel.
Sumatra ja Sulawesi mässud ebaõnnestusid. Nad aitasid isegi luua seda, mida nad ei tahtnud, sest keskus reageeris mässuohule. Keskvalitsuse autoriteet suurenes, samas kui piirkondlik autonoomia muutus nõrgemaks. Radikaalne natsionalism muutus tugevamaks. Kommunistliku partei võim ja Sukarno võim kasvas, samal ajal kui Hatta nõrgenes. Sukarno kehtestas 1958. aastal lõpuks juhitud demokraatia.
Alates 1998. aasta reformidest on Indoneesia valitsus hakanud vastu võtma seadusi, mis suurendavad piirkondlikku autonoomiat, mis on Permesta peamine idee, mille eest ta võitleb.
Keskkond
Kliima
Põhja-Sulawesi kliima on troopiline, kus puhuvad muzonituuled. Läänetuuled toovad põhjarannikule vihma novembrist aprillini. Maist oktoobrini muutub see kuivaks lõunatuuleks. Aastane sademete hulk on 2000-3000 mm. Vihmaseid päevi on umbes 90-140. Temperatuur on keskmiselt 25 kraadi Celsiuse järgi. Keskmine maksimaalne õhutemperatuur on 30 kraadi ja minimaalne keskmine õhutemperatuur on 22,1 kraadi.
Geograafia
Põhja-Sulawesi provints asub Sulawesi saare põhjapoolkeral. See on üks kolmest Indoneesia provintsist, mis asuvad tähtsates kohtades Vaikse ookeani ääres. Teised kaks provintsi on Põhja-Sumatra ja Acehi eripiirkond. Põhja-Sulawesi asub ekvaatori lähedal 0,30-4,30 põhjalaiusel (Lu) ja 121-127 idapikkusel (BT). Poolsaar ulatub idast läände. Sangihe ja Talaudi saared on provintsi kõige põhjapoolsem osa. Need on Põhja-Sulawesi piirid:
| Põhja | Celebesi meri, Vaikne ookean ja Filipiinid |
| Lõuna | Tomini laht |
| Ida | Maluku meri, Maluku ja Põhja-Maluku |
| Lääne | Gorontalo |
Suurem osa Põhja-Sulawesi provintsi maismaast on mäed ja mäed, mille vahel on orud. Mõned mäed Põhja-Sulawesis on Mount Klabat (1895 m) Põhja-Minahasas, Mount Lokon (1579 m), Mount Mahawu (1331 m) Tomohonis, Mount Soputan (1789 m) Kagu-Minahasas, Mount Dua Saudara (1,468 m) Bitungis, Mount Awu (1 784 m), Mount Space (1 245 m), Mount Karangketang (1 320 m), Mount Dalage (1 165 m), Sangihe ja Talaudis, Mount Ambang (1 689 m), Mount Gambula (1954 m) ja Mount Batu Balawan (1 970 m).
Kaks suurimat järve on: Tondano järv (pindala 4278 ha) Minahasas ja Moat järv (pindala 617 ha) Ida-Bolaang Mongondowis. Peamised jõed on Tondano jõgi (40 km), Poigari jõgi (54,2 km), Ranoyapo jõgi (51,9 km), Talawaan jõgi (34,8 km) Minahasas. Dumoga jõgi (87,2 km), Sangkubi jõgi (53,6 km) ja Ongkaw jõgi (42,1 km) asuvad Bolmongis ja Bolmutis.
Põhja-Sulawesi rannikul, nii mandri- kui ka saarerannikul, on mitmeid lahepealseid ja lahtesid. Piirkonna pinnas oli viljakas põllumajanduse jaoks.
Taimed ja loomad
Enamik Põhja-Sulawesi taimi ja loomi on samasugused nagu mujal Indoneesias. Kuid provintsis on mõned loomad nagu Deer, Maleo, Taong, Mini Tarsius Spectrum Bitung City looduskaitsealal ja Coelacanth Manado ranniku lähedal.
Põhja-Sulawesi lähedal asuvas meres leidub mitmeid kalaliike, koralle ja planktonit. Mõned merekalad on olulised välisvahetuse allikad, sealhulgas: tuunikala, vööthaigur, kollasaba, homaar ja teised.
Suur osa Põhja-Sulawesist on mets. Metsad algavad merepinnast ja võivad jätkuda kuni mägede tippudeni. Hea kvaliteediga puit, sealhulgas eebenipuu (puust), rauapuit, linggua, cempaka, puidust nantu, gopasa ja meranti. On ka istandikke, nagu kookospähklid, muskaatpähklid ja nelgid.
Inimesed
| Religioon Põhja-Sulawesil (2010. aasta rahvaloendus) | ||||
| Religioon | protsent | |||
| Protestantism |
| 63.60% | ||
| Islam |
| 30.90% | ||
| Rooma-katoliiklus |
| 4.40% | ||
| Hinduism |
| 0.58% | ||
| Ei ole küsitud |
| 0.29% | ||
| Budism |
| 0.14% | ||
| Teised |
| 0.06% | ||
| Konfutsianism |
| 0.02% | ||
| Ei ole märgitud |
| 0.01% | ||
Põhja-Sulawesil elas 2010. aasta rahvaloendusel 2 270 596 inimest. Rahvaarv oli 1,41% suurem kui kümme aastat varem. Suurimad etnilised rühmad on minahasanid provintsi põhjaosas ja mongondowid lõunas. Provintsi peamine linn on Manado (2019. aastal 432 300 elanikku). Aastal 2010 oli umbes 68% kristlased. Põhja-Sulawesi kristlased on enamasti protestantlikud, kuid on ka mõned katoliiklased. See on enamasti moslemitest koosnevas Indoneesias ebatavaline. Hollandi misjonärid olid koloniaalajal väga edukad. Ka seetõttu, et moslemite enamusega Gorontalo piirkond lahkus Põhja-Sulawesist, et saada 2000. aastal uueks Gorontalo (provintsiks). Provintsis elavad ka moslemite, hindude ja budistide vähemused. Manados on ka märkimisväärne judaismi kogukond. Praegu asub Manados ainus sünagoog Indoneesias. Manados elab hinnanguliselt 800 juudi inimest.
Etnilised rühmad
Selles provintsis elavad koos paljud inimrühmad. Suurim inimrühm on minahasa rahvas. Nad elavad peamiselt Bitungi linnas, Manado linnas, Tomohoni linnas, Minahasa regioonis, Põhja-Minahasa regioonis, Lõuna-Minahasa regioonis ja Kagu-Minahasa regioonis. Teised etnilised rühmad on Bolaang Mongondow, Sangihe, Talaud ja Siau. Põhja-Sulawesi rahvus on heterogeensem kui muudes Indoneesia osades. Minahasan ja Bolaang Mongondow on levinud peaaegu kogu Põhja-Sulawesi mandriosas. Sangihe, Talaud ja Siau elavad peamiselt Sangihe saartel, Talaudi saarel ja Lembehi saarel, eriti Põhja-Sulawesi mandriosa põhja-, ida- ja läänepoolsetel rannikualadel. Bajau rahvas on meresõitvad nomaadid, kes on Mindanao konflikti tõttu rännanud Sulu saarestikust Filipiinidel. Nad elavad Põhja-Sulawesi rannikukülades Põhja-Minahasa regiooni põhjaosas.
Lisaks põliselanikele elab Põhja-Sulawesil ka sisserändajaid. Põhja-Sulawesil, eriti Manado linna ümbruses, elab märkimisväärne hulk hiinlasi. Hiinlased on ka üks esimesi inimesi, kes puutusid kohalike elanikega kokku enne eurooplaste tulekut. Tompaso piirkonnas leitud hiina vanade kirjade järgi näitab Minahasa, et kultuuriline suhtlus hiinlaste ja Minahasa vahel on eksisteerinud juba Han-dünastia ajast. Enamik Põhja-Sulawesil elavatest hiinlastest on hakka, kuid seal elavad ka mõned hokkieni ja kantoni inimesed.
On olemas ka teisi etnilisi rühmi, nagu jaavanlased ja sundaanlased. Nad on enamasti rännanud sealt, kust nad pärit on, tänu hollandlaste poolt koloniaalajastul kuni Suharto ajastuni kehtestatud ümberasustamisprogrammile. Nad elavad üldiselt linnapiirkondades, näiteks Manados ja Tomohonis.
Keel
Põhja-Sulawesi on mitmekeelne kultuur. Kasutatakse paljusid keeli ja inimesed räägivad tavaliselt vähemalt kahte ja sageli rohkemgi keelt. Indoneesia keel on provintsi ja teiste Indoneesia piirkondade ametlik keel. Provintsi valitsuse ametlikud dokumendid ja liiklusmärgid on kõik indoneesia keeles. Enamik provintsi elanikke suhtleb siiski igapäevaselt Manado malai keeles. See keel sarnaneb indoneesia keelega, kuid ei ole sama. Minahasani inimesed räägivad minahasani keelt. Need on viis piirkonna minahasani keelt: Tonsawang, Tontemboan, Toulour, Tonsea ja Tombulu. Lõunas räägivad inimesed mongondowi keelt ja gorontalo keelt. Filipiinide lähedal asuvatel põhjapoolsetel saartel räägivad kohalikud elanikud visajaani keelt.
Põhja-Sulawesil räägitakse veel jaapani, sundaani ja baliini keelt. Neid keeli räägivad ka inimesed muudest Indoneesia osadest. Hakka keelt räägivad ka mõned hiinlased Manadaos. Samuti räägitakse hokkieni ja kantoni keelt. Inglise ja mandariini keelt mõistetakse sageli seal, kus on palju turiste, näiteks Bunakeni rahvuspargis. Vanemad inimesed võivad mõista hollandi ja portugali keelt. [] Filipiinide lähedal asuvatel saartel elanud inimesed võivad mõista tagalogi keelt.
Hiina tempel asub Manado lähedal
Haldusüksused
Põhja-Sulawesil on üksteist maakonda (indoneesia keeles kabupaten) ja neli iseseisvat linna (indoneesia keeles kotamadya). Need on loetletud allpool.
| Nimi | Pindala (km2) | Rahvaloendus | Rahvaloendus | PopulationEstimate | Capital | HDI2014 |
| Sangihe saarte regioon | 461.11 | 126,100 | 129,560 | 131,800 | Tahuna | 0,668 (keskmine) |
| Sitaro saarte regioon | 275.96 | 63,801 | 65,529 | 67,000 | Ondong Siau | 0,643 (keskmine) |
| Talaudi saarte regioon | 1,240.40 | 83,434 | 88,589 | 92,500 | Melonguane | 0,665 (keskmine) |
| Põhjapoolne (saarte) sektor | 1,977.47 | 273,335 | 283,678 | 291,300 | ||
| Bitung (linn) | 302.89 | 187,652 | 205,379 | 220,700 | 0,708 (kõrge) | |
| Manado (linn) | 157.27 | 410,481 | 425,420 | 432,300 | 0,772 (kõrge) | |
| Tomohon (linn) | 114.20 | 91,553 | 100,193 | 107,600 | 0,735 (kõrge) | |
| Minahasa Regency | 1,114.87 | 310,384 | 328,700 | 341,500 | Tondano | 0,727 (kõrge) |
| Põhja-Minahasa regioon | 918.49 | 188,904 | 197,861 | 203,200 | Airmadidi | 0,705 (keskmine) |
| Lõuna Minahasa Regency | 1,409.97 | 195,553 | 204,832 | 210,400 | Amurang | 0,683 (keskmine) |
| Minahasa regioon kaguosas | 710.83 | 100,443 | 104,465 | 106,500 | Ratahan | 0,678 (keskmine) |
| Idasektor (Minahasa) | 4,728.52 | 1,494,970 | 1,566,850 | 1,622,200 | ||
| Kotamobagu (linn) | 68.06 | 107,459 | 119,277 | 130,000 | 0,704 (kõrge) | |
| Bolaang Mongondow Regency | 2,871.65 | 213,484 | 232,968 | 249,600 | Kotamobagu | 0,645 (keskmine) |
| Ida-Bolaang Mongondow regioon | 910.18 | 63,654 | 68,622 | 72,600 | Tutuyan | 0,631 (keskmine) |
| Põhja-Bolaang Mongondow regioon | 1,680.00 | 70,693 | 76,264 | 80,700 | Boroko | 0,642 (keskmine) |
| Lõuna-Bolaang Mongondow Regency | 1,615.86 | 57,001 | 62,162 | 66,500 | Molibagu | 0,635 (keskmine) |
| Läänepoolne (Bolaang Mongondow) sektor | 7,145.75 | 512,291 | 559,293 | 599,400 |
Küsimused ja vastused
K: Mis on Põhja-Sulawesi?
V: Põhja-Sulawesi on Indoneesia provints, mis asub Sulawesi saare kirde poolsaarel.
K: Kus asub Põhja-Sulawesi?
V: Põhja-Sulawesi asub Filipiinidest lõunas ja Malaisias asuvast Sabahist kagus. Idas on Maluku meri, läänes Gorontalo ja Celebesi meri ning edelas Tomini laht.
K: Millised on mõned suuremad linnad Põhja-Sulawesil?
V: Põhja-Sulawesi suuremad linnad on Manado (pealinn), Tomohon ja Bitung.
K: Kui suur on Põhja-Sulawesi?
V: Provintsi pindala on 13851,64 ruutkilomeetrit.
K: Millised religioonid levisid selles piirkonnas kaubateede kaudu?
V: Selles piirkonnas levisid kaubateede kaudu kristlus, islam ja teised religioonid.
K: Kes maandusid selles piirkonnas esimesena 16. sajandil?
V: Portugali maadeavastajad maabusid selles piirkonnas esimest korda 16. sajandil.
K: Millal lõppes hollandlaste valitsemine selles piirkonnas?
V: Hollandi valitsemine selles piirkonnas lõppes II maailmasõja alguses, kui jaapanlased tulid võimule kuni 1945. aastani, mil nad kaotasid II maailmasõja; hollandlased kontrollisid seda piirkonda siiski veel lühikest aega, enne kui nad 1949. aastal pärast ümarlaua konverentsi, kus hollandlased tunnustasid äsja loodud Indoneesia Ühendriike (RIS), sealt lahkusid.
