Uus-Hispaania asekuningriik
Uus-Hispaania varakuningriik oli Hispaania keisririigi varakuningate hallatavate territooriumide nimetus Põhja-Ameerikas ja selle äärealadel Aasias aastatel 1535-1821. Uus-Hispaania oli nimi, mille hispaanlased andsid piirkonnale, mis on tänapäeval Kesk- ja Lõuna-Mehhiko, ning kuna varakuningriigi pealinn asus Mexico Citys, kasutati seda nime ka varakuningkonna kohta.
Uus-Hispaania varakuningriigi territooriumi hulka kuulusid Bay saared (kuni 1643. aastani), Kaimanisaared (kuni 1670. aastani), Kesk-Ameerika (kuni Costa Rica lõunapiirini kuni 1821. aastani), Kuuba, Florida, Hispaniola (sealhulgas Haiti kuni 1697. aastani), Jamaica (kuni 1655. aastani), Mariana saared, Mehhiko, Filipiinid, Puerto Rico, peaaegu kogu Ameerika Ühendriikide edelaosa (sealhulgas kogu või osa tänapäeva U.USA California, Nevada, Utah, Colorado, Wyoming, Arizona, New Mexico, Texas ja Florida). Hispaania nõudis alasid kuni Briti Kolumbia ja Alaskani, kuid Uus-Hispaania põhjapiir määrati ümber 1819. aasta Adams-Onis'i lepinguga. Uus-Hispaania hõlmas ka Venezuelat, enne kui see 1717. aastal Uus-Granada vürstiriigile annekteeriti.
Territooriumid jagati provintsideks. Provintside eesotsas oli kuberner, kes vastutas provintsi haldamise eest ja juhtis sageli ka provintsi sõjaväge ja miilitsat. Provintsid olid koondatud viie kõrge kohtu alla, mida hispaania keeles nimetati Audiencias, mis asusid Santo Domingos, Mehhikos, Guatemalas, Guadalajaras ja Manilas. Nii ülemkohtud kui ka kubernerid olid vürstiriigist autonoomsed ja täitsid enamikku ülesandeid iseseisvalt. Ainult tähtsates küsimustes sekkus varakuningas provintside valitsemisse otse.
1821. aastal kaotas Hispaania mandriosa, kui ta tunnustas Mehhiko iseseisvust, samuti Santo Domingo, kui Haiti tungis sinna samal aastal sisse. Kuuba, Puerto Rico ja Hispaania Ida-India (sealhulgas Marianasaared ja Filipiinid) jäid siiski Hispaania krooni osaks kuni Hispaania-Ameerika sõjani (1898).
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kuidas nimetati Hispaania impeeriumi asepresidentide hallatavaid territooriume Põhja-Ameerikas ja selle äärealadel Aasias aastatel 1521-1821?
V: Uus-Hispaania varakuningriik.
K: Millised alad kuulusid Uus-Hispaania varakuningriigi territooriumile?
A: Uus-Hispaania varakuningriigi territoorium hõlmas praeguse Kesk- ja Lõuna-Mehhiko, Bay saared (kuni 1643. aastani), Kaimanisaared (kuni 1670. aastani), Kesk-Ameerika (kuni Costa Rica lõunapiirini kuni 1821. aastani), Kuuba, Florida, Hispaniola (sealhulgas Haiti kuni 1700. aastani), Jamaica (kuni 1670. aastani), Mariana saared, Mehhiko, Filipiinid, Puerto Rico ja peaaegu kogu Ameerika Ühendriikide edelaosa (sealhulgas kogu California, Nevada, Utah, Colorado, Wyoming, Arizona, New Mexico, Texas ja Florida või osa neist).
Küsimus: Kuidas juhiti provintse vürstiriigi sees?
V: Varakuningriigi provintse juhtis kuberner, kes vastutas nende haldamise eest ning sageli ka nende armee ja miilitsa eest.
K: Kuidas sobisid kõrgema astme kohtud provintside valitsemisega varakuningriigi piires?
V: Provintsid olid koondatud viie kõrge kohtu alla, mida nimetati Audiencias, mis asusid Santo Domingos, Mehhikos, Guatemalas, Guadalajaras ja Manilas. Nii need kõrgema astme kohtud kui ka kubernerid omasid autonoomiat vürstiriigi suhtes, kuid ainult tähtsates küsimustes pidid nad teda otse kaasama.
Küsimus: Millal kaotas Hispaania iseseisvusliikumise tõttu mandripiirkondi?
V: 1821. aastal kaotas Hispaania mandripiirkondi, kui ta tunnustas nii Mehhiko iseseisvust kui ka Santo Domingot, kui see samal aastal Haiti poolt vallutati.
K: Millised Hispaania kolooniad jäid pärast 1821. aastat tema krooni osaks?
V: Pärast 1821. aastat jäid Kuuba, Puerto Rico ja Hispaania Ida-India, sealhulgas Mariana saared ja Filipiinid, Hispaania krooni osaks kuni 1898. aastani, mil nad kaotati Hispaania-Ameerika sõja käigus.
