Varangid (Variaagid) — põhjaviikingid, kaupmehed ja Kiievi-Rus'i rajajad
Varangid (variaagid) — põhjaviikingid, kaupmehed ja Kiievi-Rus'i rajajad: ränded, kaubateed, sõjad ja kultuuripärand, mis kujundas Ida-Euroopa ajalugu.
Varangid või variaagid oli kreeklaste ja idaslaavlaste poolt viikingitele antud nimetaja. Põhiliselt põhjapoolsetest skandinaavia hõimudest pärit varangid mängisid 9.–11. sajandil olulist rolli keskaegse Rus' riigi kujunemisel ja valitsemises. Mõned varangid teenisid Bütsantsi keisrite isiklikeks ihukaitsjateks ning moodustasid kuulsusrikka Bütsantsi Varangia kaardiväe, kelle lojaalsus ja sõjaline osavus olid tuntud kogu ida-mediterranea piirkonnas.
Päritolu ja poliitiline kujunemine
Varangite saabumist ja esmast võimuülevõtmist Ida-Euroopas kirjeldab peamiselt vene muisttekst «Aja kõnedes» ehk Peaajalookroonika (Povest' vremennykh let). Vastavalt traditsioonile kutsuti põhjamaadest pärit sõjamehed Ruriku juhtimisel 9. sajandi keskpaigas rändama ja valitsema Novgorodi; allikates on aastaid 862 või 864 nimetatud seoses Ruriku saabumisega. Tema sugulane Oleg vallutas 882. aastal Kiievi ja lõi aluse ühele keskseks võimukeskuseks kujunenud riigile, mida tunti hiljem kui Kiievi Rus'. Selle nime Rus' ligikaudne kõlamaailm andis hiljem aluse nimetusele Venemaa.
Kaubandus, marsruudid ja sõjategevus
Varangid olid mitmekülgsed: nad tegelesid kaubanduse, piraatluse ja palgasõdurite tegevusega. Nende elatusallikaks olid eelkõige jõe- ja mereteed, mis ühendasid Skandinaavia, Ida-Euroopa, Musta mere ning veel kaugemate keskustega. Sageli liikusid nad piki nn Gardariki jõesüsteeme ja kasutades kaupu vedamiseks sadamaid ning jõge- ja mereteid — nimega Gardariki on tähistatud alasid Musta mere põhjaosas. Need kaubateed sidusid Põhja-Euroopa rikkaid puidu- ja nahasaadusi araabia kalifaatide ja Bütsantsi impeeriumiga, võimaldades vahetust näiteks orjade, väärismetallide, vaikude ja luksuskaupade osas.
Soovides osa saada Konstantinoopoli rikkustest ja poliitilisest mõjust, sattusid varangid mitmetesse kokkupõrkesse nii kohalikumaadega kui ka Bütsantsiga. Mõned retked olid puhtsõjalised rüüsteretked, teised pigem sõjalised teenused või lepingulised kampaaniad. Samal ajal toimus kultuuriline ja religioosne muutus: paljud varangid ja nende liitlased olid algselt paganid, kuid suure osa elanikkonna ristiusustamine toimus järk-järgult — tähtsaim pöördepunkt oli Ruriki järglase Valdimiri (Vladimir Suur) ristimine ja Kristuse tähtsuse kinnitamine 988. aastal, mille tulemusel suurem osa juhtkonnast ja linnaelanikkonnast võttis vastu õigeusu ristiusu.
Kultuuriline mõju ja lõimumine
Varangid ei olnud üksnes sõdalased: nad mõjutasid kohalikke poliitilisi struktuure, kaubandustavasid, sõjatehnikaid ja materjali-kultuuri. Nende laevad — nii sõjalaevade tüüpi drakkarid kui ka kauplemiseks sobivad knarrid — võimaldasid pikaid merereise ja intensiivset liikumist. Arheoloogilised leiud (ehetes, relvades, laibaküngastes ja runikivides) ning Tallinna, Novgorodi ja Kiievi leiukohad kinnitavad tihedat kontakti Skandinaavia ja Ida-Euroopa vahel.
Aegamööda, 11. sajandi lõpu poole, segunesid varangid kohalike idaslaavlastega, sisenesid abieludesse, omandasid kohalikud keele- ja kultuuritavad ning lõid uusi eliite, kes sidusid skandinaavia sõjalise pärandi slaavi ühiskondadega. Selle protsessi tulemusena kadus varangite eraldi etniline tähistus, kuid nende mõju jäi kestma poliitilistes nimistutes, sõjalistes traditsioonides ja suhtlemisviisides Ida-Euroopas ning kaugemalki.
Pärand
Varangid on tähtis ühenduslüli Skandinaavia ja ühelt poolt Bütsantsi ning araabia maailmade vahel. Nende tegevus aitas kujundada keskaja Ida-Euroopat — Riigi struktuure, kaubandusteid ja usulisi muutusi — ning järelmõjud on tajutavad nii ajalookirjanduses, keeles kui ka arheoloogias. Allikad nagu kronikad ja germaani sagad ning runitekstid annavad kombineeritult pildi rändest, sõjast ja kaubandusest, mille keskmes olid varangid.
Kaart, millel on kujutatud Varangia peamised kaubateed: Volga kaubatee (punase värviga) ja Varangia kaubatee kreeklastele (lilla värviga). Muud VIII-XI sajandi kaubateed on näidatud oranžiga.
Küsimused ja vastused
K: Kes olid varangid?
V: Varangid olid viikingite rühm, kellele kreeklased ja idaslaavlased andsid selle nime.
K: Millal nad valitsesid keskaegset Rus' riiki?
V: Varangid valitsesid Rus' keskaegset riiki 9. ja 11. sajandi vahel.
K: Kuidas said neist Bütsantsi keisrite isiklikud ihukaitsjad?
V: Varangid moodustasid Bütsantsi Varangi kaardiväe, mis sai nende rolliks Bütsantsi keisrite isikliku ihukaitsjana.
K: Mis oli Kiievi Rus'?
V: Kiievi Rus' oli riik, mida hiljem valitsesid Ruriki järeltulijad pärast Olegi vallutamist Kiievis 882. aastal.
K: Mis tegevusi nad tegid?
V: Varangid tegelesid kaubanduse, piraatluse ja palgasõdurite tegevusega. Nad liikusid ringi, kasutades Gardariki jõesüsteeme ja sadamaid, mis oli Mustast merest põhja pool asuv piirkond.
K: Miks nad alustasid sõdu Bütsantsiga?
V: Varangid soovisid saada juurdepääsu Konstantinopoli rikkustele, mistõttu nad alustasid Bütsantsiga mitmeid sõdu, mida tuntakse kui venelaste ja bütsantslaste sõdu.
K: Kuidas enamik neist pöördus paganlusest ümber? V: Enamik neist pöördus nii Bütsantsis kui ka Ida-Euroopas viibimise ajal paganlusest õigeusu kristlusse.
Otsige