Mägi-Karabahhi Vabariik (NKR) (armeenia: Լեռնային Ղարաբաղ Հանրապետություն Lernayin Gharabaghi Hanrapetut'yun) ehk Arsahhi Vabariik on de facto iseseisev vabariik Lõuna-Kaukaasias Mägi-Karabahhi piirkonnas. Rahvusvaheliselt on seda tunnustatud Aserbaidžaani osana.
Mägi-Karabahhi piirkond on pikka aega olnud armeenlaste poolt asustatud. Armeenia ja Aserbaidžaan on selle piirkonna üle vaielnud alates 1918. aastast. Pärast seda, kui Nõukogude Liit kehtestas kontrolli piirkonna üle, moodustas ta 1923. aastal Aserbaidžaani NSV raames Mägi-Karabahhi autonoomse oblasti (NKAO). Nõukogude Liidu lõpuaastatel muutus piirkond taas Armeenia ja Aserbaidžaani vaheliste vaidluste allikaks, mille tulemuseks oli Mägi-Karabahhi sõda aastatel 1988-1994.
10. detsembril 1991 toimus NKAOs ja naaberpiirkonnas Šahumianis rahvahääletus. Selle tulemusel kuulutati Aserbaidžaanist Mägi-Karabahhi Vabariigina iseseisvaks. Seda riiki ei tunnusta ükski ÜRO liikmesriik, sealhulgas Armeenia. Armeenia ja Aserbaidžaani valitsuste esindajad on sellest ajast alates pidanud OSCE Minski rühma vahendusel rahuläbirääkimisi.
Ajalugu lühidalt
Piirkonna ajalugu on keeruline ja seotud nii etniliste, ajalooliste kui ka geopoliitiliste teguritega. Alates 19. sajandist on Mägi-Karabahh olnud peamiselt armeenia asustusega, kuid oma piiride ja haldussuhte pärast on toimunud korduvaid kandepingeid. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ja 1988–1994 kestnud laialdaste sõjaliste kokkupõrgete tulemusena tekkis de facto armenlaste juhitud võim, mis kontrollis nii Mägi-Karabahhi kui ka selle ümbruse alasid kuni 2020. aastani.
Poliitika ja valitsus
1990. aastate algusest kuni 2023. aastani toimis Mägi-Karabahhil oma de facto valitsus, millel oli president, parlament (Nzhdeh või samalaadne nimetus paiksete institutsioonide järgi) ja mitmed ministeeriumid. Need institutsioonid korraldasid kohalikke valimisi ja viisid läbi avalikke teenuseid, kuid nende otsused ei saanud rahvusvahelist õigustuslikku tunnustust. Rahvusvaheline kogukond ja ametlikud organid pidasid Mägi-Karabahhi juriidiliselt Aserbaidžaani osaks.
Staatus ja rahvusvaheline tunnustus
Rahvusvaheliselt on Mägi-Karabahh aru saanud osana Aserbaidžaani territoriaalsest tervikusest. Ükski ÜRO liikmesriikidest ei ole tunnustanud selle iseseisvust. Samal ajal on piirkonna elanike enamikku moodustanud armeenlased, mistõttu on tekkinud keeruline olukord, kus rahvusvaheline õigus ja de facto poliitiline reaalsus põrkuvad.
Konfliktid ja rahulepingud
1994. aasta vaherahu lõpetas suuremad sõjategevuse etapiviisid, kuid ei lahendanud lõplikult poliitilist vaidlust. Rahule läbirääkimisi on aastakümne vältel vahendanud peamiselt OSCE Minski rühm (USA, Venemaa ja Prantsusmaa osalusel). 2020. aasta septembris puhkes teine suur sõjategevuse laine, mille järel vahendati 9.–10. novembril 2020 Venemaa vahendusel lõpetamise kokkulepe. Selle tulemusel jäi Aserbaidžaanile kontroll mõnede alade üle ning Venemaa paigutas piirkonda rahuvalvajaid ning tagas ligipääsu Lachini (Laçin) koridori kaudu.
Demograafia ja majandus
Enne 2020. aasta konflikte oli Mägi-Karabahhi elanikkond valdavalt armeenia rahvusest. Majandus oli peamiselt põllumajandusel põhinev, lisaks töötasid piirkonnas avalik sektor, teenused ning piirkond sai tuge diasporaa ja Armeenia toetustest. Sõjaliste pingete ja piirangute tõttu oli infrastruktuur ja majanduslik areng piiratud, ning paljud valdkonnad sõltusid humanitaar- ja arengutoetustest.
Hiljutised arengud (2020–2024)
2020. aasta sõjategevuse järel oli olukord pingeline: teatud alad tulid Aserbaidžaani kontrolli alla ning rahuvalvajad jälgisid leppe täitmist. 2022.–2023. aastal süvenesid pinged veelgi (sh probleeme ligipääsuga Lachini koridorile), mis mõjutas elanikke ja humanitaarolukorda. 19. septembril 2023 alustas Aserbaidžaan sõjalist operatsiooni, mille tulemusena teatasid Arsahhi (Mägi-Karabahhi) juhid 28. septembril 2023 plaanist likvideerida riigi institutsioonid 1. jaanuariks 2024. Sellele järgnes suurem osa piirkonna etnilisest armeenia elanikkonnast lahkumine või evakuatsioon Armeenia suunas ning olulised sotsiaalsed ja humanitaarküsimused.
Rahvusvaheline reaktsioon sisaldas üleskutseid humanitaarsele juurdepääsule, vägivalla vältimisele ja dialoogile. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid ja riigid rõhutasid vajadust tagada inimõigused ning erapooletu jälgimise ja abi kättesaadavus.
Murekohad ja tulevikuperspektiivid
Tulevikus sõltub piirkonna staatus peamiselt Aserbaidžaani, Armeenia ning rahvusvahelise kogukonna poliitilistest otsustest ja tegevustest. Peamised väljakutsed on:
- rahvusvahelise õiguse ja enesemääramise põhimõtete käsitlemine;
- inimõiguste ja vägivallaohvrite kaitse;
- pagulaste ja sisepõgenike tagasipöördumise võimalused ning nende õiguste kaitse;
- usaldusliku poliitilise lahenduse leidmine, mis võimaldaks püsivat rahu ja julgeolekut Lõuna-Kaukaasias.
Järeldus. Mägi-Karabahh (Arsakh) on näide keerulisest postnatsionaliseerumisest ja territoriaalsest konfliktist, kus ajalugu, etnilised sidemed ja geopoliitika toetavad vastandlikke narratiive. Kuigi alates 1990. aastate lõpust kuni 2023. aastani eksisteeris piirkonnas de facto sõltumatu juhtimine, jäi see rahvusvaheliselt Aserbaidžaani osaks. 2023. aasta sündmused muutsid olukorda oluliselt, esile tootes nii humanitaarseid probleeme kui ka vajalikkuse uuteks diplomaatilisteks sammudeks rahu saavutamiseks.