Mägi-Karabahhi Vabariik

Mägi-Karabahhi Vabariik (NKR) (armeenia: Լեռնային Ղարաբաղ Հանրապետություն Lernayin Gharabaghi Hanrapetut'yun) ehk Arsahhi Vabariik on de facto iseseisev vabariik Lõuna-Kaukaasias Mägi-Karabahhi piirkonnas. Rahvusvaheliselt on seda tunnustatud Aserbaidžaani osana.

Mägi-Karabahhi piirkond on pikka aega olnud armeenlaste poolt asustatud. Armeenia ja Aserbaidžaan on selle piirkonna üle vaielnud alates 1918. aastast. Pärast seda, kui Nõukogude Liit kehtestas kontrolli piirkonna üle, moodustas ta 1923. aastal Aserbaidžaani NSV raames Mägi-Karabahhi autonoomse oblasti (NKAO). Nõukogude Liidu lõpuaastatel muutus piirkond taas Armeenia ja Aserbaidžaani vaheliste vaidluste allikaks, mille tulemuseks oli Mägi-Karabahhi sõda aastatel 1988-1994.

10. detsembril 1991 toimus NKAOs ja naaberpiirkonnas Šahumianis rahvahääletus. Selle tulemusel kuulutati Aserbaidžaanist Mägi-Karabahhi Vabariigina iseseisvaks. Seda riiki ei tunnusta ükski ÜRO liikmesriik, sealhulgas Armeenia. Armeenia ja Aserbaidžaani valitsuste esindajad on sellest ajast alates pidanud OSCE Minski rühma vahendusel rahuläbirääkimisi.

Geograafia

Artsahhi Vabariigis on palju mägesid. Selle pindala on 11 500 ²km2 ja see piirneb Armeenia, Aserbaidžaani ja Iraaniga. Riigi kõrgeimad tipud on Mrav, 3340 meetrit, ja Kirs, 2725 meetrit. Suuremad jõed on Terteri ja Khacheni jõed. Enamik riigi jõgesid voolab Artsahhi oru suunas.

Artsahhi Vabariigi kliima on pehme. Seal on üle 100 päeva aastas udu. Rohkem kui 36% riigist on metsaga kaetud.

Demograafia

2005. aastal oli riigi rahvaarv 137 737. Etniline koosseis oli 137 380 (99,74%) armeenlast, 171 (0,12%) venelast, 21 (0,02%) ukrainlast, 6 (0,00%) aserbaidžaani ja 159 (0,12%) muud.

Esimene rahvaloendus Artsahhi Vabariigis toimus 1769. aastal. See oli Gruusia Heraklius II kiri Venemaa Petr Ivanovitš Paninile ja selles öeldi: "Khamse piirkonnas valitseb seitse perekonda. Selle elanikkond on täielikult armeenlane."

2014. aastal oli meeste oodatav eluiga 71,6 aastat ja naiste 76,8 aastat.

Peaaegu kogu aserbaidžaani elanikkond on pärast sõda tapetud või välja visatud armeenia vägede poolt. Aserbaidžaani pagulasi, kes on ellu jäänud, ei ole lubatud tagasi pöörduda ja nad on ümberasustatud.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Artsahhi ametlik nimi?

V: Artsahhi ametlik nimi on Artsahhi Vabariik või Mägi-Karabahhi Vabariik.

K: Kes on Mägi-Karabahhis elanud alates klassikalisest antiikajast?

V: Armeenia rahvas on Mägi-Karabahhis elanud juba klassikalisest antiikajast alates.

K: Millal toimus seldžukkide sissetung?

V: Seldžukkide sissetung toimus 11. sajandil.

K: Mis juhtus pärast seda, kui Nõukogude Liit kehtestas kontrolli Mägi-Karabahhi üle?

V: Pärast seda, kui Nõukogude Liit kehtestas kontrolli Mägi-Karabahhi üle, moodustas ta Aserbaidžaani NSV raames Mägi-Karabahhi autonoomse oblasti (NKAO).

K: Mida küsiti 1991. aastal toimunud referendumil?

V: Referendumil küsiti valijatelt, kas see piirkond peaks olema Aserbaidžaanist sõltumatu.

K: Kuidas reageeris aserbaidžaani rahvas sellele referendumile?

V: Aserbaidžaani rahvas boikoteeris seda referendumit, otsustades mitte hääletada.

K: Mis vahendab rahukõnelusi Armeenia ja Aserbaidžaani vahel?

V: OSCE Minski rühm vahendab rahukõnelusi Armeenia ja Aserbaidžaani vahel.