Naturalism kunstis: määratlus, ajalugu ja tunnused
Naturalism kunstis tähendab realistlike objektide ja inimtegevuse kujutamist võimalikult looduslähedaselt ja tõetruult. See tähendab tähelepanu detailidele, valgusele, atmosfäärile ja materjalide tekstuurile ning sageli ka argielu ja maastike kujutamist ilma idealisatsiooni või stiliseerimiseta. 19. sajandi realistlik liikumine mõjutas tugevasti naturalismi laiemat levikut ja naturalism tekkis sageli vastukaaluna romantismi emotsionaalsele ja idealiseeritud esteetikale.
Ajalooline taust
Kuigi loodusliku ja täpse kujutuse juured ulatuvad tagasi juba varasematesse ajastutesse — näiteks on jälgi võimalik leida vararenaissance ja kogu renessansiaja teostes, kus rõhutati vaatluspõhist joonistamist — modernne naturalism kujunes välja peamiselt 19. sajandil. Sellele aitasid kaasa tehnilised ja teaduslikud arengud (nt fotograafia) ning huvi argielu ja looduse uurimise vastu. Prantsusmaal ja Inglismaal tekkisid koolkonnad ja suunad (näiteks Barbizoni koolkond), mis rõhutasid otsekohest maastiku- ja taluelu kujutamist.
Tunnused
- Tõetruu detail — esemeid, inimesi ja maastikke kujutatakse täpselt ning tähelepanu pööratakse materjalide ja valguse mõjule.
- Vähem idealiseerimist — kujutised on sageli argised, mõnikord karmid, ilma romantilise ilu lisamiseta.
- Looduslähedane keskkond — maastikud, põllumajandus ja tööstusmaastikud on sagedased teemad.
- Vaatluslik meetod — kunstnikud töötasid sageli väljas (en plein air), kasutasid mudeleid ja fotodokumente ning tegid põhjalikke uuringuid enne lõplikku teost.
- Sotsiaalne ja teaduslik huvi — eriti naturalism kirjanduses rõhutas kõige sagedamini determinismi ja sotsiaalseid tingimusi; kunstis kajastub see vahel töökordade ja elutingimuste realistlikus väljatoomises.
Tehnikad ja teemad
- En plein air maalimine ja värvi täpne jälgimine;
- kiired field-sketchid ja hilisem töö ateljees;
- fotograafiline referents — fotograafia kasutas ära võimalust fikseerida detaile, mida hiljem maalides tõlgendati;
- pigem neutraalne värvipalett ja loomulik valgus kui dramaatiline efektišõu.
Tuntud kunstnikud ja näited
Näiteid naturalistlikust lähenemisest leidub mitmete kunstnike loomingus. Ameerika maastikumaalija William Bliss Bakeri tööde hulgas on palju maastikumaale, mida peetakse naturalistlike parimateks näideteks, sest need rõhutavad atmosfääri, valgust ja looduse detaile. Prantsuse Barbizoni koolkonna kunstnikud, nagu Albert Charpin, kujutasid sageli lambaid ja talukohti lihtsalt ja looduslähedaselt. Lisaks on naturalismi mõjutusi näha Gustave Courbet', Jean-François Millet' ja Jules Bastien-Lepage'i teostes.
Erinevus realismist ja romantismist
Terminid realism ja naturalism kattuvad kunstis sageli, kuid nüansid on järgmised: realism rõhutab tõetruud kujutust ja ühiskondlikku tõde, naturalism aga võib lisaks rõhutada teaduslikku objektiivsust, determinismi ja üksikasjalikku dokumentalistlikku lähenemist. Romantism seevastu eelistab emotsioone, sümbolikat ja idealiseeritud looduspilte — naturalism kujutab selle vastandit, püüdes näidata maailma "niisugusena, nagu ta on".
Mõju ja kriitika
Naturalism mõjutas tugevalt 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kunsti ning tekitas sillad fotograafia, teaduse ja maalikunsti vahel. Samas on naturalismi kritiseeritud kui mõnikord liiga dokumentaalset, esteetiliselt argist või emotsionaalselt kureerimata. Kirjanduses on naturalismaga seotud ka diskussioonid moraali ja determinismi üle (näiteks Émile Zola töödes).
Kokkuvõttes on naturalism kunstis lähenemine, mis väärtustab vaatlust, detaile ja tõetruud kujutust — see on nii stiililine valik kui ka vaade maailma ja inimese suhete dokumenteerimisele.
Vastuolud terminite üle
Mõned autorid piiravad termineid "naturalism" ja "realism", et neid saaks kasutada XIX sajandi kesk- ja lõpuosa Euroopa ja Ameerika kunstistiilide tähistamiseks, muutes seega terminid "naturalism" ja "realism", kõik väiketähtedega, kättesaadavaks mis tahes perioodi kunstisuundumuste jaoks, kui teosed püüavad kujutada nähtavat maailma täpselt. Seega on "naturalism" seotud aja ja kohaga, samas kui "naturalism" on ajatu. Nagu ka oluline pöördepunkt kunstis.
Küsimused ja vastused
K: Mis on naturalism kunstis?
V: Naturalism kunstis tähendab realistlike objektide kujutamist looduslikus keskkonnas.
K: Miks propageeris realistlik liikumine naturalismi?
V: 19. sajandi realistlik liikumine propageeris naturalismi vastukaaluks romantismi stiliseeritud ja idealiseeritud teemade kujutamisele.
K: Kes on William Bliss Baker ja milline on tema panus naturalismi?
V: William Bliss Baker on Ameerika kunstnik, kelle maastikumaale peetakse naturalistliku liikumise parimateks näideteks.
K: Kes on Albert Charpin ja milline on tema panus naturalismi?
V: Albert Charpin on prantsuse kunstnik Barbizoni koolkonnast, kelle maalid lammastest looduses on näited naturalismist.
K: Millal algas naturalism?
V: Naturalism sai alguse varajases renessansis ja arenes edasi kogu renessansiaja jooksul, näiteks Firenze koolkonna puhul.
K: Mis on naturalismi peamine tunnusjoon kunstis?
V: Naturalism on kunstiliik, mis pöörab tähelepanu väga täpsetele ja täpsetele üksikasjadele ning kujutab asju sellisena, nagu nad on.
K: Kas on teisi kunstnikke, kes on sajandite jooksul kasutanud sarnast lähenemist naturalismile?
V: Jah, paljud maalijad on sajandite jooksul kasutanud sarnast lähenemist naturalismile.
