Nahhitševan

Nahtšivani autonoomne vabariik on Aserbaidžaani merepiirita eksklaav. Piirkonna pindala on 5500 km². Idas ja põhjas piirneb see Armeeniaga, lõunas ja läänes Iraaniga ning loodes Türgiga.

Nakhchivanil on pikk ajalugu, mis ulatub tagasi neoliitikumisse. Armeenia valduses oli see ala tuhat aastat. Nakhchivan sai 16. sajandil Pärsia Safavide dünastia osaks. Pärast viimast Vene-Pärsia sõda sai 1828. aastal Nakhchivani khaaniriik Vene impeeriumi osaks. Piirkonnas on toimunud palju verevalamist armeenlaste ja aserbaidžaanlaste vahel. Mõlemad pretendeerivad piirkonnale.

Juunis 1918 läks see piirkond osmanite võimu alla. Mudrose vaherahu kohaselt nõustusid osmanid lahkuma. Seejärel oli kontroll Briti käes.

1920. aasta juulis võtsid nõukogude võimu üle. Sellega algas seitsekümmend aastat nõukogude võimu. Jaanuaris 1990 sai Nahtšivan NSV-st iseseisvaks. Aasta hiljem liitusid nad äsja iseseisvunud Aserbaidžaani Vabariigiga.

Pealinn on Nakhchivan.

Nakhchivanist pärit kuulsad inimesed

Poliitilised juhid

Heydar Alijev, Aserbaidžaani endine president (1993-2003) ja Aserbaidžaani praeguse presidendi Ilham Alijevi isa (2003 - praegu).
AbulfazElchibey, endine Aserbaidžaani president (1992-1993)
Rasul Gulijev, Aserbaidžaani Rahvusassamblee endine esimees (1993-1996) ja opositsiooniliider.
Christapor Mikaelian, Armeenia revolutsioonilise föderatsiooni asutajaliige
Stepan Sapah-Gulian, Armeenia sotsiaaldemokraatliku Hunchakian'i partei juht (19.-20. sajand).
Jafar Kuli Khan Nakhchivanski, lühiajalise Arase Vabariigi asutaja.
Ibrahim Abilov, Aserbaidžaani NSV esimene ja ainus suursaadik Türgis
Garegin Nzhdeh, kuulus armeenia revolutsionäär, sõjaväejuht ja poliitiline mõtleja

Usuliidrid

Aleksander Jughaetsi (Aleksander I Jugha), kõigi armeenlaste katoliiklane (1706-1714).
Hakob Jughaetsi (Jakob IV Jugha), armeenia katoliiklane (1655-1680).
Azaria I Jughaetsi, Armeenia Kilikeia Püha Tooli katoliiklane (1584-1601)

Sõjaväejuhid

Abdurahman Fatalibeyli, Nõukogude armee major, kes läks Teise maailmasõja ajal Saksa vägedesse üle.
Ehsan Khan Nakhchivanski, Vene sõjaväekindral
Huseyn Khan Nakhchivanski, Vene ratsaväekindral ja ainus moslem, kes oli Vene tsaari kindral-adjutant.
Ismail Khan Nakhchivanski, Vene sõjaväekindral
Kelbali Khan Nakhchivanski, Vene sõjaväekindral
Jamshid Khan Nakhchivanski, Nõukogude ja Aserbaidžaani sõjaväekindral

Kirjanikud ja luuletajad

M.S. Gulubekov, kirjanik
Huseyn Javid, luuletaja
Jalil Mammadguluzadeh, kirjanik ja satiirik
Ekmouladdin Nakhchivani, keskaegne kirjandusteadlane
Hindushah Nakhchivani, keskaegne kirjandusloolane
Abdurrakhman en-Neshevi, keskaegne kirjandusteadlane
Mammed Said Ordubadi, kirjanik
Heyran Khanum, hiliskeskaegne luuletaja
Elşen Hudiyev, kaasaegne luuletaja ja kirjanik
Mammad Araz, luuletaja

Teised

Vladimir Makogonov, rahvusvaheline malemeister ja suurmeister
Ajami Nakhchivani, arhitekt ja Nakhchivani arhitektuurikooli rajaja
Gaik Ovakimian, nõukogude armeenia spioon
Ibrahim Safi, Türgi kunstnik
Rza Tahmasib, Aserbaidžaani filmirežissöör

Seotud leheküljed

Aserbaidžaani haldusüksused
Aserbaidžaani majanduspiirkonnad

Küsimused ja vastused

K: Mis on Nakhchivan autonoomne vabariik?

V: Nahtšivani autonoomne vabariik on Aserbaidžaani Vabariigi eksklaav.

K: Kui suur on see piirkond?

V: Piirkonna pindala on 5 502,75 km2 (2 124,62 ruut mi).

K: Kui palju inimesi elab piirkonnas?

V: Piirkonnas elab 459 600 inimest.

K: Milliste riikidega see piirkond piirneb?

V: Idas ja põhjas piirneb piirkond Armeeniaga, lõunas ja läänes Iraaniga ning loodes Türgiga.

K: Kui pikk on selle piir Armeeniaga?

V: Armeeniaga kulgev piir on 221 km pikk.

K: Kui pikk on selle piir Iraaniga?

V: Selle piir Iraaniga on 179 km (111 mi) pikk.

K: Kui pikk on selle piir Türgiga?

V: Selle piir Türgiga on 8 km (5,0 mi) pikk.