Kuningas Preisimaal: Preisimaa valitsejate tiitel 1702–1772
Kuningas Preisimaal: sügav ülevaade Preisimaa valitsejate tiitlist 1702–1772, poliitikast, keisri rollist ja Friedrich II teekonnast kuningaiks.
Kuningas Preisimaal (ladina keeles Rex in Prussia) oli tiitel, mida Preisimaa valitsejad kasutasid alates 1701. aastast kuni 1772. aastani kui järk-järgult muutus tiitlikasutus ja rahvusvaheline positsioon. Tiitel rõhutas kuningale kuuluvat suveräänsust Preisimaa hertsogiriigis (Ducal Prussia), mis asus väljaspool Püha Rooma keisririiki, samal ajal kui Brandenburgi hertsogiriik-markkrahvkond jäi keisririigi raamesse.
Taust ja tiitli saamine
Brandenburgi valitsejad olid pikka aega markkrahvid ja kurieerivürstid. 1701. aastal sai Brandenburgi markkrahv Frederik III, toetades Püha Rooma keisrit Hispaania pärilussõjas, keisrilt erandi nimetuse osas: talle anti õigus kanda kuningatiitlit Preisimaal. Seetõttu krooniti ta kuningana väljaspool keisririiki tuntavas Preisimaa hertsogiriigis ja võttis endale ametliku tiitli Rex in Prussia. See kompromiss võimaldas valitsejal kanda „kuninga” tiitlit, ilma et oleks otseselt rünnanud keisri autoriteeti keisririigi piires.
Miks "kuningas Preisimaal", mitte "kuningas Preisiast"
Põhjus peitus riikide juriidilises olukorras: Brandenburg kuulus jätkuvalt Püha Rooma keisririigi koosseisu, kuid Preisimaa (Ducal Prussia) oli Suurvürstiriigist väljaspool. Seetõttu oli võimalik nõuda kuningatiitlit üksnes väljaspool keisririiki asuva territooriumi kohta — sealt ka täpsustus „Preisimaal”. See peegeldas poliitilist kompromissi keisri ja Brandenburgi valitsejate vahel.
Valitsejad, kes kasutasid tiitlit
- Friedrich I (Frederick I; kuningaks kroonitud 1701) – esimene, kes võttis endale kuninga tiitli Preisimaal;
- Friedrich Vilhelm I (1713–1740) – jätkas kuningliku tiitli kandmist, keskendudes kodumaisele reformimisele ja sõjalisele tugevdamisele;
- Friedrich II (Friedrich Suur) (1740–1786) – kuigi ta oli juba kuningas Preisimaal, muutus tema valitsusajal Preisimaa rahvusvaheline mõjumärgiks ning pärast 1772. aasta Poola jagamist kasutas ta järjest uhkemat tiitlistiili.
Muudatused 1772. aastal ja tiitli tähtsus edasi
1772. aastal võttis Preisimaa osa esimesest Poola jagamisest ning Friedrich II annekteeris suuri alasid Poolast. See suurendas Preisimaa territooriumi ja tähtsust Euroopas ning tekitas võimaluse laiemaks kuningatiitli kasutamiseks. Aja jooksul muutus tiitlile esitatu vorm ja tõlgendus: varasem selge eristus „kuningas Preisimaal” ning „Brandenburgi markkrahv” hakkas nõrgenema ja 1772. aasta järel kasvas avalik ja diplomaatiline kasutus tiitlist „kuningas Preisiast”.
Püha Rooma riigi lõpp
Püha Rooma keiser ei saanud enam hoida oma varasemat autoriteeti nagu 17. sajandil ning lõppkokkuvõttes lakkas riik olemas olemast 1806. aastal Napoleoniga seotud sündmuste järel. See vabastas ülejäänud juriidilised piirangud, mis olid takistanud Preisimaa valitsejatel täielikult omistada endale kuningavõimu kogu oma territooriumil ja kasutada rahvusvaheliselt ühtset tiitlit.
Kokkuvõte: tiitel „kuningas Preisimaal” peegeldas ajaloolist kompromissi ja territoriaalset eripära: see oli viis, kuidas Brandenburgi markkrahvid said kuninglikku staatust omada ilma otseselt rünnata Püha Rooma keisri juriidilist autoriteeti; 1772. aasta sündmused ja 18. sajandi poliitiline muutumine viisid aga tiitli ja selle tähenduse ümberhindamiseni.
Otsige